Facebook Like
Hotjar Feedback

Raha ja pangandus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Finantsvahendaja on institutsioon , mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid.
Finantsvahendus ja krediidisüsteem ühendab kapitali ülejäägiga majandussubjekte kapitali puudujäägiga majandussubjektidega.
Finantsvahenduse põhisüsteemid on:

Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest.
Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks.
Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused.
Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks.
Finantsturg (financial market ) on turg , mille kaudu liigub raha neilt , kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga – finantsvahendite liikumine.
Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega
  • finantsvahendajad
  • mittefinantsinstitutsioonid
  • eraisikud

Finantssüsteemi alged :
  • Mesopotaamias 3000 e.m.a
  • Egiptuses 200 e.m.a.

Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks.
Finantsinstrument on igasugune leping, mis on:
  • samaaegselt ühele poolele finantsvara ja teisele poolele finantskohustus
  • omandiinstrument – leping, mis tunnistab omandiõigust ettevõtte varadele, mis jäävad järele peale kõikide kohustuste mahaarvamist

Väärtpaber on hulgi välja lastud ja vabalt võõrandatav finantsinstrument.

Väärtpaberid jagunevad:
  • omandiõigust tõendavad väärtpaberid
  • võlakohustust tõendavad väärtpaberid
  • ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid


Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid:
  • vabade vahendite ülekandmine ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele
  • riskide juhtimine, sh majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse juhtimiseks

    Finantsturu funktsioonideks on:
    • finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine
    • likviidsuse tagamine instrumentidele
    • tehingukulude vähendamine
    • kapitali kaasamise funktsioon
    • läbi turgude toimib kontroll ettevõtete üle (Ameerika majandusmudelis).

    Finantsturg jaguneb:
    1. Instrumentide tähtaegade järgi:
    • rahaturg - lühiajaliste, kuni 1- aastaste instrumentide turg
    • kapitalituruks- pikemaajaliste instrumentide turg

    2. Finantsinstrumendi elutsükli järgi:

    3. Finantsinstrumendi liikide järgi:
    • võlainstrumentide
    • omandiväärtpaberite
    • valuutaturg ja
    • tuletisväärtpaberite turuks

    4. Kauplemissüsteemi organisatsioonilise struktuuri alusel:
    • turu börsivorm
    • turu börsiväline turg.

    Trendid finantsturgudel on deregulatsioon ja globaliseerumine.
    Finantsturul toimub finantseerimine 3 moel:
  • otsene finantseerimine
  • poolotsene finantseerimine
  • kaudne finantseerimine
    Investeerimispangandus konkureerib finantstoodete pakkumises kommertspangandusega.
    Kaudse finantsvahenduse majanduslikud efektid :
  • tähtaegade vahendamine
  • säästude mobiliseerimine ja käibes hoidmine
  • nominaali vahendamine
  • geograafia vahendamine
  • riskide vähendamine diversifitseerimise (mitmekesistamine) abil
  • informatsiooni vahendamine
  • tehingukulude vähendamine
  • maksemehhanismi tagamine arveldusteks
  • raha juhtimine professionaalide poolt
    Bilanss
    Vastavalt bilansi põhimõtetele peavad panga varad (aktivad) olema tasakaalus võõrkapitali ehk kohustuste ning omakapitaliga (passivatega): varad = võõrkapital + omakapital
    Oma ja võõrkapitalina saadud raha kasutab
    pank varade soetamiseks, mis jagunevad:
    • rahaks ja selle ekvivalentideks,
    • laenudeks,
    • turukõlbulikeks väärtpaberiteks ja reaalvaradeks,
    • investeeringuteks.

    Bilansiväliseks tegevuseks on garantiide andmine ja bilansiväliste kohustuste võtmine
    laenulimiitide avamise ja tagasiostulepingute sõlmimise läbi.
    Võrreldes mitte-rahaasutustega on panga bilansil kolm eritunnust:
    • väike reaalvara osatähtsus;
    • väike omakapitali osatähtsus;
    • suur lühiajaliste kohustuste osatähtsus.

    Nõuded:
    • Kommertspankadel on nõue Eesti Panga vastu kohustusliku reservimäära osas.
    • Ametliku liitumisotsuse järel väheneb pankadele kehtiv 15protsendine kohustusliku

    reservi nõue 1. septembril 11 protsendile ja novembril 7 protsendile.
    • Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga

    kohustuste korral 2 protsenti ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0
    protsenti.
    Pankade suurimaks tuluallikaks on traditsiooniliselt intressitulu , missugusele lisanduvad erinevad teenus- ja komisjonitasud.
    Pankade varad:
    • Kõrge likviidsusega varade hulka kuuluvad
    • sularaha ,
    • nõuded keskpangale ja teistele krediidiasutustele ning
    • kauplemise eesmärgil lühiajaliste finantsinvesteeringutena soetatud väärtpaberid.

    Väärtpaberiportfell
    • Suure osa pankade väärtpaberiportfellist moodustavad
    • võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid, millest suur osa on kauplemise eesmärgil soetatud likviidsed väärtpaberid.

    Ülejäänud väärtpaberiportfell koosneb aktsiatest ja osadest, sealhulgas tütar- ja sidusettevõtjate aktsiatest ja osadest.
    Laenuportfell
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Raha ja pangandus #1 Raha ja pangandus #2 Raha ja pangandus #3 Raha ja pangandus #4 Raha ja pangandus #5 Raha ja pangandus #6 Raha ja pangandus #7 Raha ja pangandus #8 Raha ja pangandus #9 Raha ja pangandus #10 Raha ja pangandus #11 Raha ja pangandus #12 Raha ja pangandus #13 Raha ja pangandus #14 Raha ja pangandus #15 Raha ja pangandus #16 Raha ja pangandus #17
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-05-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Triipz Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Konspekt
    raha , pangandus , finants

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    13
    doc
    Raha ja pangandus I KT
    32
    docx
    Raha ja pangandus
    21
    docx
    Raha ja panganduse kordamine
    19
    docx
    Raha ja pangandus
    4
    odt
    RAHA JA PANGANDUS
    20
    doc
    Raha ja pangandus eksamikonspekt
    10
    docx
    Pangandus
    10
    doc
    Rahandus ja pangandus-I kursus



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun