Raha ajalugu ja rahasüsteemid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused ?
  • Mida need näitavad ?
  • Millised optimaalse valuutapiirkonna kriteeriumid on euroalal täidetud ja millised mitte ?
  • Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves, osatähtsus eelarves ?
  • Kes korraldab ja kuidas korraldatakse ?
  • Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid ?
  • Palju aega, kokkuhoid vib jääda saavutamata. 47.Millised on riigieelarve paika panemise moodused ?
  • Kuidas jaguneb finantssüsteem ?
  • Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul ?
  • Millised on välisvaluuta odavnemise (kallinemise) plussid ja miinused Eesti aspektist vaadates ?
  • Millisel juhul kasutada akreditiivi ?
 
Säutsu twitteris
Raha ajalugu ja rahasüsteemid
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused?
Peab olema riik;
Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad.
2.Rahanduse mõiste.
Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks .
3. Nimetage rahanduse valdkonnad
Riigi rahandus , Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus.
4.Raha põhifunktsioonid.
Vahetusvahend /maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend
5. Raha liigid.
Kaupraha
Metallraha
Paberraha
Krediitraha
6.Raha omadused
Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus , Ühtlus, Jagatavus , Äratuntavus
7.Raha likviidsuse püramiid
Sularaha
Krediitkaart
Jooksevkonto
Lühiajalised võlakirjad
Pikaajalised võlakirjad
Aktsiad
Materiaalne vallas- ja kinnisvara
8.Raha ajalugu Eestis.
1250 müntide vermimine Eestis
Kuni 1918 valitsejariigi raha
1918 võeti kasutusele Eesti Mark
1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon)
1940 Vene rubla
1941 Idamark
1944 Vene rubla
1992 Eesti kroon
2011 Euro
9.Eesti Panga ülesanded
Osaleb euroala ühise rahapoliitika kujundamises ja elluviimises
Osaleb finantsstabiilsuse tagamises
Hoiab käigus ning arendab usaldusväärseid ja hästi toimivaid arveldussüsteeme
Korraldab sularaharinglust Eestis, osaleb euroala sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamises
Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid
Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi
Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega
Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal.
10. Rahapakkumise tegurid
Raha pakkumine sõltub järgmistest teguritest.
1) Pankade soovitud sularahareservi määr – mida väiksem on keskpanga poolt kehtestatud kohustusliku reservi määr ja mida vähem soovivad pangad hoida lisareserve, seda suurem on raha pakkumine.
2) Erasektori soov hoida sularaha – mida rohkem sularaha erasektor enda käes hoiab, seda väiksem on pankade laenureserv ja raha pakkumine.
3)  Intressimäär  – kõrgem intressimäär suurendab tähtajalistelt hoiustelt teenitud tulu ning alandab seega sularaha-deposiitide suhet, stimuleerides samal ajal panku rohkem raha välja laenama, mille tagajärjel raha pakkumine kasvab
11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest.
Riiklikud ja eraalgatuslikud: Riiklikud ehk nn seadusesunniga loodud rahasüsteemid. Eraalgatuslikud – pankurid hakkasid väärismetalli hoiule võtma ning veksleid välja kirjutama.
Ajaloolisest aspektist liigitus
Valuutakursi liigi järgi: rahvusliku maksevahendi puudumine, riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast, keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga.
12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid.
  • Nullifitseerimine - Käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti kehtetuks
  • Devalveerimine - Omavaluuta kursi alandamine teiste riikide valuutade või kulla suhtes.
Eesmärk – tõsta riigi toodete konkurentsivõimet välisturgudel.
Võib tekkida devalvatsiooniahel erinevates riikides.
  • Revalveerimine - Omavaluuta kursi tõstmine teiste riikide valuutade või kulla suhtes.
Tulemuseks riigi konkurentsivõime langus välisturgudel.
13. Kullastandardi olemus.
Süsteem, mille puhul ringlev paberraha oli täielikult kaetud kullareservidega. (kehtis 19. sajandi lõpust I maailmasõjani). Kullastandard kui monetaarsüsteem on eelkõige komplitseeritud üld- ja rahanduspoliitiline institutsionaalne kokkulepe, mis püsib lubadusel ja kohustusel teatud reeglitest kinni pidada. Kullastandard tagab pikaajalise hinnastabiilsuse, hoides raha pakkumist kontrolli all. Lühiajaliselt võib tuua kaasa märkimisväärseid hinnakõikumisi.
14. Bretton Woodsi süsteemi olemus.
Peale II maailmasõda loodud rahvusvaheline rahakursside süsteem, mis toetus kullale ja dollarile ning mille peamisteks tunnusteks olid fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ning dollari kasutamine põhivaluutana.
15.Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet ), mida need näitavad?
M0 = ringlusesse lastud sularaha
M1= M0 + nõudehoiused (M1 hõlmab kõige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad . Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.)
M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused . (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.)
16.Rahakordaja olemus ja selle arvutamine.
Rahakordaja on kohustuliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja. M=1/r (rahakordaja= 1/kohustusliku reservi määr)
Rahapoliitika
17. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted.
Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika . Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest.
18. Rahapoliitika olemus, eesmärgid
Eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli, kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. Eesmärkideks on kõrge tööhõive , hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv , maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss
19. Hinnastabiilsuse kasulikkus.
Hinnad muutuvad läbipaistvamaks - aitab inimestel paremini eristada suhteliste hindade muutusi üldise hinnataseme muutusest
Vähendab intressimäärade inflatsiooniriski - võlausaldajad ei nõua n-ö inflatsiooniriski preemiat. Inflatsioon on laenuandjale kahjulik.
Väldib tarbetut riskide maandamist – kõrge inflatsioon ajendab varuma reaalka
Suurendab sularaha hoidmisest saadavat kasu - inflatsioon kui maks sularaha hoidmise eest. Nn kingatallakulud.
20. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid. Avaturuoperatsioonid – Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Eesmärgiks kujundada lühiajalisi intressimäärasid, reguleerida likviidsust rahaturul ning anda turuosalistele signaale rahapoliitika väljavaadete kohta. Püsivõimalused - ( hoiustamine , laenamine) Eesmärgiks on juhtida lühiajalist likviidsust rahaturul. Pankadele alati kättesaadavad võimalused raha lühiajaliseks laenamiseks ja hoiustamiseks. Laenu andmisel vajalik tagatis . Kohustuslik reserv – keskpanga poolt määratud protsentuaalne osa krediidiasutuste kohustustest mis tuleb hoida reservina pangas.
21. Maastrichti kriteeriumid. • hindade stabiilsus: inflatsioonitase ei tohi ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga liikmesriigi keskmist inflatsioonitaset rohkem kui 1,5% (2%) võrra; • eelarvepuudujääk: liikmesriigi eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st; • riigivõlg : ei tohi ületada 60% SKT-st; • vahetuskursi stabiilsus: kahe viimase aasta vahetuskursid peavad jääma lubatud kõikumise piiresse.
22. Euroopa Liidu kujunemine – lehel
23. Eurosüsteemi olemus. Eurosüsteem on euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad: Euroopa Keskpank (EKP) ja nende 18 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele võtnud euro. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hinnastabiilsus euroalal. Samuti on Eurosüsteemi ülesanne kaitsta finantsstabiilsust ja edendada Euroopa finantslõimumist
Eurosüsteemi ülesanded:
1. Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine
2. Valuutaoperatsioonide teostamine . 
3. Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine. 
4. Valuutareservi hoidmine ja haldamine . 
5. Nõustamine . 
6. Statistika kogumine. 
7. Finantsasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamine.
8. Europangatähtede emiteerimine ja nende turvalisuse tagamine. 
9. Rahvusvaheline koostöö. 
24. Euroopa Keskpankade süsteemi ülesanded. Kujundada EL-i rahapoliitikat ja viia ellu rahapoliitilised otsused; Hoida ja hallata liikmesriikide ametlikke välisvaluutareserve;
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Raha ajalugu ja rahasüsteemid #1 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #2 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #3 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #4 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #5 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #6 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #7 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #8 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #9 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #10 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #11 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #12 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #13 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #14 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #15 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #16 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #17 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #18 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #19 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #20 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #21 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #22 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #23 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #24 Raha ajalugu ja rahasüsteemid #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kkairii Õppematerjali autor

Lisainfo

Rahanduse eksamiks küsimused ja vastused, kordamiseks ja õppimiseks.
rahandus , raha , maksevahend , paberraha , krediitraha , likviidsuse püramiid , pank , sularaharinglus , rahapakkumine , intressimäär

Mõisted

Sisukord

  • Eurosüsteem on euroala keskpankade süsteem, kuhu kuuluvad
  • Euroopa
  • Keskpank (EKP) ja nende 18 ELi liikmesriigi keskpangad, kes on kasutusele
  • Eurosüsteemi
  • Eurosüsteemi ülesanded
  • Börs
  • SAXESS
  • NOREX
  • Ristkurss

Teemad

  • Raha ajalugu ja rahasüsteemid
  • Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused?
  • Rahanduse mõiste
  • Nimetage rahanduse valdkonnad
  • Raha põhifunktsioonid
  • Raha liigid
  • Raha omadused
  • Raha likviidsuse püramiid
  • Raha ajalugu Eestis
  • Eesti Panga ülesanded
  • rahapoliitika kujundamises ja elluviimises
  • finantsstabiilsuse tagamises
  • arveldussüsteeme
  • sularaharinglust
  • välisreserve
  • statistikat
  • maksebilanssi
  • Nõustab valitsust
  • teeb koostööd
  • Rahapakkumise tegurid
  • määr
  • Erasektori soov hoida sularaha
  • Intressimäär
  • Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest
  • Riiklikud ja eraalgatuslikud
  • Ajaloolisest aspektist liigitus
  • Valuutakursi liigi järgi
  • Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid
  • Nullifitseerimine
  • Devalveerimine
  • Revalveerimine
  • Kullastandardi olemus
  • süsteemi olemus
  • Raha erinevad mõõtmed (3 mõõdet), mida need näitavad?
  • Rahakordaja olemus ja selle arvutamine
  • Rahapoliitika
  • Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted
  • Rahanduspoliitika
  • Rahapoliitika olemus, eesmärgid
  • Hinnastabiilsuse
  • kasulikkus
  • Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid
  • Maastrichti kriteeriumid
  • Euroopa Liidu kujunemine
  • Eurosüsteemi olemus
  • Rahapoliitika määratlemine ja rakendamine
  • Valuutaoperatsioonide teostamine
  • Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine
  • Valuutareservi hoidmine ja haldamine
  • Nõustamine
  • Statistika kogumine
  • Finantsasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ja
  • finantsstabiilsuse tagamine
  • Europangatähtede emiteerimine ja nende turvalisuse
  • tagamine
  • Rahvusvaheline koostöö
  • Euroopa Keskpankade süsteemi ülesanded
  • Euroraha teke
  • Optimaalse valuutapiirkonna olemus, eeldused
  • Optimaalse valuutapiirkonna kasud ja kahjud
  • Millised optimaalse valuutapiirkonna kriteeriumid on euroalal
  • täidetud ja millised mitte?
  • Euroopa rahapoliitika põhimõtted
  • Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitada
  • intressikanali näitel)
  • Euribori mõiste ja muutumine
  • Euroala kriisi tekkepõhjused
  • Euroopa stabiilsusmehhanismide olemus ja toimimise
  • põhimõte
  • Rahanduspoliitika
  • Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate
  • tulude ja kulude osatähtsused eelarvest
  • Tulud
  • Kulud
  • Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende
  • sisu
  • Riigieelarve funktsioonid ja sisu
  • Riigieelarvega seotud mõistete selgitused
  • Riigieelarve
  • Eelarve periood
  • Eelarve eelnõu
  • Eelarve menetlus
  • Eelarve täitmine
  • Eelarve defitsiit
  • Menetlus
  • Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted
  • Nimetage riiklikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad
  • tulud eelarvesse
  • Millised on suuremad tulu- ja kululiigid riigieelarves
  • osatähtsus eelarves? Leidke kolme suurima kululiigi ja tululiigi
  • protsentuaalsed osatähtsused Eesti riigi eelarvest 2013 aastal!
  • Tulud
  • Riigieelarves kulude jaotus
  • Kirjeldage riigieelarve menetluse protsessi
  • I kvartal
  • Eelarve
  • täitmine
  • Tulude
  • koondamin
  • Kulude
  • tegemine
  • juuni eelarve
  • täitmise
  • aruanne
  • Riigikogule
  • Bilanss
  • Tulude ja kulude
  • aruanne
  • Reservfondi
  • kasutamise
  • kvartal
  • Rahandus
  • ministeerium kogub
  • ministeeriumite
  • eelarvetaotlused
  • Esitatakse valitsusele
  • esialgne
  • riigieelarve. Tehakse
  • parandusi
  • täiendusi
  • okt. valitsus esitab
  • eelarve
  • projekti Riigikogule
  • kus läbib
  • kolm põhjalikku
  • arutelu
  • Vastuvõtmine enne
  • eelarveaastat
  • Ülevaade
  • riigiettevõtete
  • majandustulemust
  • e kohta
  • Laenud
  • laenugarantiid
  • Muud
  • Eelarve täitmise protsess, kes korraldab ja kuidas
  • korraldatakse?
  • Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid? Nende
  • eelised ja puudused. Millised on erinevad eelarve koostamise
  • meetodid? Nende eelised ja puudused
  • Statistiline meetod
  • Puudused
  • Nullmeetod
  • Puudused
  • Millised on riigieelarve paika panemise moodused?
  • Tsentraliseeritud
  • Allasutuste kaupa
  • Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus
  • Nimetage kohalikud maksud, mis on nende sisu
  • Loomapidamismaks
  • Mootorsõidukimaks
  • Lõbustusmaks
  • Reklaamimaksu
  • Teede ja tänavate sulgemismaks
  • Parkimistasu
  • Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV
  • eelarves?
  • Finantssüsteem
  • Kuidas jaguneb finantssüsteem?
  • Finantsasutuste liigitus ja selgitused
  • Väärtpaberituru osalised
  • emitendid
  • investorid
  • väärtpaberituru
  • kutselised
  • osalised
  • Tagatisfondi olemus
  • Investeerimishoiuse olemus, riskid
  • Investeerimisfondi olemus, riskid
  • Kuidas jaotatakse investeerimisfondid strateegia ja eesmärgi
  • järgi? Iseloomustada
  • Aktsiate liigitus ja olemus
  • lihtaktsiad
  • eelisaktsiad
  • P/E suhtarv
  • Dividenditootlus
  • Võlakirjade liigitus ja olemus. Võlakirja tulususe ja
  • intressimäära seosed
  • Kestuse järgi
  • Emiteerija järgi
  • Intresside maksmise järgi
  • Seosed
  • Börsiindeksi olemus
  • Arbitaazi mõiste
  • Efektiivse turu olemus, omaduse ja eeldused
  • Efektiivse turu omadused
  • Efektiivse turu eeldused
  • Seletage börsibuumi teket
  • ostjaid
  • finantsvarade pakkumine lõpeb
  • nõudlus siiski suur
  • hakkavad hinnad jõudsalt tõusma
  • ostavad väärispabereid
  • teised hakkavad oma positsioone
  • hinnalanguse
  • Seletage börsikrahhi teket
  • Esimesed müüjad
  • Ostuhuvi väike, uued müüjad turul
  • Investorid valmis mistahes hinnaga müüma
  • Hakatakse panustama tõusule, kuid eelmised tipud jäävad
  • saavutamata
  • tekivad paanika tagajärjel
  • pakkumine ületab
  • nõudluse, aktsiate hinnad langevad, müüjaid tuleb juurde
  • ostjad ootavad madalamaid hindu
  • Tallinna väärtpaberibörsi iseloomustus
  • Valuutakursid
  • Millised erinevad osapooled esinevad valuutaturul?
  • Erinevad vahetuskursi klassifikatsioonid
  • Ostujõu pariteedi teooria
  • Hetketehingute mõiste
  • Forwardtehingu olemus
  • Valuutaoptsiooni mõiste
  • Millised on välisvaluuta odavnemise (kallinemise) plussid ja
  • miinused Eesti aspektist vaadates?
  • Plussid
  • Miinused
  • Dokumendimaksed
  • Inkasso tasumise põhimõte. Millisel juhul on soovitatav
  • kasutada maksmisel inkassot?
  • Inkasso plussid ja miinused
  • Akreditiiviga tasumise põhimõte. Millisel juhul kasutada
  • akreditiivi?
  • Akreditiivi plussid ja miinused
  • Maksekaardi liigid
  • Deebetkaardid
  • Krediitkaardid
  • Kindlustus
  • Elukindlustus
  • Isikukindlustus
  • Kindlustusagent
  • Kindlustusandja
  • Kindlustusjuhtum
  • Kindlustusleping
  • Kindlustusmaakler
  • Kindlustusmakse
  • Kindlustusperiood
  • Kindlustusrisk
  • Kindlustusväärtus
  • Kindlustussumma
  • Eesti pensionisüsteemi ülesehitus
  • I sammas
  • II sammas
  • III sammas
  • Eesti pensionisüsteemi kitsaskohad

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

11
docx
RAHA JA RAHASÜSTEEMID
19
docx
Rahanduse arvestus-kordamisküsimused
12
docx
Rahanduse alused kordamisküsimused
40
pdf
Rahanduse alused arvestuse kordamisküsimused 2016
23
docx
Rahanduse arvestus
14
docx
Kordamisküsimused õppeaines rahandus
13
pdf
Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused-
24
docx
Kordamisküsimused õppeaines-Rahanduse alused-





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !