SISSEJUHATUS Kõigist kunagistest Nõukogude Liidu riikidest on just Eesti see, kus on läbiviidud kõige radikaalsemaid, julgemaid ja samas ka väga edukaid reforme. Reformid on aidanud areneda erinevatel majandusvaldkondadel, eelistades kord rohkem üht, kord teist. Rahandus on olnud üks peamistest valupunktidest alates rahareformist. Oma raha hüvesid naudime juba aastast 1993 ja stabiliseerunud on ka pangandus. Väikese riigi kohta oleme aktiivsed ja püüame olla ka edukad. Oleme liitunud nii Euroopa Liiduga kui NATO-ga. 1. EESTI KROONI AJALUGU 1.1 Eesti kroon aastatel 1928-1940 Eesti riigi rahaasjade ajamine algas koos riigi sünniga 1918. aasta 24. veebruaril, kui Päästekomitee moodustas Eesti Ajutise Valitsuse. Iseseisvuse majanduslikuks kindlustamiseks ja jõudsamaks edasiminekuks oli vaja kapitaalseid ümberkorraldusi.
2. Sissejuhatus 3 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost 3-4 4. Eesti Pank tänapäeval 4 4.1 Eesti panga ülesanded 5 5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel 5 5.1 Mündid 6 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel 6-7 5.3 17. detsembrist 2008. aastal tollivormistustel kasutatav Eesti krooni kurss välisvaluutade suhtes 7-8 6. Kokkuvõte 8 7
Sisukord 1. Uuendused 1994.aasta rahatähtedel..................................................................................................2 5 EEK...............................................................................................................................................2 10 EEK.............................................................................................................................................2 50 EEK.............................................................................................................................................2 100EEK............................................................................................................................................3 500 EEK...........................................................................................................................................3 2. Rahatähtede seerianumbrid, muudatused......................................................
EESTI RAHATÄHED KROONID JA SENDID Kristjan Raud (1865-1943) Eesti maalikunstnik, haridus- ja muuseumitegelane Vaade Tallinna ordulinnuse Toompea lossile 1 KROON JA 2 KROONI TURVAMÄRGID 1. Pangatähtede esiküljel paremal puhtal serval on Toompea lossi Pika Hermanni torni kujutisega vesimärk, mis on nähtav pangatähtede läbivalgustamisel. 2. Pangatähtede paberi pinnal ja paberi massis on mitmevärvilised turvakiukesed. 3. Pangatähti läbib turvaniit. 4. Pangatähtedel on musta värvi seitsmekohalised seerianumbrid. Karl Ernst von Baer (1792-1876) Eesti antropoloog, looduseuurija ja geograaf Vaade Tartu Ülikoolile (1632) Paul Keres (1916-1975) Eesti maletaja, rahvusvaheline suurmeister, silmapaistev maleteoreetik Vaade Narva Hermanni Ordulinnusele, Narva jõele ja Jaanilinna kindlusele Jakob Hurt (1839-1907) Eesti folklorist, usu- ja keeleteadlane ning ühiskonnategelane Vaade Tamme-Lauri tamme
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 021K KASSATÖÖ Iseseisev töö Juhendaja: Vaike Habicht Tallinn 2010 I OSA Prisma Arveldusviisid on seal head. Saab sulas kui ka maksekaardiga maksta. Praktiliselt iga kaardiga, mis eestis leidub saab maksta. Müüjad räägivad nagu peab eesti keelt, tervitavad ja tänavad kui lahkuda, nimetavad summa, küsivad sente või raha et paremini tagasi maksta jne. On viisakad. Tsekil on firma andmed, info sellest mida ostsid, kellaaeg, kuupäev, aadress. Hea on see, et tsekkidele ei topita reklaami. Reimani tänava jalatsiparandus Arveldatakse ainult sularahas. Kaup vaadatakse üle ja öeldakse summa. Saadakse zetoon ja minnakse järgmine kord järgi. Maksad ära, kaup käes. Tervitatakse, suhtutakse sõbralikult. Tsekki ei anta. Hesburger Arveldatakse nii sulas kui kaartidega
08.09. PANGANDUS Pank on raha koondav ja säilitav, laenu andev ning klientide korraldusel arveldusi ja kassatehinguid sooritav asutus. Pangandus on pankadesse puutuvate majanduslike, maj. õiguslike ja tehniliste teadmiste, põhimõtete, korralduste ja seaduste kogumõiste. Panga peamine kasumiallikas on hoiustajaile makstava ja laenusaajailt võetava kasviku ehk intressi vahe: Hoius 2,5% Laen 3,8% 1,3% Pangatehingud liigitatakse: 1. aktivatehinguteks teenitakse rahaga kasumit, 2
instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused · M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad M3 =M2 + tähtajalised hoiused
kõrgendatud hoolduskohustus. Panga juhatuse liikmetele on esitatud kõrgemad nõudmised võrreldes tavaliste ärimeestega. · Lepingupartnerite võrdsuse tunnustamine kliendiga suhtlemisel on klient lepingupartner pangale. Kui üldiselt on klient lepingu nõrgemaks pooleks, siis siin väljendubki see. · Aususe ehk hea usu põhimõte · Pacta sunt servanda printsiip Pankade teke, areng Panga mõiste · Koondab ja säilitab raha · Annab laenu · Sooritab klientide korraldusel arveldusi · Sooritab kassatehinguid Esimesi panga ülesandeid täitsid preestrid juba Vanas- Babüloonias, Egiptuses, Roomas. Palveränduritelt võeti teatud tagatise eest teatud asju hoiule. Savitükile on säilinud tekst, mille saab välja lugeda tänapäeva veksli eelkäija. Uue arengu sai koos kaubanduse arenguga. Panganduse areng sai teoks Itaaliast. Esialgseid
Kõik kommentaarid