Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
160 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Margen Jürgens
Õppematerjali autor
,,Raha inimene ja inimsuhted" Maailmas on väga erinevad inimesed, mõned on vaesemad ja mõned rikkamad. Vaesemad ihkavad sellist elu, kus neil on palju raha, kuid päris tihti pole see võimalik. Öeldakse, et raha valitseb inimese mõtteid. Kitzbergi näidend ,,Kauka Jumal" jutustabki just sellest kuidas peategelane Mogri Märt oli väga ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles veidi vaesemaid halvasti ning kui andis raha laenuks, siis nõudis poole rohkem tagasi. See käitumine oli teiste suhtes ebaõiglane, et Mogri Märt nõnda raha röövis. Üks oli Masa Ants, kes oli pikka aega Mogri Märdile võlgu. Sellest said ka teised aru, kuid teadsid, et ei tasu vastu hakata, kuna talle ei läinud teised eriti korda. Leena oli väga töökas, kuid vaene. Noorem Märt soovis temaga abielluda, kuna armastas teda väga. Mogri Märt oli sellele abielule täielikult vastu
vastutusel valdkonnad on haledalt lohakil. Kõik üritavad panna asju korralikuna näima, mitte neid tegelikult paremaks teha. (pole tähtis, mida haiged söövad, aga lilled peavad laual olema ja puhtad linad). Revidenti pole aga näha. Siis tuleb kellelgi idee, et järelevaataja võib olla inkognito. Korjatakse üles noorest tuulepeast Hlestakov. Too ei saa küll täpselt pihta, milles asi aga laenab uljalt kõigilt suuri summasid raha (keegi teistele ei räägi enne lõppu), narrib linnapea tütart ja tunneb end üldse väga hästi. Kirjutab kirja oma kirjanikust sõbrale kogu lollikarjast kuhu sattunud on, arvates et see on naljakaim asi, mis viimasel ajal juhtunud. Siis teatab kõigile, et peab tähtsatel asjaoludel üheks päevaks lahkuma ja loomulikult ei tule enam tagasi. Usaldavad ametnikud ootavad ja ootavad, kuid saavad asjade tõelisest olemusest aimu alles siis kui Shpekin leiab Hlestakovi kirja
Teised kalurid imestasid marliini korjuse Jaan lastakse lahti. Alles siis märkab, et Mari on küps ja ahvatlev suuruse üle. Külastavad turistid aga ei osanud mitte midagi aimata naine. Tõnu tunnistab mõisnikule, et teda vaevab armukadedus. Ka sellest, milline oli tegelik elu selles kalurikülas. äri läheb kehvasti; Tõnu hakkab viina võtma. Mari tunneb tõmmet noore sepa Juhani poole. Linnast tulles külmub Isa Goriotil polnud raha isegi enda hauda saatmiseks. Rastignac Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, ka Juhan, kes saatis ta ära ja vanad puhtad linad andis Vauquer, sest tal ei olnud aga Mari kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta järgi jäänud midagi. Ta tahtis, et kõik õnnelikud oleksid eriti oma minema kui argpüksi. Mari teatab, et läheb iseseisvalt ära linna ning enese tütred. Enamasti oli ta ka aus. Kaastunne Goriot vastu tekib
tagasihoidlikku käsitlust, peetakse teost siiski tigedaks rünnakuks seltskonnale, mida oli vaja jõudsasti tagasi lüüa. Seda meeleolu peab teadma, et taibata. Tegelikult on tegemist eesti klassikaga selle kõige paremas tähenduses, näitemänguga, mida koolipingis loetud ja mitmelt lavalt nähtud. Uuesti tekstiraamatut avades hämmastab tänapäeva lugejat aga hoopis miski muu. Hämmastab värskus. Kaasaegsus. Vaimunõtkus. Aegumatus. Tõdemus, et elu on küll edasi läinud, kuid inimene ikka samaks jäänud. 1913. aastal ilmus ,,Pisuhänd"- komöödia konflikt tekkib tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega. Vestmanni tütar Matilde tahab iga hinna eest, et tema abikaasa Ludvig Sander silmapaistva kirjanikuna ühiskonnas tuntuks saaks. Sander ilmutab oma nime all klassivend Piibelehe romaani "Pisuhänd". Vestmanni teine tütar Laura ja Piibeleht on selles rahaahnes miljöös esialgu vaid kõrvaltvaatajad
Jeaniga Pariisi onu juurde. Oli raske aeg Pariisis, kus võimust oli võtmas moepood Daamide Õnn( sealt ka arvatavasti raamat omale nime sai). Ümber ringi ärid hakkasid vaikselt pankrotistuma. Denis sai tööle Daamide Õnne, mille peale nad onuga tülli läksid. Kerge seal töö polnud, kuna suhtumine Denisi oli julm ja ülekohtune, mille tulemusena Denise lahti lasti esmakordselt. Põhjuseks oli Jean, kes tembeltati Denise armukeseks, kuna ta tuli õe juurde, et raha küsida. Denise oli tüdruk, kes pühendus sajaprotsendiselt oma vendadele. Erinevalt teistest selle aja naistest/tüdrukutest ei olnud temal ei meest ega armukest. Raske oli peale lahti laskmist hakkama saada, kuna puudus raha. Nii palju vedas, et Denise sai tänu kuulutusele vanahärra juurde toa, kuid ka selle eest pidi ju maksma. Ta lootis, et saab vanahärra juures tööd, mille eest saab raha, kuid tal polnud millegi eest maksta. Ometigi aitas Denise vanahärrat.
Neile heidetakse ette, et sõja hädadele ja viletsusele vastandavad armastuse ja looduse; 3)ka Gailit teeb kaaslaste kohta epigrammi, millele vastab Visnapuu lahkumisega. 1919 minnaksegi laiali. Tähtsus: 1)tõstis luule avalikkuse keskpunkti; 2)astuti vanameelse elukäsitluse vastu; 3)anti välja mitmeid teoseid, nii noortelt kui ka vanadelt autoritelt; 4)esikkogud tõusid kvaliteedilt tippu. TARAPITA(1921-1922) tähendab Taara avita ehk jumal aita. Liikmed: Artur Adson, August Alle, J-V Barbarus, Johannes Semper, Gustav Suits, Fr. Tuglas, M. Under. Oluliseks kujuneb mida kirjutatakse. Eeskujuks on Lääne-Euroopa, Prantsusmaa rühmitus Clarte, mis võitles vägivalla, sõja, sotsiaalse ülekohtu vastu. Samadel seisukohtadel on ka Tarapita. Keskendutakse ühiskonnakriitilisele luulele, Tarapita on ka tüüpilise ajaluule esindaja. Nad protestivad mandunud väikekodanlase elulaadi vastu, neid häirib kultuuritus. Tarapitalt ilmub
Eesti kirjanduse isa, uurinud rahvaluulet, regivärssi. Valikkogu ,,Tuli koduaknas", romaan ,,Ma langesin esimesel sõjasuvel"1979 16. Jaanus Tamm-kirjutanud head luulet. SÜG-ist. Luulekogu ,,Öö laulud" 17. Kadri Tüür- Kristiina õde, luulet kirjutab, sageli kirjanduskriitik. 7 August Mälk ,,Õitsev meri" Põhiprobleem Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Nii oli ka raamatus Hannes, kes kolis küll mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale. Tundes seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust. Romaani lõpus alles taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal.
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid