Facebook Like
Hotjar Feedback

Raha ja pangandus I KT (0)

3 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Raha ja pangandus
Arvestustöö nr 1
MÕISTED
  • Finantssüsteem (financial system)( финансовая система)- süsteem, mis koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantstoodetest. Finantssüsteemi roll on teenindada reaalsektorit ja toetada viimase arengut. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele investeerimisteenuseid, finantseerimisteenuseid , arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Esmased finantssüsteemi alged on toiminud juba pikka aega. Näiteks krediiti anti põllumajandusele Mesopotaamias 3000 e.m.a. ja pangaalged eksisteerisid Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteemi on tihtilugu mõistetud ka kui kasutut kõrvalnähtust mis ei loo ühiskonda täiendavat majanduslikku väärtust.
    Finantsüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks.
  • Finantsinstitutsioon (financial institution)( финансовое учреждение )- on finantsvahenduse vorm, mis määrab selle, kuidas raha liigub säästjalt emitendile. Finantsvahenduse vormis konkureerivad üksteisega teineteisega ja neil kõigil on finantsvahenduses oma eelised. Finantsinstitutsioon on institutsioon , mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks ; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel. Finantsinstitutsioon jaguneb finantsasutuseks ja finantsturgudeks .
  • Finantsturg (financial market)(Der Finanzmarkt )( финансовый рынок )- turg , kus kaubeldakse finantsinstrumentidega . Turg, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt , kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga -finantsvahendite liikumine. Finantsturge võib jaotada mitmeti: instrumentide tähtaegade, elutsükli ja liikide järgi.
  • Finantsinstrument (financial instrument )( Finanzinstruments )( финансовый инструмент )- nimetatakse väärtpaberit, mille tulemusena tekib ühele osapoolele finantsvara ja teisele osapoolele finantskohustus või omakapital.
  • Finantsasutus (financial institution)( финансовое учреждение )( Das Finanzinstitut )- on nii finantsvahendajad ( pangad , investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.).
  • Finantsvahendaja (financial intermediary)(der finanzintermediär)( Финансовый посредник )- on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid. Pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur , kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja.
  • Emiteeriv finantsvahendaja ( issue a financial intermediary)(- depositaarsed
    ( kommertspangad , laenu- ja hoiuühistud, hoiupangad, krediidiühistud), lepingulised ( elukindlustus , õnnetuskindlustus, varakindlustus , pensionifondid) ja investitsioonilise finantsvahendajad ( investeermis-, rahaturu- ja finantseerimisfondid).
  • Mitteemiteeriv finantsvahendaja (non-emitting financial intermediary)- väärtpaberimaaklerid, investeerimispangad, hüpoteegipangad, spetsialiseerunud rahandusasutused.
  • Kaudne finantseerimine ( indirect financing )( indirekten Finanzierung )( косвенное финансирование )- Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank , kindlustusselts, pensionifond , krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress , valuuta , raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab professionaalset töötajaskonda ja suutlikkust ette näha finantstingimuste muutusi, riske ja viimaseid juhtida.
  • Otsefinantseerimine (direct financing)( прямое финансирование )( direkte Finanzierung )- see tähendab seda, et laenuandjad ja laenuvõtjad teevad omavahelisi tehinguid ilma finantsvahendaja sekkumiseta.
    Rahad liiguvad otse lõplikult investorilt lõplikule emitendile, ilma vahendajateta: laen , kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine)
    Universaalpangad (pakuvad suurt ulatust finantsteenuseid) - mis tegelevad kõikide pangandusoperatsioonidega (Eestis kõik kommertspangad).
  • Pank (it. bancapink , lett, pikk töölaud; ingl. bank ; sks. Die Bank банк)- hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Pank on krediidiasutus , s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus; kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto -, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne.
  • Krediidiasutus (credit institution)(dasKreditinstitut )( кредитная организация )- eraõiguslik juriidiline isik, kellel on õigus võtta avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid ja teisi tagasimakstavaid vahendeid ning anda oma vastutusel laene ja sooritada teisi “ Krediidiasutuste seadusega” (15.12.1994) ettenähtud tehinguid. Eesti Vabariigis võib tegutseda ainult aktsiaseltsina, nt. kommerts- ehk äripank.
  • Universaalpank( universal bank)( универсальный банк )(die Universalbank )- pank, mis pakub võimalikult suurt valikut pangateenuseid. (laene, hoiustada, väärtpaberid jne).
    Universaalpangad pakuvad nii kommertspankade kui ka investeerimispankade teenuseid ( arveldused , laenud, liising , faktooring, deposiidid , (seadmete ja transpordivahendite), väärtpaberitehingud (emissioonivahendus, maaklerlus ja diierlus, varahaldus), ühinemised ja ülevõtmised ja nende alane konsultatsioon, ja on suunanud oma tenused kõikidele kliendirühmadele.
  • Kommertspank (commercial bank)( Geschäftsbank )( коммерческий банк )- peamiselt kaubandust finantseeriv eraomandusel baseeruv krediidiasutus, mis pakub pangateenuseid üldsusele (erinevalt investeerimispangast). Kommertspank on äriasutus, mille eesmärgiks on koguda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt ajutiselt vaba raha ja anda see omal vastutusel välja.
  • Investeerimispank (investment bank)( инвестиционный банк )( Investitionsbank )- Mõiste investeerimine tähistab rahanduses ning majanduses üldiselt mitut omavahel lähedalt seotud terminit. Üldjoontes väljendab see teatud sorti varade soetamist ja säilitamist pikema aja vältel, lootuses neilt varadelt tulevikus suuremat tulu teenida.
    Investeerimispangad (mitteemiteerivad finantsvahendajad)- see tähendab seda, et hoiuseid ei kaasa ja arveldusi ei teosta, tegelevad investeerimispangale iseloomulike teenuste pakkumisega (VP emissioonide korraldamine, väärtpaberite maaklerlus ja diilerlus, konsultatsioonid ja klientide väärtpaberipositsioonide haldamine ja investeerimisfondide haldamine, ühinemised ja ülevõtmised).
  • Hüpoteekpank (mortgage bank)( Hypothekenbank )( ипотечный банк )- hüpoteeklaenudega tegelev pank. Pank, mis annab pikaajalisi krediite kinnisvara (hüpoteegi) tagatisel.
  • Ühistupank (cooperative
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Raha ja pangandus I KT #1 Raha ja pangandus I KT #2 Raha ja pangandus I KT #3 Raha ja pangandus I KT #4 Raha ja pangandus I KT #5 Raha ja pangandus I KT #6 Raha ja pangandus I KT #7 Raha ja pangandus I KT #8 Raha ja pangandus I KT #9 Raha ja pangandus I KT #10 Raha ja pangandus I KT #11 Raha ja pangandus I KT #12 Raha ja pangandus I KT #13
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Maivee Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Fail sisaldab 17 mõistet ning 19 teemat. Lehekülgi kokku on 13.1.Raha tekkimise eeldused ja vajadus. 2.Bartertehingu puudused3.Raha mõiste4.Raha funktsioonid5.Raha omadusedjne.
    Raha , pangandus , Finantssüsteem , Finantsvahendaja , Otsefinantseerimine , Krediidiasutus

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    17
    docx
    Raha ja pangandus
    14
    doc
    Raha ja panganduse KT
    21
    docx
    Raha ja panganduse kordamine
    20
    doc
    Raha ja pangandus eksamikonspekt
    32
    docx
    Raha ja pangandus
    10
    doc
    Rahandus ja pangandus-I kursus
    9
    docx
    Rahandus ja pangandus konspekt
    20
    pdf
    Raha ja pangandus eksami konspekt 2014



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun