Raha ehk monetaarpoliitika
Raha ehk monetaarpoliitika
Monetary policy
Poliitiliselt sõltumatu keskpanga tegevus,
mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid,
et kontrollida inflatsiooni ja majanduskasvu
Rahapoliitika eesmärgid
Raha stabiilsuse tagamine
Hindade stabiilsus
Majanduskasv
Kõrge tööhõive
Finantsturgude stabiilsus
Intressimäära stabiilsus
Välisvaluuta reservide stabiilsus
Rahapoliitilised instrumendid
ja keskpank 1
Püsivõimalused. Nende eesmärk on...
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-07-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
86 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
YuuNana
Õppematerjali autor
Turgude kiire arengu tõttu pidurdasid bartertehingud turgude edasist arengut. Seetõttu võetigi abinõuna kasutusele raha. Ajaloolises arengus muutub turg nii mahuliselt kui ka kvalitatiivselt. Sellega kaasneb ka raha liikide ja ülesannete areng ja mitmekesistumine. Üldiselt võib täheldada, et raha areneb liikumiskiiruse tõusu suunas. Raha on äärmiselt tihedalt seotud rahapoliitika kaudu majanduspoliitikaga ja üldse majandussüsteemiga. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaal jms. Neid eesmärke aga ei ole võimalik korraga saavutada ja seetõttu rõhutatakse enamasti ühte neist. Millist nimelt, sõltub riigis parajasti päevakorral olevatest probleemidest. Eristatakse leebet ja karmi rahapoliitikat. Kursusetöö eesmärgiks on välja selgitada raha roll makromajanduses ja anda kokkuvõtlik ülevaade Eesti raha loomisest ja rahapoliitikast.
Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaühikud peak
·Eestis sätestab fikseeritud kursi nõude seadus Eesti krooni tagamise kohta. ·Rahalise stabiilsuse tagamine on rahapoliitika üldtunnustatud eesmärk. 12 ·Rahalise stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust, mis sisuliselt näitab ka raha ostujõu säilimist. Hinnatase pole otseselt kontrollitav Keskpangal tuleb enamasti keskenduda mõne niisuguse näitaja mõjutamisele, mis asub keskpanga otseses mõjuväljas oleva raha- ja valuutaturu ning rahapoliitika lõppeesmärgi vahel. Vaheorientiiridena kasutatakse selliseid näitajaid, nagu rahamass, laenumaht, intressitase ja vahetuskurss. Vahetuskursi juhtimine Vahetuskursi rolli on riigid oma rahapoliitika kujundamisel käsitlenud mitmeti. Ühed on seda pidanud täielikult vabaturu nähtuseks, mille väärtuse kujundamise peab jätma turu meelevalda. Teistes riikides on vähemalt teatud ajajärkudel vahetuskursi riiklikku reguleerimist peetud
keskmist hinnatõusu Miks Eesti peaks inflatsiooni pidurdama? Maastrichti (tavaliselt 3%) kriteeriumid peab täitma, kui ei täida, peab reeglite järgi trahvi maksma. (2013. aastal 2,8) Deflatsioon Inflatsiooni vastandnähtus Üldise hinnataseme langus, mille põhjustab liialt vähe raha võrreldes majanduses toodetavate kaupade ja teenuste hulgaga Tavaliselt seotud ülikiire produktiivsuse kasvuga Majanduse alused 7.10 Raha ja monetaarpoliitika Kaupa, mida saaksime igas olukorras rahaks nimetada, pole kerge defineerida Kõige kindlamalt võib rahaks nimetada ringlevaid paberrahasid ja münte Lisaks sularahale defineeritakse rahana ka nõudmiseni hoiuseid pankades ehk jooksvaid arveid pankades Peale nõudmiseni hoiuste täidavad raha funktsiooni ka tähtajalised hoiused pankades Raha funktsioonid Arvestusühik ehk väärtuse mõõt võimaldab hinnata kaupade ja teenuste väärtust
paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra. 4) Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. 5) Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 16. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. Eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 17. Rahapoliitika eesmärgid (1)majanduse üldine kasv; (2)hindade stabiilsus; (3)kõrge tööhõive; (4)maksebilansi tasakaal. 18. Raha teooriad.
EP ülesannete täitmiseks annavad Eesti Panga nõukogu ja EP president seaduste alusel ja täitmiseks välja õigusakte. EP kui Keskpanga ülesanded: 1) korraldada raharinglust sise- ja välisriigis, seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest, 2) emiteerida Eesti raha ja kõrvaldada raha käibelt (ainuõigus), 3) hoida riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldada nende kasutamist, 4) teostada riiklikku raha- ja panganduspoiitikat, suunata krediidipoliitikat, 5) teostada järelvalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle, 6) teha koostööd rahvusvahelise raha-, pangandus- ja krediidiorganisatsioonidega ning pidada sidet teiste riikide keskpankadega, 7) sooritada pangatehinguid Eesti ja välisriikide valuutaväärtustega oma põhikirjas ettenähtud eesmärkidel ja korras, 8) koostada maksebilanss (import-eksport).
maksimaalse majandusliku heaolu saavutamiseks tagab valitsus turu tasakaalu, mis monopoli ja teiste turutõrgete tõttu ei pruugi toimida ümberjaotav roll-valitus taotleb õiglust ja mõjutab seda sissetulekute ümberjaotamise kaudu (maksud ja toetused) regulatiivne roll-äbi seadusloome, tagatakse turumajanduse funktsioneerimine. Eriti oluline on omandiõiguse tagamine stabiliseeriv roll-äbi eelarve, raha- ja teiste majanduspoliitiliste meetme saab mõjutada makromajandust VALITSUSE KULUTUSED Avaliku sektori suurusest annab ülevaate valitsuse poolt tehtavate kulutuste suurus. Põhiliselt teevad valitsused nelja liiki kulutusi kaupade ja teenuste ostmine investeeringud maksuülekanded intressimaksed Valitsuse roll ja suurus erinevad arvamused
Mis on majandusteadus? I peatükk · Mis on majandusteadus? · Kuidas aitavad turud ja vabatahtliku vahetuse põhimõte organiseerida tootmist ning toodete ja teenuste jaotamist? · Miks nappuse ja loobumiskulu mõisted majanduses ja meie elus on olulised? · Millised on tootmisressursside neli liiki? · Kuidas kompromissid, piirkulud ja piirtulud mõjutavad meie igapäevaseid otsuseid? · Millised põhilised majandusotsused seisavad kõikide ühiskondade ees? · Kuidas erinevad majandussüsteemid organiseerivad ja koordineerivad inimesi toime tulema nappuseprobleemiga? Turg Turuga on tegemist igal pool ja alati, kui vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus Turumajandus kasutab turge (vabatahtlik vahetus) kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise va
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid