Raha ja pangandus Eksamiks ettevalmistumise küsimused 1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Finantsvahendaja -majandusüksus, mis vahendab kapitali säästjatelt investeerijatele I. Hoiuseid vastuvõtvad: Kommertspangad Investeerimispangad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud II. Hoiuseid mitte-vastuvõtvad Kindlustusseltsid Liisingufirmad Faktooringufirmad Pensioni-ja investeerimisfondid Riskihajutamisfondid Fondivalitsejad Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud Investeerimisühingud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg)
Kommertspangad Kindlustusseltsid Investeerimispangad Liisingufirmad Teised spetsialiseeritud pangaliigid: Faktooringufirmad kaubanduspangad, Pensioni-ja investeerimisfondid hüpoteekpangad, Riskihajutamisfondid hoiupangad Fondivalitsejad Ühistu-tüüpi finantsinstitutsioonid Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu- Investeerimisühingud laenuühistud Järelevalveasutused Reitinguagentuurid 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate
1. Hoiuseid vastuvõtvad ja hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad Hoiuseid vastuvõtvad finantsvahendajad: Kommertspangad; Investeerimispangad; Teised spetsialiseeritud pangaliigid (kaubanduspangad, hüpoteekpangad, hoiupangad) ; Ühistu- tüüpi finantsinstitutsioonid. EESTI: pangad, ühistupangad, hoiu-laenuühistud Hoiuseid mitte-vastuvõtvad finantsvahendajad: Kindlustusseltsid; Liisingufirmad; Faktooringufirmad; Pensioni- ja investeerimisfondid; Riskihajutamisfondid; Fondivalitsejad; Väärtpaberibörsid ja reguleerimata turud; Investeerimisühingud; Järelevalveasutused; Reitinguagentuurid. 2. Eesti finantsturuosalised (Finantsinspektsiooni kodulehekülg) Krediidiasutused; Kindlustusseltsid; Kindlustusvahendajad; Fondivalitsejad; Investeerimis-
(Tarbimine) 3. Milles seisneb koordinatsiooniprobleem majanduses. Majandussüsteemi eesmärgiks on pakkuda ning tagada tooteid ning teenuseid rahuldamaks ühiskonna nõudlust nende järele. Milliseid vajadusi ning millal aga tuleb rahuldada, ning kes ja kuidas seda otsustavad ongi koordinatsiooniprobleemiks. 4. Finantssüsteemi põhikomponendid Finantssüsteemi moodustavad pangad jt rahaasutused koos nendevaheliste suhetega, kes oma teenuste pakkumisel tegutsevad finantsturgudel ( kus raha liigub nendelt , kellel on selle ülejääk neile kellel on tekkinud ajutine raha puudujääk) Ülejäägi ja puudujäägi vahendamine (laenamine) Finantsteenused nagu kindlustus ja pensionid Maksmise mehhanism Portfelli haldamise võimaldamine (finantsturud) 5. Finantsinstitutsioonid ja nende tegevuse põhisuunad. Pangad, kindlustusseltsid, pensionifondid, investeerimisfondid 6. Finantsturud ja nende tüübid. Aktsiaturg, võlakirjaturg ja Alternatiivturg First North
RAHA JA RAHASÜSTEEMID 1. Rahandus - Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks 2. Raha põhifunktsioonid: 1) vahetusvahend 2) arvestusühik 3) rikkuse akumuleerimise funktsioon (väärtuse säilitamise vahend) 3. Raha liigid: 1) kaupraha - kaup, millel on väärtus ka siis, kui teda ei saa kasutada rahana (bartertehingud, metallraha/metallmündid) 2) kaupa esindav raha - ei saa kasutada muul otstarbel kui rahana (vaegväärtuslik metallraha – kaalult kergem, madalama prooviga, paberraha – ajendiks asjaolu, et ei jaksatud münte kaasas kanda) 3) krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel 4. Raha omadused - stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus, äratuntavus 5. Raha likviidsuse püramiid: (likviidsemat raha saab kiiremini Sularaha
2.Rahanduse mõiste. Majandusüksuste rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus nende vahel kujunevate suhete kompleks. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, Ettevõtete rahandus, Üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend/maksevahend, Arvestusühik/väärtuse mõõt, Akumulatsioonivahend 5. Raha liigid. Kaupraha Metallraha Paberraha Krediitraha 6.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 7.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1250 müntide vermimine Eestis Kuni 1918 valitsejariigi raha 1
1. Rahandus Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vajel kujunevate suhete kompleks. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on arvestusühik, maksevahend ja rikkuse akumulatsioonivahend. 3. Raha liigid Kaupraha (kaup millel on ka siis väärtus, kui teda ei saa kasutada rahana). Kaupa esindav raha (ei saa kasutada muul otstarbel, kui rahana). Krediitraha (selle eest saab osta kaupu või teenused, kui antakse krediiti, mis põhineb usaldusel). 4. Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavaus, kulumiskindlus, ühtlus, jagatavus ja äratuntavus. 5. Raha likviidsuse püramiid (alustades tipust) Sularaha, krediitkaart, jooksev konto, lühi- ja pikaajalised võlakirjad, aktsiad ja kinnisvara.
vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Väärtuse mõõt, maksevahend, akumulatsioonivahend, kogumisvahend, vahetusvahend, arvestusühik 5. Raha liigid Kaupraha, metallraha, paberraha, krediitraha. 6.Raha omadused Stabiilsus, kaasaskantavus, kulumiskindlus, jagatavus, äratuntavus, ühtlus. 7.Raha likviidsuse püramiid (likviidsus rahaks muudetavus) Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised võlakirjad Pikaajalised võlakirjad Aktsiad Materiaalne vallas- ja kinnisvara 8.Raha ajalugu Eestis. 1918 võeti kasutusele Eesti Mark 1928 Eesti kroon (esimene Eesti kroon) 1940 Vene rubla 1941 Idamark 1944 Vene rubla 1992 Eesti kroon
Kõik kommentaarid