Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Radoon ja selle ohtlikkus - sarnased materjalid

radoon, gaas, nast, radoonikaev, ventilatsioon, kivim, satu, elamutes, maapinnast, elda, rand, steem, kiirguskeskus, imalik, ventilaator, maapind, poloonium, pinnasest, mber, rata, huga, alar, korrustel, korterit, tooriumi, majas, nukliid, usaldusv, aparaat, imsus, elamus, hjustatud, paketi, korrusmaja, kuup, seep, praod, lagunemine, aluses, iksem
thumbnail
8
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Dendroloogiline inventariseerimine, Radoon, Asbest

küljest siltidega, millel on selgesti loetav tekst «Ettevaatust, asbest» ning hoiatusmärk. (1:§11) · Hoiatusmärgi kõrgus on vähemalt 5cm ja laius 2,5cm. · Hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest ) on valge «a» mustal põhjal, alaosas (60% märgi kõrgusest ) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal. (2) 3. Radoon Lugemist radoonist (www.kiirguskeskus.ee) - http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=153 Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
16 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

- Elustiku ja maastike mitmekesisuse, liigilise mitmekesisuse vähenemine, rohelised koridorid- ökovõrgustikud Probleemiks eksootilised liigid, geneetiliselt muundatud liigid. Vajalik on märgalade kaitse, kuna need on elustiku mitmekesisuse jaoks suure tähtsusega. - Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele Tehiskeskkonnas on müraprobleemid, radoon, mitte keskkonnasõbralikud ehitusmaterjalid, ebatervislikud hooned, vähene energiasäästlikkus, tervist kahjustavad töötingimused. 3 Reostusallikad Nii looduslikud protsessid kui ka inimeste poolt põhjustatud protsessid toodavad teatud tüüpi kõrvalsaadusi. Normaaltigimustes need kõrvalproduktid(tuntud ka kui reoained), sattuvad tagasi keskkonda. Looduslikes tingimustes nad lagunevad isepuhasusprotsesside käigus ­ looduse võime assimileerida.

Keskkonnakorraldus
91 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

ökosüsteemi tasakaalu.  Püsielupaikade hävimine: vihmametsade hävitamine põllumaade tarbeks, liikide vaesustumine  Keemiareostus: keemiatööstusettevõtete avariid, tööstuslikud jäätmed, põllumajanduses kasutatavad kemikaalid  Radioaktiivsed jäätmed, kiirgus: tuumaelektrijaamad, uraani ja osade radioaktiivsete mineraalide kaevandamisel, maapõues, hoonetes radoon, energiatootmine, jne. Tekivad geenimutatsioonid, kudede kahjustused, lootekahjustused jne.  Osooniaugud: peamiselt tingitud kloori sisaldavate inimtekitatud kemikaalide: freoonide (CFC – ChloroFluoroCarbon), aga ka broomi ja teisi halogeene, ning samuti lämmastikoksiide (NOx) sisaldavate ainete atmosfääri paiskamisest. Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides,

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
775 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Radoon

Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1 Mis on radoon? .......................................................................................................................3 2 Radoon õhus............................................................................................................................4 3 Radoon vees............................................................................................................................ 5 4 Radoonist Eesti elamutes........................................................................................................ 6 5 Miks on radoon ohtlik?........................................................................

Uurimistöö
36 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Uurimustöö Radioaktiivsus

.......lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile..........................................................lk 10-11 7. Tuntuimad radioaktiivsed elemendid....................................................................lk 12 7.1 Raadium.....................................................................................................lk 12-13 7.2 Uraan...............................................................................................................lk 13 7.3 Radoon............................................................................................................lk 14 8. Kokkuvõte.............................................................................................................lk 15 9. Kasutatud kirjandus..............................................................................................lk 16 2 Sissejuhatus

Keemia
51 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

................................................. 685 51. Käelised oskused ...................................................................................................................... 699 6 51.1 Vabade hingamisteede käsitlus .......................................................................................... 699 51.1.1. Aspireerimine neelust ................................................................................................. 699 51.1.2. Ventilatsioon hingamiskotiga ..................................................................................... 701 51.1.3. S-toru ehk suuneeluavaja ja ninaneeluavaja ............................................................... 705 51.1.4. Combitube ja Easytube............................................................................................... 708 51.1.5. Kõritoru ............................................................................................................

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Harku spaa keskkonnamõju strateegiline hindamine

........................................ 10 3.5 Taimestik ja rohevõrgustik...........................................................................11 3.6 Loomastik.................................................................................................... 12 3.7 Kaitstavad loodusobjektid........................................................................... 13 3.8 Sotsiaal-majanduslik keskkond....................................................................13 3.9 Radoon........................................................................................................ 14 3.10 Hüdrometeoroloogilised tingimused..........................................................15 3.10.1. Tuul..................................................................................................... 15 3.10.2 Kliima.................................................................................................. 16 4

Keskkonna kaitse
1 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Maaõigus mõisted

Ioniseeriv kiirgus-energia siire otseselt või kaudselt ioone tekitavate osakeste või elektromagnetiliste lainetena, mille lainepikkus on 100 nanomeetrit või lühem Kiirgusallikas-seade, radioaktiivne aine või rajatis, mis on võimeline emiteerima ioniseerivat kiirgust või radioaktiivseid aineid Kiiritusinimese mõjutamine ioniseeriva kiirgusega, kusjuures kiirituse toimet mõõdetakse doosi suurusega Looduslik radioaktiivne gaas – radoon Seadused ja mõisted kordamiseks: Maapõueseadus - sätestab maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine. Kaevandamisseadus Jäätmeseadus Maaparandusseadus Metsaseadus Jahiseadus Kalapüügiseadus Maapõu - maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis inimtegevuseks kättesaadav maakoore osa Maavara - looduslik kivim, setend, vedelik või gaas

Maa- ja keskkonnaõigus
13 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Ökoloogia konspekt

maapinnast planeetidevaheliseks ruumiks *Tegemist on atmosfääri üleminekukihiga Termosfäär *Atmosfääri ülakiht, mis ulatub kuni 500 km kaugusele maapinnast *Termosfääris toimub gaasimolekulide ja aatomite (põhiliselt hapnik) intensiivne vastasmõju päikesekiirgusega, mis tõstab termosfääri temperatuuri kuni 1400 0C (sisuliselt tegemist plasmaga) *Nimetatakse ka ionosfääriks Mesosfäär *Atmosfääri kiht vahemikus 50 ­ 90 km maapinnast *Mesosfääris temperatuur langeb kuni -100 0C *Enamus atmosfääri tunginud võõrkehasid (meteoore) "põlevad" (aurustuvad) ära just mesosfääris, mistõttu mesosfääris leidub proportsionaalselt palju rauda ja niklit *Puudub osoon ja veeaur *Mesopaus eraldab mesosfääri termosfäärist Stratosfäär *Atmosfääri kiht vahemikus 1750 km *Osoonikiht on põhiliselt vahemikus 20-30 km *Stratosfääris ei esine temperatuurilist kihistumist ja konvektsiooni

Keskkonnakaitse ja säästev...
7 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Vundamendi isoleerimine külma ja radooni eest

................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST..............................................................................6 3. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE RADOONI EEST........................................................................10 3.1 Radoon on looduslik radioaktiivne gaas......................................................................................... 10 3.2 Radoonisisalduse mõõtmine........................................................................................................... 11 3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine.................................................................................................. 11 3.4 Vundamendialune tuulutus..........................................................

Ehitus
16 allalaadimist
thumbnail
144
doc

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

Maouuring 3 150 16 kuud Passaažiuuring 3 150 16 kuud Jämesooleuuring 7 350 3.2 aastat Pea CT 2.3 115 1 aasta Rindkere CT 8 400 3.6 aastat Kõhupk või vaagna CT 10 500 4.5 aastat Radioisotoopuuringud Kopsude ventilatsioon 0.3 15 7 nädalat (Xe133) Kopsude perfusioon (Tc- 1 50 6 kuud 99m) Neer (Tc-99m) 1 50 6 kuud Kilpnääre (Tc-99m) 1 50 6 kuud Luud (Tc-99m) 4 200 1.8 aastat Süda (Tc-99m) 6 300 2.7 aastat Pea PET (F-18 FDG) 5 250 2

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1.3 Projekti kaasatud linnade puitasumite kujunemine 10 1.3

Ehitusfüüsika
66 allalaadimist
thumbnail
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused  Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem  Molekul kaheaatomiline: H2  Parim gaasiline soojusjuht  Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle  Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt)  Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav

Keemia
72 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Hoonete konstruktsioonid - kliima

http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige:

Hoonete konstruktsioonid
265 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate asjade bioloogia distsipliinide vahel ning põ

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng (õppejõud Ülle Leisk)

KESKKONNAÖKOLOOGIA Keskkond ­ EL mõiste ­ Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed Keskkonnakaitse ­ tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse ­ meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkonnakaitsele tugiteaduseks ­ ökoloogia. ÖKOLOOGIA ­ õpetus looduse vastastikustest mõjudest; 1789 ­ Gilbert White "Selbourni loodusõpetus Ökoloogiat on mõjutanud: *loodusõpetus * rahvastiku uurimused * põllumajandus * kalandus * meditsiin 1866 - Ernst Haeckel (Saksa zoolog) esitas esimese definitsiooni. Selle kohaselt uurib ökoloogia organismide suhteid elusa ja eluta keskkonnaga. Tänapäeval ­ ökoloogia on loodusteaduste haru, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning neid reguleerivaid suhteid. Ökoloogia seosed teiste teadusharudega: ·

Keskkonnakaitse ja säästev...
406 allalaadimist
thumbnail
16
pdf

Vundamendi isoleerimine niiskuse, külmamõju ja radooni eest

.........................................................9 2.2.2 EPASIT BDK/2K ...........................................................................................................9 2.2.3 Xypex Admix .................................................................................................................9 2.2.4 MC-Injekt GL-95 .........................................................................................................10 3. RADOON ...................................................................................................................................11 3.1 Radooniohutu ehitamise põhimõtted ...................................................................................11 3.1.1 Radoonimembraan .......................................................................................................11 3.1.2 Alt tuulutatav põrand .............................................

Hoone osad
23 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis

......................................................................................16 Isikudosimeetria................................................................................................................17 Laboratoorsed analüüsid..................................................................................................18 RADOON.................................................................................................................................20 RADOON EESTIS............................................................................................................... 20 Siseõhu radoonisisalduse uuringud..................................................................................20 Geoloogilised uuringud....................................................................................................21 TUUMABAASID EESTIS....................................................................................................

Keskkond
47 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Hoonete soojussüsteemid

Sisekliima mõju. Avaldab inimesele mõju mitmeti. Avaldab mõju naha limaskestade ja hingamisteede kaudu sest nii toimib soojus vahetus ümbritseva keskonnaga. Temperatuur võib tervisele avaldada mõju otseselt või kaudselt. Otsene mõju: külmumises, kuumeneb üle. Kaudne mõju: külmetuste kaudu. Ebamugavuse põhjuseks võib olla ka see, et inimene tunnetab ebamugavust tõmbusena, lõhnana või mürana. Teatud lõhnu inimene ei tunne ntx radoon. Inimesed tunnetavad erinevaid mõjureid erinevalt. WHO on organisatsioon mis töötab välja norme. Töötab samuti välja nö haige hoone sümptomeid. Haige hoone põhilised sümptomid: - Nina,silma, kurgu ärritus - Kuivad limaskestad - Naha punaplekilisus - Vaimne väsimus ja peavalu Sisekliima tegurite piirväärtused tuuakse ära vastavates sisekliima normides. Need mugavus parameetrid tuleb tagada selles piirkonnas kus

Soojustehnika
144 allalaadimist
thumbnail
124
ppt

Tookeskkonnas esinevad ohutegurid

Töökorraldus Töötajate juhendamine Müra kahjulik toime tervisele, müraga seotud kuulmiskahjustuse avastamine, teatamine Tervisekontroll, audiomeetria, müra piirnormid Ühiskaitsemeetmed, IKV, kasutamine INFRAHELI Madalsageduslik infraheli (<20 Hz, 17 m =74dB ja 2 Hz, 170 m =130 dB), inimkõrvale mittekuuldav, kuid kahjustab närvisüsteemi ja ka kuulmisorganit. Nt. vaalad, elevandid, ninasarvikud, tiigrid; vulkaan, äike, veelangemine, mootorimüra, ventilatsioon ja tümpsmuusika Madalsageduslik infraheli levib pikkade distantside taha ­ läbides ehitisi, tihedaid metsi, isegi mägesid. Mõju tervisele: - kohleaarvedeliku muutused, sisekõrva balanss on häiritud - ebakindlus, peapööritus, seletamatu hirm - ebmäärane raskustunne, väsimus, ärrituvus - valu kõrvades, nürikuulmus; pingeköha (10 Hz) Infraheli piirnormid Infraheli- heli sagedusega alla 20 Hz Hz 2 4 10 20 dB 130 118 102 90 Ultraheli

Tervishoid
90 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine

ühendeid. Peene tuhk võib tuulega levida kilomeetreid eemale ja katta väga suuri alasid. Looduslikud saasteallikad Saasteaineid satub õhke vulkaanidest, põlemisprotsesside, hingamise, mädanemise, kõdunemise ja mitmesuguste bakteriaalsete protsesside käigus. Äikese tõttu tekib õhku lämmastikoksiide, vulkaanidest eraldub SO2. Erinevatel bioloogilistel protsessidel tekivad H2S, CO, CO2 ja NH3. Levinumaid heitgaase Vääveldioksiid SO2 Vääveldioksiid on terava lõhnaga mürgine gaas, mis tekib kütuste põletamisel. SO2 tekitab bronhiiti, hingeldust ja silmapõletikke. Vääveldioksiid lagundab taimedes klorofülli, mis seejärel muutuvad pruuniks ja hukkuvad. Lämmastikdioksiidi või osooni mõjul oksüdeerub see vääveltrioksiidiks (SO3), millest veega moodustuvad happesademete põhikomponendid. Süsinik(mono)oksiid e vingugaas, CO Vingugaas on väga mürgine põlev gaas, mis tekib tekib kütuste põlemisel mootorites ja hapniku vaesetes kohtades (nt

Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
34
docx

HOONETE KAITSMINE RADOONI EEST

. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.KUIDAS TUNGIB RADOON MAJJA............................................................................................4 2.RADOONITASEME MÕÕTMISE MEETODID.............................................................................5 2.1.Radoonitaseme mõõtmine pinnasest..........................................................................................5 2.2.Radooni tuvastamine hoones......................................................................................................6 3

Ehitus
29 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

Propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH a) Füüsikalised omadused ­siirupitaoline, värvitu, magusa maitsega vedelik ­pole mürgine ­lahustub hästi vees b) Kasutamine ­kosmeetika toodete valmistamiseks ­ polümeeride lähteainena Väärisgaasid Elementide perioodilisussüsteemis moodustavad väärisgaasid­ heelium (He), neoon (Ne), argoon (Ar), krüptoon (Kr), ksenoon (Xe), radoon (Rn) VIII rühma pea-alarühma. He kuulub s- elementide hulka (elektronvalem 1s2 ). Teised väärisgaasi on p-elemendid ning nende aatomite väliselektronkihti iseloomustab valem xs2xp6 . Seega on väärisgaaside aatomites väliselektronkiht täielikult täitunud ja välise elektronkihi püsivus on maksimaalne.Lõpetatud struktuuriga välisest elektronkihist on väga raske välja lüüa elektrone, mistõttu väärisgaaside

Keemia
20 allalaadimist
thumbnail
13
docx

VUNDAMENDI ISOLEERIMINE MÄRGUMISE JA RADOONI KAHJULIKU MÕJU EEST

..................................................................... 13 SISSEJUHATUS Käesolevas töös ,,Vundamendi isoleerimine märgumise ja radooni kahjuliku mõju eest" selgitatakse välja millised hüdroisolatsiooni tüübid on kasutusel vundamentide eri osade isoleerimiseks ja milliseid erinevaid materjale selleks kasutatakse. Veel käsitletakse hüdroisolatsioonide lahendusi erinevate veesurve liikide korral. Selgitatakse veel radoonist ja tema omadustest. Uuritakse välja kuidas radoon satub hoonetesse ja kuidas seda vähendada. 2 1. VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE ,,Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab

Hüdroisolatsiooni tööd
12 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Hoonete ventilatsioon

Hoonete ventilatsioon Ventilatsioon toob ruumi puhta õhu ja eemaldab saastunud õhu. Samas eemaldab ventilatsioon ka õhus olevad saasteained ja seega on tähtis tegur ruumi õhu puhtuse tagamisel. Ventilatsioon peab olema piisav ruumis tekkivate saasteainete eemaldamiseks. Elamu ventilatsioon peab olema pidev. Vajaduse korral tuleb ventilatsiooni tõhustada. On tähtis, et õhk vahetuks kõigis elutubades, eriti magamistubades. Ventilatsioon võib olla loomulik või mehaaniline. Loomuliku ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma tuule ning sise- ja välisõhu temperatuuri erinevuste toimel. Väljatõmmatava õhu liikumiskiirus torustikus või kanalis on võrdeline korstna kõrguse ja sise- ning välisõhu temperatuuri vahega. Mehaanilise ventilatsiooni puhul luuakse kõikides ruumides nõutav õhuvahetus ning väljatõmbeõhu sooja saab tagastada ruumidesse soojusvaheti abil

Ehitusmaterjalid
90 allalaadimist
thumbnail
128
pdf

Soojuspumbad Konspekt

1 1 1 0 1 0 q1 q1 q1 T1 l l 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 6 Soojuspump. Põhimõisted T p, MPa B Tü>T0 Vedelik Gaas q2 l kondenseerumine q1 aurustumine T0 A TA=T0 t, °C 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 7 Soojuspumpade liigitus Soojuspumbad õhk-õhk soojuspumbad õhk-vesi soojuspumbad vesi-vesi soojuspumbad maasoojuspumbad

Energia ja keskkond
41 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse 2. kontrolltöö

jt.) tugeva ebameeldiva lõhnaga mürgised gaasid: väävelvesinik (H2S), metüülmerkaptaan (CH3SH), dimetüülsulfiid (CH3)2S) jt Olenevalt konkreetsest olukorrast rakendatakse heitgaaside puhastamisel mitmesuguse ehitusega vastas- ja pärisuunalisi absorbereid: täidiskolonne, taldrikkolonne, pihustustorne, Venturi pesureid, mehaanilisi segureid jt. Absorptsioontehnikas on väga levinud täidiskolonnid (skraberid). Nendes juhitakse puhastatav gaas alt üles läbi täidise kihi . Täidise materjal (keraamika, portselan, süsi, plast jt.) valitakse olenevalt korrosioonikindlusest. Absorbent piserdatakse täidisele ülevalt, ta voolab kelmena üle täidise ning väljub alt. Puhastatav gaas juhitakse kolonni altpoolt, läbi gaasijaotusresti. Taldrikkolonnides kasutatakse paljusid vahepõhjasid (nn. taldrikuid), mis on varustatud avadega või kuplitega alt üles liikuva gaasi läbilaskmiseks

Ökoloogia ja...
90 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Riskianalüüsi arvestuse küsimused/vastused

saastunud toiduga, veega, õhuga, piisk-, õhklevi- või kontaktnakkuse teel nakatunud isikutelt. 29. Kiirgusoht ja –ohutus, kiirgusriskide analüüsid - Kiirgushädaolukord on Kiirgusseaduses sätestatud definitsiooni kohaselt avariikiirituse olukord, millega kaasneb või võib kaasneda kehtestatud sekkumistasemete ületamine. Ennetavad meetmed – Koolitused; Järelevalve; Kiirgusmonitoride soetamine; Kiirgusohutuse riiklik arengukava; Teavituskampaaniad. 30. Radoon, selle levik ja rakendatavad kaitseabinõud - Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Radoon pääseb majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu; Tuulutage ruume võimalikult tihti; Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni

Riskianalüüs ja...
47 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Üldmeteoroloogia konspekt

naiteks. Jaguneb : temperatuur(C) , õhurõhk (mbar) , veeauru osarõhk (mbar),suhteline niiskus (%) , pilvisuse hulk ja tüüp ( 9/3 Ci , Ac , Cu) , päikeseketta seisund . Ilmaprogrnoosimiseks ja analüüsimiseks on võimalikult palju elemente korraga vaja teada. Gaas Gaasi kirjeldab kõige paremini rõhk ja temperatuur . Atmosfäär kooneb peamiselt vaid gaasidest. Tihedus on ka tähtis (mille saab eelmise kahe kaudu). Ideaalne gaas : molekulid eeldatakse olevat sedavord väikesed, et ei takista gaasi lõputut kokkusurumist. Ideaalne gaas on lõpmatuseni kokkusurutav ega hakka kondenseeruma, erinevalt molekulide mõõtmeid omavatest reaalsetest gaasidest. Ideaalse gaasi eeldust kasutatakse kõikide atmosfääri gaaside jaoks va. Veeaur. Gaasi rõhu 4 tähtsamat valemit. 1) Gaaside molekulaarkineelilise teooria põhivõrrand. p= 1/3 m n m- ühe gaasimolekuli mass ; n ­ gaasimolekulide

Üldmeteoroloogia
84 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Ergonoomika kt-kordamine

Beetakiirgus tavaliselt ei tungi naha pealispinnast sügavamale. Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks. Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam

Ergonoomika
9 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Riskianalüüs konspekt

107.mõju inimesele/isikukaitsevahenditele 108.füüsikalised ja keemilised omadused 109.lisateave 110.terviserisk 111.keskkonnarisk 112.jäätmekäitluse viis 113.veonõuded (nr. 1203 on bensiin) 114.teave kemikaali kohta 115.muu teave (kasutuseesmärk) 10.10. Kersti Koppeli materjal Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 ­ gaas 3 ­ põlev vedelik 4 ­ kergesti süttiv pulbriline aine 5 ­ oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 ­ mürgine aine 8 ­ söövitava toimega aine X ­ aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur R-fraas ­ nimetatud keemilise ainega kaasnev risk Näiteks: R1 ­ kuivalt plahvatusohtlik RTL 372/373; 1998

Ehitusmaterjalid
161 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun