CUd- sularaha ja deposiitraha suhe. Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt. Intressimäärad ja oodatav valuutakurss on seotud rd- reservimäär Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega rahvusvahelise Fisheri efekti kaudu. Rahabaas- sularaha+ reservid nominaalne intressimäär võrdub reaalse tegeliku intressimääraga Rahapakkumine- sularaha+ deposiitraha (real rate of return) plus oodatav inflatsioonimäär. M=m*B, kus M on raha pakkumine, m on raha multiplikaator ja B
teoreemile. 10. Tootmisfunktsiooni, mille üldine kuju on, tuntakse Cobb-Douglase tootmisfunktsioonina. 11. Enamik tootmisfunktsioonidest väljendavad kahaneva piirtootlikuse seadus, mille korral täiendav tootmissisendi ühik toob kaasa järjest väiksema toodangu kasvu. 12. Kasutatava tulu ja tarbimiskulutuste seost kirjeldab tarbimisfunktsiooni joon, mille tõus on määratud MPC 13. Nominaalne intressimäär on laenuprotsent, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest, reaalne intressimäär on aga korrigeeritud inflatsiooninäitajaga. 14. Rahvamajandusliku arvepidamise ühe põhiseose kohaselt võrduvad investeeringud rahvamajanduse säästuga 15. Kasutatavast tulust tarbimiskulutuste lahutamisel saame erasäästu 16. Avaliku sektori ostude kasv vähendab investeeringud. Seega tekitavad need efekti, mida nimetatakse väljatõrje efektiks. 17
-kohustuste vahet Vahetuskursi otsene noteerimine. Vahetuskursi kaudne noteerimine · Vahetuskursse võib noteerida kahte moodi: Otsene noteering · Välisvaluuta hind koduvaluutas Kaudne noteering · Koduvaluuta hind välisvaluutas Valuuta kallinemine ja odavnemine · Vahetuskursi muutused: Koduriigi valuuta odavnemine (depreciation) · Välisriigi valuuta hinna kallinemine koduriigi valuutas · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks odavamaks ja välisriigi kaubad muutuvad kodumaiste tarbijate jaoks kallimaks Koduriigi valuuta kallinemine (appreciation) · Välisriigi valuuta odavnemine koduriigi valuuta suhtes · Koduriigi kaubad muutuvad välismaalaste jaoks kallimaks ja välisriigi kaubad
Teema 1 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator .
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad
korrutisega, s.t. D = b × Y , siis näiteks koguprodukti 4 protsendilise kasvu korral võib ka välisvõlg kasvada protsentuaalselt samas mahus. Samas on küsitav, et kas riik võib omada pidevat jooksevkonto defitsiiti ilma, et võlakoorem kasvaks. Põhjuseks on asjaolu, et teatav osa jooksevkonto defitsiidist kulutatakse intressimakseteks. Seega iseloomustaks muutust võlgnevuses järgmine seos: D = i × D - ( X - M ) , kus i on laenu teenindamisega seotud nominaalne intressimäär. Eeldades, et võlakoorem ei muutu võib võlgnevus suureneda vastavalt järgmisele seosele: D = b × Y = b × g × Y , kus g on sisemaise koguprodukti kasvumäär. Kombineerides kaht eelmist seost omavahel saame: M-X D = bg - i = b( g - i ) Y Y Riik võib omada pidevat jooksevkonto defitsiiti (nii et võlakoorem ei muutuks) vaid siis kui sisemaise koguprodukti kasvumäär on kõrgem kui laenu teenindamise keskmine intress
Krediitraha on ökonoomne ja odav. Krediitraha ringlusesse andmine ja ringluses hoidmine on võimalik raamatupidamiskannetega. Krediitraha nõuab usaldust raha emiteeriva institutsiooni vastu (keskpank). E-raha – elektrooniline kontoraha – väga levinud tänapäeval. Maksekorraldused mis liigavad pangasiseselt või pankadevaheliselt. Odav. Alternatiivraha – täiendraha, paralleelraha, rööpraha, kogukonnaraha on maksevahend, mida kasutatakse alternatiivina riikliku või rahvusvahelise valuuta asemel. Sageli hakatakse alternatiivraha kasutama, kui riigis on majanduskriis ja riiklik valuuta on oma usaldusväärsuse kaotanud. Inimestel on vaja kuidagi oma elu korraldada, kaupu-teenuseid vahetada. Alternatiivraha kasutamise põhjuseks võib olla ka inimeste soov vastavas piirkonnas sotsiaalseid probleeme lahendada või majanduselu elavdada. 13. Raha funktsioonid. Vahetusvahend – ühiskondlik või kogukondlik kokkulepe, et seda sellena kasutatakse.
¿ Majanduskasv – reaalse SKP protsentuaalne muutus võrreldes eelmise perioodiga. SKP per capita on sisemajanduse koguprodukt ühe inimese kohta. ostukorvimksumusu uuritavaperioodil Tarbijahinnaindeks THI= × 100 ostukorvimaksumus baasperioodil THI 1−THI 0 Inflatsioonimäär π= ×100 THI 0 T öö tud Töötusemäär = T öö j õ ud × 100 2.Klassikaline teooria : Majandus pikal perioodil z Y = F (z K, z L) –tootmisfunktsioon konstantse mastaabiefektiga z- positiivne arv Y = F ( K , L ) = Y –kogutoodang Π(profit) kasum =P × Y-W × L−R × K Π=PF ( K , L )−W × L−R × K
Vahetamise tingimused ja korra määrab Eesti Pank. Vigastatud ja rikutud raha (?) 18. Eesti krooni bilanss Kuna Eestis kehtib Valuutakomitee süsteem, mille ülesandeid täidab Eesti Pank, siis EEKi bilanss kajastub Eesti Panga bilansis. Bilanss näitab kui palju on Eestis kulda ja välisvaluuta reservi. 19. valuutakomitee süsteemi olemus Valuutakomitee põhimõtetele tuginev rahapoliitika on kõige otsesem ja läbipaistvam võimalus kohaliku valuuta sidumiseks rahapoliitiliselt domineeriva riigi valuutaga. Ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss. Valuutakomitee kohustuse sularaha ja hoiused on täielikult kaetud intressikandvate ja kõrgkvaliteediliste välisvaluutareservidega. Valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehinguteks. 20. rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid Raha väärtuse vähendamine teiste valuutade suhtes, ekspordi soodustamine. 21
Kasvu teooria ja kasvu empiirika ● Tasakaalustatud kasv ● Konvergents ● Tootmistegurite akumulatsioon (ekstensiivne kasv) vrs tootmise efektiivsus Kasvu empiirika: tasakaalustatu kasv ● Solow mudeli steady-state väljendab tasakaalustatud kasvu ideed-paljud näitajad kasvavad sama määraga ● Mudeli kohaselt kasvavad Y/L ja K/L sama määraga (g), seega K/Y on konstantne ● Solow mudelis kasvab reaalpalk sama määraga kui Y/L, samal ajal intressimäär on konstantne Kasvu empiirika: konvergents ● Solow mudeli kohaselt peaksid vaesed riigid kasvama kiiremini kui rikkad, kuna seal on Y/L ja K/L väärtused madalamad Praktikas aga ainult kapitali kõrgemast tulususest ei piisa, tuleb arvestada ka riskidega- riigistamine, poliitilised riskid, majandus võib muutuda ebastabiilseks ● … seega peaks sissetulekute erinevus vaeste ja rikaste riikide vahel aja jooksul vähenema
1970-dateks aastateks oli Bretton Woodsi süsteem oma aja ära elanud ning 1971. aasta augustis loobus ka USA kulla-dollari fikseeritud suhtest. 15. Eesti rahasüsteem Eesti raha pakkumise seisukohalt omavad tähtsust kolm makrotasandi raamatupidamise dokumenti:1)Eesti maksebilanss 2)Eesti Krooni kattevara bilanss 3)Eesti Panga bilanss Krooni kattevara bilanss vastavus: 1)100% valuutakomitee 2)üle 50% fikseeritud kurss 3)ujuv kurss (EURO puhul) Eesti Panga bilanss on dokument, mis fikseerib panga varade struktuuri ning kodu- ja välismaised kohustused. 16. Eesti krooni reservvääring EURO 17. Eesti Vabariigi rahaseadus Vastu võetud 20.05.1992. Rahaühik Eesti kroon, käibib paber- ja metallrahana. EK-i emiteerimise ja käibelt kõrvaldamise ainuõigus kuulub Eesti Pangale (ka kujundus + nimiväärtus). Ainus seaduslik maksevahend EV-s on EK. Eesti Pank + kõik teised
Poes müüdav joogipiim on SKP arvestuses käsitletav kui lõpptarbimine. Kui omandame kasutatud auto siis selle väärtus ei lähe SKP arvestusse. SKP arvestuse üldine valem on SKP= C+I+G+NX, kus a. I tähendab intressitulude suurust b. C on tavaliselt kõige suurem komponent c. NX on alati positiivne suurus d. G on võrdne valitsussektori poolt kogutud maksudega Põhivara kulumi ehk amortisatsiooni puhul on SKP arvestuses tegemist tuluga. SKP deflaator on sama, mis inflatsioon. - Vale Kogunõudluse (AD) kõver on a. Langev b. Horisontaalne joon c. Täielikult mitte-elastne hinna suhtes d. Tõusev sirge Avaliku sektori kulutuste suurenemine saab toimuda a. Ainult maksude suurendamise kaudu b. Ka laenukoormuse tõstmise kaudu c. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu d. Intressimäärade alandamise kaudu Pikaajaline kogupakkumise kõver klassikalise majandusteooria kohaselt a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d
M2 = M1 + euroala residentidehoiused tähtajaga kuni 2 aastat + euroala residentide kuni 3-kuulise etteteatamistähtajaga lõpetatavad hoiused; M3 = M2 + euroala residentide emiteeritud rahaturufondideosakud + tagasiostulepingud (repod) + kuni 2 aastase tähtajaga võlakirjad. 14. Rahamassi suhtarvud Rahamassi suhtarvud 1.Raha ringluskiirus V (käibesagedus) - kordade arv, mida rahaühik käibib aasta jooksul. V= Pankade kassakäibe/ Rahamass (M1 või M2) Lihtsustatult Fisheri valemist M*V=P*Y → V = SKP/ Rahamass (M1 või M2) Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringlusejaoks 2. MonetiseerimisekoefitsientK2-näitab, kui suur on majanduseküllastatusrahaga К2= Rahamass (M1 või M2)/ SKP (Lihtsustatult Fisheri valemist К2= 1 / V) Mida suurem on К2, seda paremini on väljaarenenudrahasüsteem USA 52%; UK 77%; euroala 88%; Eestis kuni 2011 oli umbes K=59% 3. Sularaha osatähtsus rahamassis (sularaha koefitsient) К3
keskvalitsuses lai rahaagregaat M3 koosneb M2, lisaks taolistest turukõlbulikest instrumentidest nagu repotehingud, rahaturufondide osakud, rahaloomeasutuste poolt emiteeritud kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad jms 14. Rahamassi suhtarvud Raha ringluskiirus V kordade arv, kui kiiresti rahaühik vahetab aasta jooksul omanikku Fisheri valemist: M*V=P*Y Mida suurem on raha käibesagedus, seda vähem on vaja raha ringluse jaoks Monetiseerimise koefitsioent K2 näitab, kui suur on majanduse küllastatus rahaga Fisheri valemist K2=1/V Mida suurem on K2, seda paremini on välja arenenud rahasüsteem Sularaha osatähtsus rahamassis (sularaha koefitsient) K3 K3=Rahabaas (M0)/Rahamass (M2)
Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes.
Moto: Inflatsioon on ainus maksustamisvõte, mis ei nõua seadusandlikku alust. Milton Friedman I fl i Inflatsioon Kas soovite K i kuuske k k sama hi hinnaga,mis i eelmisel l i l aastal, l või õi sama suurt, kui eelmisel aastal? Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2 Sissejuhatus. ?
19. Eesti krooni bilanss Eesti krooni kattevara bilanss kajastab muudatusi Eesti krooni stabiilsust ja konverteeritavust tagavas ning Eesti Panga hallatavas krooni kattevaras 20. Valuutakomitee süsteemi olemus Valuutakomitee süsteemiga riigis peab olema tasakaalus eelarve. valuutakomitee süsteemi olemus-fikseeritud kursi süsteem, mille puhul raha pakkumine ei s6ltu riigi keskpangast ning kogu ringlev paberraha on täielikult kaetud kulla. konverteeritava valuuta (ankurvaluuta) vm varaga 3 ühisjoont: 1) ankurvaluuta suhtes fikseeritud vahetuskurss 2) valuutakomitee kohustused-sularaha ja hoiused-on täielikult kaetud intressikandvate ja k6rgekvaliteediliste välisvaluutareservidega 3) valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev-kui ka kapitalikonto tehinguteks 21. Rahaühiku devalvatsiooni eesmärgid Rahaühiku devalvatsiooni eesmärk on suurendada välisturul oma maa kaupade konkurentsi
selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati
novembril 1918 neile kindla väärtussuhte. Kõige kallimaks hinnati sakslaste idarubla – 2 marka. Narvas samal ajal välja kuulutatud Töörahva Kommuun pani oma territooriumil kehtima Vene NFSVs käibiva rubla, kusjuures kõik erinevate võimude rublad hinnati üheväärseks. Saksa mark võrdsustati 50 kopikaga. Nendele rahasortidele lisaks tulid detsembris 1919 Eestis käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka, mis pidid oma kursilt vastama idamargale. Vene rublade kurss Eestis aegamööda langes, kuid lõplikult kadusid nad ringlusest alles 1921. aastal. Kuna vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. Sellega tegid 1918. aastal algust Port-Kunda tsemendivabrik ja Narva kalevivabrik. Tallinna Arvekoja maksutähed - Esimesed iseseisvusaegsed omad ametlikud maksevahendid
mid Eesti riik endale tegelikult lubada ei saa. 8 5.INFLATSIOON JA SELLE TAGAJÄRJED Inflatsioon on hinnataseme märkimisväärne ja püsiv tõus. Näiteks kui tarbija hinnainteks (CPI) tõuseb 0,5% võrra aastas, siis on tegemist inflatsiooniga. Seda klassifitseeritakse mastaabi alusel. Üheks äärmuseks on roomav inflatsioon, mis on mõõdukas ehk siis 1 kuni 3% aastas umbes. Teiseks äärmuseks on hüperinflatsioon, mis on väga suur inflatsioon. Selle kriteeriumiks on hinnatõus, mis ületab 50% kuus. Kuid need on kaks äärmust. Tüüpiline inflatsioon ei ole ei roomav ega ka hüperinflatsioon. Inflatsiooni tagajärjel väheneb rahva ostujõud, inimeste majanduslik olukord võib halveneda ning teha elu keerulisemaks. Majandusliku olukorra halvenemise pärast läheb igal aastal Eestist
Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Mis põhjustel ei ole nominaalsed rahasummad eri aegadel võrreldavad? Olenevalt majandusest võib raha väärtus muutuda 7. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, intresside kapitaliseerimine, efektiivne intressimäär (EAR), reaalne ja nominaalne intressimäär Lihtintress kasutatakse reeglina aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress
toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele. Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, efektiivne (tegelik) intressimäär, intresside kapitaliseerimine, diskonteerimine Lihtintress- kasutatakse aastast lühemate perioodide puhul (lühiajaliste ehk kuni 1 aasta kestusega väärtpaberite kogunenud intressi või väärtuse leidmisel jms). Intressi arvutatakse püsivalt rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. 1 Liitintress- rahanduses kõige enam levinud
EURO paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Valuutakurss, intress ja inflatsioon a) FIKSEERITUD b) UJUV M v H % Rahal on
(ootamatu käibelangus, juhtimisvead, konkurentide tegevus jne) 5. CAPM võrrand ja selle komponendid (riskivaba intress, beeta, tururiski preemia). Mida iseloomustab CAPM-i alusel leitud tootlus? CAPM mudel kirjeldab, millist tootlust on investoril mõtet oodata väärtpaberilt (i), kui ta lisab selle oma hajutatud portfelli. Eksisteerib lineaarne seos. Beeta - väärtpaberi tulususe tundlikkus turuportfelli tulususe muutuste suhtes. Riskivaba intressimäär - intressimäär, mis kehtib turul ning mille väärtpaberite tulusus on 100% kindlusega ette teada. Tururiski preemia näitab, kui suurt tulu üle riskivaba intressimäära investorid ootavad, kui võetakse turu keskmine risk. CAPM mudel kirjeldab ühtset seost riski ja tulumäära vahel, mis kujuneb siis, kui turg on tasakaalus. Ri väärtpaberilt i oodatav tootlus (tulusus) RF riskivaba investeeringu tootlus Rm turu oodatav keskmine tootlus (n turuindeksi tulumäär)
Päevakajaline lühiuudis (märksõnad:intressimäär, Euroopa keskpank, majandusaktiivsus, inflatsioon) Euroopa keskpankade varaostukava kohaselt iga riigi keskpank ostab turult võlakirju, et innustada võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima. Ostude mõjul langeb madalama riskiga varade tootlus ning see motiveerib investoreid suuremaid riske võtma. Selle tegevuse eesmärgiks peab Euroopa Keskpank elavdama Euroopa Liidu majandust. Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga.
hinnatasemega ka nõutav rahakogus. Kas ka spekulatsioonimotiivil. Samas on rahapakkumine nominaalne _ keskpank on väljastanud teatud (nominaalse) koguse rahatähti, ka rahavõimendi võimendab vaid sama nominaalset kogust. Seega raha nõudmine sõltub hinnatasemest, raha pakkumine ei sõltu. Uue tasakaalu saavutamiseks on neli teed: esiteks hinnataseme tõus, mis suurendab nominaalse raha nõudlust; teiseks intressimäära langus, mis samuti suurendab raha nõudlust, kuid hinnatase jääb samaks; sissetuleku tõus, mis suurendab raha nõudlust; ja neljandaks on võimalik, et liigne raha voolab majandusest kiiresti välja. Tegelikkuses võivad toimuda ka nimetatud efektide kombinatsioonid, osalt võib raha nõudmine suureneda ja osa liigsest rahast välja voolata. 27. Rahapakkumine ja vahetuskurss lühiajaliselt Rahapakkumine (Money Supply) - näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. 28
rahasummalt. Enamasti investeerimise periood on lühike. Intressitulu ei reinvesteerita. Liitintress rahanduses kõige enam levinud. Intressi arvutamisel lisatakse algsele põhisummale ka eelnevatel perioodidel juba kogunenud intress. Intressi arvutatakse muutuvalt põhisummalt. Alati eeldatakse intressitulu reinvesteerimist. Intresside kapitaliseerimine intressi lisamine kasvitatavale kapitalile. EAR - kui palju tegelikult teenitakse/makstakse. Efektiivne aastane intressimäär seega vastab intressimäärale, mida oleks kohandatud kord aastas ning mis annab sama tulemuse kui osaline liitkasvitamine. Nominaalne intressimäär lepingus kirjas. Reaalne intressimäär inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. 7. Annuiteedi nüüdis- ja tulevane väärtus ning nende võimalikud kasutusvaldkonnad. Annuiteedi nüüdisväärtus (PVA) kui palju tulevased rahavood täna väärt on. Kasutatakse:
3. Multiplikaatori tugevus..................................................................................14 2.4. AD-AS mudeli olemus...................................................................................15 2.5. SKP määramine AD-AS mudelis ...................................................................18 2.6. Keinsistliku ja klassikalise teooria põhierinevus.............................................19 3. TÖÖPUUDUS JA INFLATSIOON ...................................................................21 3.1 Tööpuudus......................................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ....................
raha hoidmise kogukulu. Selleks tuleb leida loobumiskulu ja tehingukulud. Loobumiskulu (arvelduskontol hoitakse kasutult liiga palju raha, mille eest oleks võinud teenida kas või intresse) saab leida järgmise valemiga: C (7.1) OC = i , 2 kus OC loobumiskulu, C raha konversiooni suurus2, i raha investeerimisest saadav intressimäär perioodis. Raha optimaalne konversiooni suurus on see rahahulk, mis pannakse pangakontole iga kord, kui konto jääk jõuab nulli. Tehingukulud saab leida järgmise valemiga: T (7.2) TRC = F , C kus TRC väärtpaberitehingu kulud, T kogu perioodi rahavajadus, F väärtpaberitehingu maksumus. 1 Raha ja selle ekvivalentide suhe müügikäibesse peaks tootmisettevõttel olema 57%. 2
3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega. Paberraha ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul
Vahetuskurss Ulvi Vaarja, Sügis 2004 Vahetuskursisüsteemid • Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab vahetuskursi, mille tasemel toimuvad valuutatehingud • Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem
intress 50 000 *9% EUR 50000 9% 4500 (50 000 + 4500)/7,8 NOK 1 a pärast 7% 417300 425 100* 1,07 454857/8 58 315 - 50 000-4 500 uus kurss iskulu tõuseb 10% võrra. astas lineaarsel meetodil. •Diskontomäär (või kapitali hind), mille puhul investeerimisprojekti puhasnüüdisväärtus võrdub nulliga •Investeerimisprojektide hindamisel tõlgendatakse (r = nõutav tulumäär) IRR > r investeerida investeerida või teha täiendav IRR = r analüüs IRR < r tagasi lükata
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
