50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Capone
Õppematerjali autor
saada Sulla õnnest. Kui Valeria oma kohale naases, istus ta vend Hortensius ülirikka patriitsi Marcus Crassuse juurde, kes oli huvitatud tema läheduses istuvast kurtisaanist, Eutybisest. Kõnelused ja müra lõppes, kui pasuna hääl andis signaali järgmise võitluse alguseks, mis toimus kolmekümne traaklase ja kolmekümne samniidi vahel. See lahing hakkas lõpule jõudma tunni aja pärast. Selleks ajaks olid seitse samniiti ümber piiranud kolm traaklast, kelle hulgas oli Spartacus. Spartacus oli sündinud Rhodope mägedes Traakias. Ta võeti vangi, kui roomlased ründasid Traakiat. Tema jõu tõttu arvati ta leegioni ning hiljem määrati dekaaniks ja sai autasuks pärja corona civica. Kui roomlased ründasid uuesti ta kodumaad, põgenes ta ning asus roomlaste vastu võitlema. Pärast vigasaamist võeti ta uuesti kinni, kuid surmanuhtluse asemel mõisteti ta teenima gladiaatorina. Seekord laskis lanista Actianus Spartacusel
Spartacus Vana-Rooma gladiaator ja orjade ülestõusu juht (?-70 eKr) Mõned tänapäeva ajaloolased arvavad, et Spartacus pole tema pärisnimi, see oli hüüdnimi, mis anti kõige jõulisemale, tugevamale ja autoriteetsemale orjale, kellest oli kujunenud teiste eestvedaja ning kel olid ka head sõjapidamise kogemused. Spartacus oli pärit Traakiast, samalt maalt, millest üks kuulub tänapäeval Kreekale ja teine osa Bulgaariale. Kahjuks pole ajalugu jätnud mingeid andmeid Spartacuse päritolu kohta. On avaldatud arvamust, et
Spartacus Spartacus pärines Traakiast ( tänapäeva Bulgaariast ) . Ta pandi gladiaatorite kooli , kus ta sai gladiaatorite treeneriks ning temast peeti väga lugu . Aastal 73 eKr põgenes Spartacus koos mitme gladiaatoriga koolist . Nad varjasid ennast Vesuuvi mäel . Peagi piirasid roomlased Vesuuvi ümber ning ootasid lootes , et põgenike leeris saab toit otsa ning nad on sunnitud alla tulema . Kuid gladiaatorid olid olid kavalad ning valmistasid endale metsviinapuu väätidest redelid ning ronisid mööda järsku kaljuseina alla ja ründasid roomlaste väge ja lõid selle puruks . Pärast seda põgenes kõikjalt orje Spartacuse juurde ning varsti oli neid seal juba kümneid tuhandeid
Rooma sõjasalgal sulgesid nad tee. Põgenikke ähvardas näljasurm, kuid nad tegid endale metsviinapuu väätidest redelid ja ründasid roomlaste salka tagantpoolt ning purustasid selle totaalselt. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias nagu kulutuli ja peagi oli gladiaatoritega ühinenud kümneid tuhandeid põgenenud orje. Enamik nendest olid väljastpoolt Itaaliat lahingus võetud sõjavangid, nii et nendest sai korraliku sõjaväe. Spartacus tahtis oma armee abil viia orjad üle Alpide kodukohtadesse tagasi. Rooma konsulid said Spartacuselt lüüa.Järsku pöördus Spartacus Lõuna-Itaaliasse. Nähtavasti polnud orjad oma sihtides päris üksmeelel. Niisiis läksid Spartacus ja teised põhjast Lõuna-Itaalia tippu sooviga pääseda Sitsiilida saarele. Kuid piraadid, kes lubasi nad üle mere viia, vedasid neid alt ja need, kes põhja poole tagasi ei läinud, vaid proovisid parvedega Sitsiiliasse saada, hukkusid tormis
Sõda kestis neli aastat ja lõppes Caesari täieliku võiduga (viimane lahing peeti Munda Lähedal Hispaanias 7. märtsil 45 eKr. Oktoobris 45 eKr naasis Caesar Rooma ja ta määrtati peagi eluaegseks diktaatoriks. Veebruaris 44 eKr pakuti talle trooni, kuid ta keeldus. Ent kuna ta oli niigi sõjaväeline diktaator, siis ei rahustanud see eriti tema vabariiklikke oponente. 15. märtsil 44eKr tappis rühm vandenõulasi Caesari senati istungi ajal. Spartacus kes elas arvatavasti 120- 70 eKr oli gladiaator, kes oli Traakiast vangi võetud. Spartacust treeniti gladiaatorikoolis Capua lähedal. 73 eKr Spartacus umbes 70 mehega põgenesid sealt. Varastades köögist noad ja vankritäie relvi põgenesid nad Vesuuvi juurde kus ühines nendega veel teisi orjasid. Spartacuse algune plaan oli marssida läbi Itaalia oma kodumaale, kuid järsku ta muutis oma otsust ja pöördus tagasi lõunasse. Nad hävitasid kaks
omamisest. Enne oma surma oli tema gladiaatorikasarmutes umbes 5000 erineval tasemel võitlejat. Keisri kasarmud olid poolriigistatud asustused, selle staatusega kaasnes valitseja kontroll gladiaatoritega tehtavate tehingute üle. Keiser Nero nägi gladiaatorites endale ustavat sõjalist jõudu(1). Sõjalist jõudu ja sellega kaasnevat võimu hakkasid tunnetama ka gladiaatorid ise. Tuntuim näide selle kohta on meil gladiaator Spartacuse näol. Spartacus oli gladiaator Capua gladiaatorite koolis. 73. e.Kr põgenes koolist Spartacuse eestvedamisel umbes 70 gladiaatorit. Nad moodustasid armee, mis suurenes lühikese ajani kümnete tuhandete meesteni. Sellega kutsus Spartacus esile ühe Vana-Rooma suurima orjademässu (4)(6). Peale orjade enda moodustatud mässuliste armee teenis palju gladiaatoreid sõjaväes aga ka Rooma impeeriumi huve. Gladiaatorid olid vastupidavad, kartmatud ja valmis eesmärgi nimel surmani võitlema.
Vana-Rooma 11.a kl. 1. Tõlgi roomlastele arusaadavasse keelde, lisa valdkond. Zeus- Jupiter - peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal Hera- Juno – Jupiteri naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna Poseidon-Neptunus – Jupiteri vend, merejumal Dionysos-Bacchus-veinijumal Paan-Faunus-kitsekarjuste ning lamburite jumal Hermes- Mercurius – Jupiteri poeg, teekäijate ja kaupmeeste jumal Hephaistos- Vulcanus – Juno poeg, tule- ja sepatööjumal Artemis- Diana- Jupiteri tütar, Apollo õde, jahi-, kuu- ja nõidusejumalanna Athena- Minerva - Jupiteri tütar, tarkusejumalanna 2. Marius- Gaius Marius oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Hannibal- oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Octavius- Augustus sündis Roomas nimega Gaius Octavius Thurinus, ta oli esimene Rooma keiser. Cicero- Marcus Tullius Cicero oli Vana-Rooma oraator, riigimees, poliitiline filosoof, jurist ja filosoof. Teda peetakse üheks suurimaks rooma oraatoriks ja kirjani
1, lk 674 · Antiigileksikon nr. 1, lk 94-95 · ,,Caesar mees, kes painutas oma tahte alla rahvad" Friido Toomas, lk 5-98 · ,,21 maailmakuulsat väejuhti" lk 35-48 · ,,Keisrite elulood" Gaius Suetonius Tranquillus, lk 9-59 · ,,Rooma kirjanduse antoloogia" lk 219-225. ,,101 ajaloo suurkuju" Simon Sebag Montefiore, lk 50-52 · ,,Ajaloo kujundajad antiikajast tänapäevani 100 suurkuju" Brian Mooney, lk 76-7 · ,,Spartacus" Raffaello Giovagnoli · Kleopatra" A. Krawezuk · http://et.wikipedia.org/wiki/Juliuse_kalender · http://et.wikipedia.org/wiki/Julius_Caesar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid