laene, mida oli võimalik pankade veebilehelt välja tuua. 3 1 LHV, SWEDBANK JA SEB ERASEKTORI LAENUTINGIMUSED JA KULUD 1.1 VÄIKELAEN Väikelaen sobib hästi näiteks ettevõtlusega alustamiseks, kodutehnika ostmiseks, kodu remondiks, ravikulude katmiseks. Swedbank, LHV ja SEB pakuvad eraisikutele mitmeid erinevaid laene, näiteks: väikelaen, arvelduslaen, õppelaen, autoliising ja autolaen, aodulaen ja kodukapitalilaen. Esmalt tooksin välja väikelaenu, mille laenusumma ulatub Swedbankis 500 – 20 000 Euroni, LHV-s 200 – 10000, SEB-is alates 600 – 6400, kui laen ületab 6400 euro, peab keegi laenu käendama, ehk kolmas isik peab vastutama, Lisaks maksimaalne laenusumma sõltub SEB-is kliendi sissetulekust ja olemasolevatest kohustustest. laen tuleb kohe kontole ning tagatist pank kliendilt ei nõua
3 Kutseõppurile Riik maksab kutsehariduse omandajatele erinevaid rahalisi toetusi, et toetada ja soodustada nende haridusteed. Õppetoetuste maksmise eesmärk on ühtlasi motiveerida kutseõppeasutuste õpilasi oma eriala õppekava ettenähtud ajaga (nominaalajaga) läbima, edukalt ja täiskoormusega õppima. Õppetoetuste ja õppelaenu teemad on reguleeritud õppetoetuste ja õppelaenu seaduses. Põhitoetus ja täiendav toetus : • Põhitoetust saavad taotleda õpilased, kes õpivad täiskoormusega õppekaval, millele riik on esitanud riikliku koolitustellimuse. Õppur ei tohi olla õppinud kauem õppekava nominaalkestusest. Õppetoetust ei ole õigus saada akadeemilisel puhkusel olles. 2012. aastal on see 38,35 eurot. • Täiendav toetus on mõeldud keskhariduse baasil kutseõppes õppijale, kelle elukoht ei ole kooliga samas või sellega piirnevas omavalitsusüksuses. 2012
2. FINANTSMATEMAATIKA ELEMENDID Sissejuhatus Tänapäeval pole vist vaja pikalt selgitada, kui suurt tähtsust omab raha ja kõik sellega seonduv. Paljud teie seast on juba käinud ka tööl ja saanud töö eest ka tasu. Seoses sellega on tekkinud kindlasti küsimus, kuidas teenitud raha kõige otstarbekamalt kasutada. Ülikooli õppima asumise korral tuleb paljudel teist võtta õppelaenu ning siis on oluline, kuidas erinevate pakkumiste seast valida välja enda jaoks parim variant. Kaugemas tulevikus tuleb aga nii mõnelgi teie seast kokku puutuda veel mitmesuguste laenude ning liisingutega. Kindlasti seisavad paljud tulevikus otsustuste ees, kuidas valida erinevate eluasemelaenu või autoliisingu pakkumiste seast parim. Kui saate tulevikus piisavalt hästi tasustatud töökoha, siis võivad tekkida raha ülejäägid, mida pole just otstarbekas igapäevaseks tarbimiseks ära
4 2. LAEN Laenulepinguga kohustub üks isik andma teisele isikule rahasumma või asentatava asja(laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Leanulepingu korral on tegemist reaalse raha liikumisega, s.t. laenuvõtja arvelduarvele kantakse kokkulepitud summa reaalses rahas. Seejuures kohustub laenuvõtja nimetatud laenu tagama täiendava tagatisega. Laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist juhul kui: · Laenu tagastamine on kokkulepitud osdade kaupa ja laenu saaja on viituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud . · Laenu saaja ei täida kohustust maksta intresse. 3. Liigitamine
kiirlaen). Ülesanne 2: Analüüsi, kumb noortest tegi õigema otsuse. Miks? Kasuta Finantsinspektisooni infoveebi www.minuraha.ee finantsteenuste võrdlustabelit. Kui palju peab Kaja ühes kuus säästma (6 kuu vältel)? Minu arust tegi targema otsuse Kaja, kuna tema sai puhata suvel, mitte küll võib-olla nii hästi kui Jürgen. Samas saab ta aga hoida oma närve kokku selle pealt, kuidas USA-sse sõiduks raha kokku saada, kuna Kaja ei pea lisaks reisi raha kogumisele tasuma tagasi kiirlaenu. Kaja peab säästma vähemalt 167eurot. Sügisel on Jürgen tööle asunud ning oma sissetulekutest maksab ta igas kuus 65 eurot laenu. Säästmisele ta ei mõtle, sest ei usu, et vajaminevat raha on sel moel võimalik suveks kokku saada. Jõulude ajal kaotab ta kontrolli kulutuste üle, sest kaupluste vaateaknad on väga peibutavad ja allahindlused hiiglaslikud. Ta lähtub põhimõttest, et osta tuleb sooduskampaaniate ajal, leides, et laenu jõuab ka
08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2
vastutusala seotud vaid tootmistegevuse ja finantstegevuse juhtimisega, seevastu pankades, kus pakutakse finantsteenuseid, on määravaks finantsplaneerimine, sest finantsplaneerimine on oluline nii panga teenuste pakkumisel kui ka panga sisemise tegevuse tulude ja kulude kujundamisel. Erinevuse peamiseks põhjuseks on asjaolu, et panga teenuste kaudu pakutakse kõige likviidsemat vara ehk raha. Panga finantsplaneerimisel tuleb arvestada sellega, et pangal on kasutada põhimõtteliselt kaks erinevat ressurssi - omavahendid ja klientide kaasatud vahendid. 2. Normatiivne keskkond, milles panga finantsjuhid peavad oma otsuseid langetama, on spetsiifiline ning tunduvalt põhjalikumalt reguleeritud võrreldes tavaettevõttega. Lisaks teotatakse pankade üle kõrgendatud järelevalve. Äriettevõtte finantsjuhtimist kontrollib vaid ettevõte ise.
remondiks; peri. kasum/kahjum; üldine pangandusreserv; ümber- pantkirju oma käes või müüa need järelturul teistele 4)elamispinna ostu-müügi vahe katmiseks. Silla krediit hindamiste reserv; muud reservid. Panga omavahendid subjektidele. Standartsete tingimustega võla-kirjadest (Bridge Loan)- eluaseme vahetus ühest elupaigast teise. Omanike poolt panka invest. raha. Omakapital kajastab mood. fonde, mille tagatisel emiteeritakse ja müüakse Kinnisvara lenu tähtaeg 10..20..30 aastat, tagatakse pangaomanike vastutust hoiustajate ees. 1)Esmased pikaajlisi fondi aktsiaid. Vallaspant- selle objektid: hüpoteegiga, eesõigusega kinnisvarale. Int. võib olla omavah
Kõik kommentaarid