Raha ja inflatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas need seosed toimivad rahvusvaheliselt ?
  • Miks kõrgem intressimäär ei lange fondide ülekandmise mõjul ?
 
Säutsu twitteris

Loeng 1

1. valuutakurss , intressimäärad ja inflatsioon : põhiseosed


Valuutakursid, intressimäärad ja inflatsioon on rahvusvaheliste finantsturgude põhinäitajad. Neil on tähtis roll turuosaliste finantsotsuste tegemisel ja turu tasakaalu saavutamisel. Alljärgnevad teooriad seletavad nende seoste olemust:

1.2. Raha ja inflatsioon (seos 1)


Kõikide finantsturu osaliste soov on võimalikult täpselt prognoosida valuutakursi. Rakendatavates matemaatilistes mudelites lähtutakse põhiideest, et valuutakurss on rahaline fenomeen , mis näitab vahetatavate valuutade suhtelist hinda ehk riigi raha väärtust, väljendatuna teise riigi rahas. Iga kauba, s.h. ka raha väärtus on nõdluse ja pakkumise funktsioon. Kui rahapakkumine ületab nõudlust, tema väärtus langeb. Raha väärtuse ehk ostujõu langust nimetatakse inflatsiooniks. Rahvusvaheliselt, erinevused rahapakkumise kasvumääras põhjustavad erinevusi suhtelistes hindades. I. Giddy (1994) järgi inflatsioonimäära protsentuaalne muutus (Δ%P) on funktsioon rahapakkumise muutuse (Δ%M) ja tootmise kasvu (Δ%Y) protsentuaalsete muutuste vahest.
Kui rahapakkumine ületab tootmise kasvumäära, muutub hindade üldtase riigis. Muutub ka reaalne rahavajadus, sest muutub kaubatootmine. Mida rohkem kaupu toodetakse kehtiva hinna tasemega, seda enam vajatakse raha kaubamassi teenindamiseks . Kui rahapakkumine on suurem tootmise kasvumäärast, vahet tasakaalustatakse hindade kasvuga. Uus kaubatootmine nõuab uut, suuremat rahapakkumist. Tulemuseks on, et rahapakkumise kasv põhjustab hindade kasvu ja avaldab survet valuutakursile.
Rahateooria seob muutusi rahapakkumises ja hindade tasemes. Kui rahapakkumise kasv ületab tootmise kasvu, siis inflatsioon on raha ülepakkumise funktsiooniks.
Δ%P = f(Δ%M – Δ%Y)

1.3. Fisheri efekt (seos 2)


Kaasajal rahvusvahelistel finantsturgudel on tunduvalt vähemaks jäänud piiranguid, mis reguleerivad kapitali liikumist riikide vahel. Eeldades, et riikide finantsinstrumentide riskid ja likviidsus on võrdsed, võib järeldada, et kapital liikub kiiresti riikidesse, kus intressimäärad on kõrgemad. Finantsmaailmas tihti öeldakse, et rahvusliku valuuta tervis paraneb, kui intressimäärad tõusevad. Kuid tuleb selgitada, millistest intressidest on jutt ja mis on intressimäära tõusu põhjuseks.
Intressimäärad noteeritakse alati nominaalsete määradena. Näiteks, laenu nominaalne intressimäär 8% tähendab, et laenates täna $1,00 tuleb aasta pärast tagastada $1,08. Kuid tegeliku intressimäära ja laenusummat aasta pärast näitab reaalne intressimäär. Intressidevahelist seost uuris E.Fisher (1980). Fisheri teooria järgi nominaalne intressimäär kujuneb kahest elemendist:
  • väärtpaberi reaalne intressimäär ehk nõutav tulunorm;
  • inflatsiooni preemia, mis sõltub oodatavast inflatsioonimäärast.

Kui, näiteks, reaalne nõutav tulunorm on 3% ja oodatav inflatsioonimäär on 10%, siis nominaalne intressimäär on 13%. Teisi sõnu, $1 ostujõud järgmisel aastal on $0,90 võrreldes tänäsega. Seega, laenuvõtja peab kompenseerima investorile dollari ostujõu langust, kehtestades $1,03 põhivõla ja intressimaksetele lisa $0,03, mida vajatakse 3% nõutava tulunormi tagamiseks.
Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt. Inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades, seega nominaalne intressimäär võrdub reaalse tegeliku intressimääraga ( real rate of return ) plus oodatav inflatsioonimäär.
i = C +Δ%P
Kui investor hoiab oma väärtpaberi teatud aja jooksul, ta peab saama kompensatsiooni , sest ilma selleta ta ei ole huvitatud hoiduma fondide kulutamisest ja lisaks jääb ta kaitsetuks riskist. Kompensatsiooni nimetatakse investori tegelikuks tuluks (real return).
Kui hinnad ei muutu, tegelik tulu näitab fondide ostujõu kasvu. Kuid, kui hinnad tõusevad ja investorid on sellest teadlikud, nad võivad nõuda kompensatsiooni inflatsiooni eest, et kaitsta oma tulu. See nõue realiseerub oodatava inflatsioonimäära lülita­misega intressimäärasse. Seega nominaalne intressimäär (1) on:
(1+ i) = (1 + C)(1 + Δ% P)
ehk Fisheri efekt väljendub:
i = C + Δ% P,
kus:
i – nominaalne
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Raha ja inflatsioon #1 Raha ja inflatsioon #2 Raha ja inflatsioon #3 Raha ja inflatsioon #4 Raha ja inflatsioon #5 Raha ja inflatsioon #6 Raha ja inflatsioon #7 Raha ja inflatsioon #8 Raha ja inflatsioon #9 Raha ja inflatsioon #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 47 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor helicaj Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • LOENG 1
  • VALUUTAKURSS, INTRESSIMÄÄRAD JA INFLATSIOON
  • PÕHISEOSED
  • Fisher Effect, IFE
  • Näide 9
  • Näide 10
  • Näide 11
  • Näide 12
  • Näide 13
  • Lahendus
  • Vastus
  • Kokkuvõtte

Teemad

  • VALUUTAKURSS, INTRESSIMÄÄRAD JA INFLATSIOON
  • Money and Inflation
  • The Fisher Effekt, FE
  • Purchasing Power Parity, PPP
  • The International Fisher Effect
  • The Interest rate Parity, IRP)
  • The Unbiased Forward Rate, UFR
  • Raha ja inflatsioon (seos 1)
  • inflatsiooniks
  • I.Giddy
  • Rahateooria seob muutusi rahapakkumises ja hindade tasemes
  • Fisheri efekt (seos 2)
  • nominaalsete
  • reaalne
  • Fisheri
  • nõutav tulunorm
  • inflatsiooni preemia
  • Hinnataseme ja intressimäärade muutusi seob Fisheri efekt
  • real rate of return
  • real return
  • purchasing power parity, PPP
  • International
  • inflatsiooni ootused peegelduvad intressimäärades. Nominaalne
  • intressimäär võrdub reaalse intressimääraga plus oodatav inflatsioonimäära muutus
  • Ostujõu pariteedi teooria (seos 3)
  • purshasing power parity, PPP
  • Gustav Cassel
  • Muutused hinnatasemes ja valuutakursis on seotud ostujõu pariteedi kaudu
  • ühe hinna seaduseks
  • law of one price, LOP
  • Absoluutse
  • hindade
  • hinnatasemete
  • Suhteline
  • PPP
  • ostujõupariteedi
  • Lahendus
  • Vastus
  • seos 4
  • The International Fisher Effect, IFE
  • valuutakurss on seotud rahvusvahelise Fisheri efekti
  • kaudu
  • seos 5
  • Interest Rate Parity Theory ,IRPT
  • oodatavast
  • arbitraažisuhted
  • covered interest arbitrage
  • Intressimäärad kahes riigis ja forvard-kurss on seotud intressimäära pariteedi
  • kaudu
  • effective interest
  • IRPT
  • seos 6
  • Forvard-kurss on instrumendiks oodatava spot-kursi prognoosimiseks. Seos
  • väljendub erapooletu forvard-kursi teoorias
  • keskmine
  • the theory of rational expectations
  • unbiased expectations

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

32
pdf
Loeng 9 - Inflatsioon
47
docx
Finantsjuhtimine ja raamatupidamisarvestus
144
pdf
EUROOPA LIIDU RIIKIDE KINNISVARATURU TSÜKLITE JA SELLEGA SEOTUD MAKROTEGURITE NING LAENUTURU TEGURITE AEGRIDADE MUSTRID AASTATEL 2005-2013
32
docx
Raha ja pangandus
30
docx
Raha ja valuuta
18
docx
Raha-finantsinstitutsioonid ja turud-
36
docx
Majandus
16
docx
Majanduse abc





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !