Radiobioloogia ja kiirguskaitse (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis mõjutab veel doosi ?
  • Kui kahjutud on ioniseerivat kiirgust kasutavad uuringud ?
  • Milline on kiirguse toime ?
  • Mitmete sagedaste röntgeniuuringute tagajärg ?
  • Mis aga juhtub, kui sama aspiriinikogus, st 1000 tabletti, jagada 1000 inimese vahel ?
 
Säutsu twitteris
Radiobioloogia ja kiirguskaitse
 
I. Sissejuhatus
 
Radiobioloogia mõiste
 
Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris.
Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus.
Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa.
Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja –bioloogiast ning radioloogiast.
Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika /ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil.
Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi.
Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus.
 
Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline).
1.      Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis.
Tekib ionisatsioon ja molekulide ergastumine ning vabade radikaalide teke
Kiirgus, nt rö-kiirgus, siseneb bioloogilisse süsteemi.
Esmane interaktsioon on elektroniga – see on phtalt füüsikaline protsess.
Füüsikud räägivad fotoelektrilisest efektist ja Comptoni hajumisest, kuna diagnostilises radioloogias kasutatavad energiad ei ole piisavad paari moodustumiseks.
Fotoelektrilise vastastoime käigus antakse kogu kogu footoni energia üle toimivale elektronile, Comptoni protsessi puhul tekib hajunud footon ja vaba elektron . Hajunud footon käitub nagu esmane footon, seni kuni tal jätkub energiat ja fotoelektrilise protsessi või Coptoni hajumise käigus tekib uusi vabu elektrone ja järjset väiksema energiaga footoneid. Kiired elektronid, mis kiirguse neeldumisel tekivad, aeglustatakse vastastoimes teiste absorbeeriva aine elektronidega. Kui selline kiire elektron kohtub aatomituumaga, on tulemuseks Bremstrahlung.
Selline energia ümberpaigutumise ahel jätkub, kuni allesjäänud energia on vastastoimeks liig väike.
Aine ja ioniseeriva kiirguse (elektronid, footonid ) vastastoime tulemuseks on energia deponeerimine ja ioonipaaride teke. Neid ilminguid kasutatakse kiirgusühikute defineerimisel, seega kiirguse avastamine sõltub sellest, kas me suudame mõõta neeldunud energiat või tekkinud laenguid.
Kui molekulid on energia neeldumise tagajärjel ergastatud olekus või ioniseeritud, tekivad keemilised muutused.
See annab võimaluse teha röntgenogramme või filmidosimeetriat.
Neeldunud energia võib salvestuda mõnedes kristallides, mis annab võimaluse TLD – ks.
Ioniseeriva kiirguse toimel elusorganismis tekkivate molekulaarsete muutustega kaasneb risk kahjustada organismi.
 
 
  • 2.      Keemiline faas, vabade radikaalide teke.
    Toimuvad keemilised reaktsioonisd, millest aktiivselt võtavad osa radiolüüsi produktid. Selle faasi käigus tekivad molekulaarsed muutused või mutatsioonid , ühesõnaga - tekivad rakkude elukeskkonna muutused.
    Eluskoe või –organismi kiiritamisel tekib kahjustus ionisatsiooni ja vabade radikaalide tekke tõttu.
    Vaba radikaal on molekul või molekulifragment, mille väliskihil on paaritu elektron.
    Seetõttu on vaba radikaal väga reaktiivne.
    Madala lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused nagu rö-kiirgus toimivad vabu radikaale tekitades, kõrge lineaarse energia transpositsiooniga kiirgused toimivad ionisatsiooni kaudu. Loomulikult ei välista protsessid teineteist, kuid nende toimumine sõltub lineaarse energia transpositsioonist.
    Rakk koosneb põhiliselt veest, seega toimub enamus energia neeldumisest vees. Kiirguse toimel veemolekulid ergastuvad ja ioniseeruvad ning tekivad vabad radikaalid. Meid huvitavaks lõpptulemuseks on muutused sellises biomolekulis nagu DNA.
  • 3.      Bioloogiline faas.
    Ioniseeriva kiirguse bioloogiline faas hõlmab bioloogilise süsteemi kiiritusjärgset muutumist. Tänu eelnevale keemilisele faasile tekivad ka biokeemilised muutused, mis algul ei ole nähtavad, kuid suurte kiirgusdooside puhuselt muutuvad jälgitavaks ja viivad rakkude surmani, mis võib massilise kahjustumise korral olla kogu organismi surma põhjuseks.
    Tekkinud mutatsioonide tõttu võivad ilmneda hilised somaatilised kahjustused, nt vähk , leukeemia , mõjutades organismi edasist elukäiku.
     
    Kui eluskoes neeldub ioniseeriv kiirgus, siis tekivad selles koes muutused, mille tulemuseks on - somaatilised mutatsioonid (põhjustavad vähiteket)
    • -         geneetilised mutatsioonid (mõjutavad järeltulijaid)
    • -         embrüo ja lootekahjustused , kui kiiritus toimub raseduse ajal
    • -         kohene surm.
    Rääkides ajast –
    füüsikaline toimefaas on väga lühike, kestes nanosekundi.
    Energia neeldumisprotsess vallandab teised faasid , see tähendab, et kui energia on neeldunud, siis pole enam tagasiminekut ja järgnevad keemilise ning bioloogilised muutused. Kui algset füüsikalist toimet ei saa vältida, siis kulgeb protsess paratamatult kirjeldatud viisil lõpuni.
    Laialdase tunnustuse on leidnud kantserogeneesi mitmeastmeline mudel. See mudel räägib pöördumatute geneetiliste muutuste algtõukest (initiation) ja muutunud rakkude kloonide stimulatsioonist, mis laienevad ja arenevad pahaloomuliseks kasvajaks.
    Vähi teke sõltub mitmetest faktoritest, kaasaarvatud keskkonnatingimused ja individulaalsed omadused. Lisa kiirgusdoosi suurusele sõltub kiirgusrisk veel geneetilistest eripäradest, soost, vanusest kiiritada saamise ajal, individuaalselst kiirgustundlikkusest ning sünergistilisest toimest ioniseeriva kiirguse ja muudes kartsionogeenide vahel. Ka dooside määratlemise, korrektsete riskimudelite, epidemioloogiliste andmete etc ebamäärasuse tõttu on kiirgusriski määratlemine ebakindel.
    Teatakse, mis juhtub suurte kiirgusdooside puhul, kuid palju raskem on ennustada tulemust väikeste dooside puhul. Kasutada on väikesed doosid , mida saavad suured inimrühmad ja seega saab teha ainult statistilisi prognoose.
    Kasutatakse kollektiivdoosi mõistet.
    Tänaseks on leitud, et 10 000 inimSv suurune doos võiks põhjustada 400-500 vähijuhtu. Kuigi see on suur arv, pole seda õnnestunud tõestada.
    Kuna uuringutel saadavad doosid kõiguvad väga palju, on arenguruumi piisavalt.
    Keskmine elanikkonna doos tuleb hoida nii madalal kui võimalik. Arvestades meditsiinikiirguse osa kunstliku kiirgusdoosi sees, väheneks elanikkonna kiirguskoormus paremate radioloogiliste tehnikate ja parema diagnostilise tööga.
    Mis mõjutab veel doosi?
    AEG – siin on vähe teha, ülesvõtteajad on niigi väikesed.
    Kaugus – kiirgus väheneb pöördvõrdeliselt kiirguse ruuduga – patsienti aitab see vähe, kuid personalikaitses on oluline.
    Neeldumine – saab ära kasutada erinevat neeldumist erinevates materjalides, patsiendidoosi saab vähendada valides õige kV.
     
    Justification – kas ekspositsioon on õigustatud?, kas tulu ületab riski?
    Optimisation – tegevus peab olema organiseeritud selliselt , et saadav doos oleks nii väike kui otstarbekuse seisukohalt võimalik (ALARA)
    Limitation - ekspositsioonidoos ei tohi ületada soovitatavaid piirdoose
     
     

    Mida võiks patsient teada radioloogilistest uuringutest

     
    Kui kahjutud on ioniseerivat kiirgust kasutavad uuringud?
     
     
    Veel kolmkümmend aastat tagasi olid röntgeniuuringud ainukeseks võimaluseks näha veretult inimorganismi sisse. Tänapäeval on tavalise röntgenpildi kõrval mitmeid teisi nii kiirgust kasutavaid kui kiirgusvabu radioloogilisi uuringumeetodeid. Kas kiirgusvabad uuringud peaksid röntgeniuuringud kõrvale tõrjuma? Kui kahjulikud on röntgenuuringud? Järgnev tutvustus püüab selgitada röntgenuuringutest tulenevaid võimalikke riske ja võrrelda neid muude eluvaldkondade riskidega.
     
    Röntgenikiirgust kasutavad radioloogilised uuringud
     
     
    Röntgeniülesvõtted,
    röntgenipildid, röntgenogrammid, radiogrammid – heal lapsel mitu nime – on kõigile tuntud. Raske on tänapäeval leida inimest, kellel ei oleks kordki elus tulnud “kopsupilti” või “hambaröntgenit” teha. Lisaks rindkere ja hammaste röntgenogrammidele tehakse väga sageli ka luude- liigeste ülesvõtteid. Röntgenipilte tehakse spetsiaalse aparaadiga, kus röntgenitorus tekitatud kiirgus suunatakse läbi uuritava piirkonna röntgenifilmile või detektorplaadile. Luudes ja tihedamates kudedes neeldub rohkem kiirgust, õhku sisaldavad ja madalama tihedusega koed lasevad suurema osa kiirgust läbi. Hiljem filmi ilmutades või ergastatud detektorplaati spetsiaalses laserkaameras “lugedes”, saadakse kujutis uuritud piirkonnast kõigile tuttava röntgeniülesvõttena või pildina arvutiekraanil.
    Tavalise röntgenogrammi tegemisel saab uuritav väga väikese kiirgusdoosi (vaata tabelit).
     
    Röntgenläbivalgustuseks,
    röntgenoskoopiaks, fluoroskoopiaks või sageli lihtsalt läbivalgustuseks kutsutud uuringu ajal tekitavad uuritavat kehapiirkonda läbinud röntgenikiired fluorestseeruvale ekraanile kujutise, mille spetsiaalne kaamera videosignaaliks muundab ja mida saab liikuva kujutisena monitoriekraanil jälgida. Läbivalgustuse ajal saab radioloog teha uuritavast piirkonnast sihtülesvõtteid või salvestada kogu uuringu videolindile.
    Läbivalgustusi kasutatakse sageli seedetrakti uurimiseks. Peale suure röntgenkontrastsusega baariumsulfaadi suspensiooni joomist muutuvad söögitoru, magu ja kaksteistsõrmiksool “nähtavaks”, nende kuju, asetsust, liikumist ja sisepinna reljeefi on hõlbus jälgida.
    Läbivalgustustega saadavad kiirgusdoosid on mitmeid kordi suuremad röntgeniülesvõtetega saadavatest doosidest.
     
    Kompuutertomograafia (CT)
    on kõige keerukam röntgenikiirgust kasutav uuringumeetod. Uuritav lamab kitsal, läbi aparaadi keskosas asuva ümara ava liikuval uuringulaual. Aparaadi keskosa sees asuvad pöörlevad detektorid ja röntgenitoru . Uuringu ajal läbib röntgenitorus tekitatud kitsas kiirgusvihk järjest õhukesi ristlõikeid uuritavas piirkonnas. Osa kiirgusest neeldub, osa jõuab võimsa arvutiga ühendatud detektoriteni. Arvuti rekonstrueerib detektoritelt saadud informatsiooni põhjal uuritud kihtide kujutised, neid saab seejärel uurida monitoriekraanil või trükkida filmile . Salvestatud kihtide põhjal saab rekonstrueerida 3D kujutisi.
    Kui uuritakse paljusid õhukesi kihte pikal alal võib uuringudoos olla suurem kui fluoroskoopial.
     
     

    Radioaktiivsust kasutavad uuringud

     
    Nukleaarmeditsiin ehk isotoopuuringud
    Röntgeniuuringute kõrval on see teine võimalus kasutada kujutise tekitamiseks ioniseerivat kiirgust. Selmet kasutada röntgeniaparaati, süstitakse veeni, lastakse uuritaval sisse hingata või alla neelata väikese koguse radionukliidiga märgistatud ainet, mille kohta on eelnevalt teada, et ta koguneb kindlasse koesse või organisse. Näiteks luude uurimiseks kasutatakse preparaate, mis kogunevad luukoesse. Radionukliid kiirgab röntgenikiirgusega omadustelt sarnast gammakiirgust, mida on spetsiaalse kaamera abil võimalik registreerida ning impulsse pildiks muutes saada aimu kehas toimuvate protsesside kohta.
    Radionukliidi põhjustatud radioaktiivsuse tase kehas langeb kiiresti, seetõttu võib kiirgusdoos olla võrdne või väiksem kui röntgenläbivalgustusel saadu . Uute preparaatide kasutuselevõtuga vähenevad isotoopuuringul saadavad kiirgusdoosid veelgi.
     
     

    Ultraheli ja magnetresonantstomograafilised (MRT) uuringud

     
    Ultraheli ja MRT kasutuselevõtt on väga olulised verstapostid radiodiagnostika arengus. Kumbki uuringumeetod ei kasuta ioniseerivat kiirgust ja tänaseni ei ole leitud, et kasutatavad ultrahelisagedused ja kõrgsageduslik magnetväli oleksid kahjulike kõrvalmõjudega.
    Miks siis ei võiks ultraheli ja MRT-ga asendada kõiki teisi radioloogilisi uuringuid ? Kahjuks ei ole ükski uuringumeetod täiuslik. Kuigi ultraheli ja MRT abil saab tekitada detailseid kujutisi erinevatest kehapiirkondadest, ei anna nad siiski vastuseid kõigile radioloogi ja raviarsti ees seisvatele küsimustele ja ei suuda asendada kõiki röntgenuuringuid. Samuti tuleb arvestada, et kallihinnaline MRT- aparatuur pole igal pool kättesaadav ja magnetuuringuid ei saa teha patsientidel, kelle kehas on metallitükke või kellele on implanteeritud kardiostimulaator.
    Kuigi ultraheli ja MRT kasutatakse järjest enam, jäävad ka röntgeni- ja gammakiirgust kasutavad uuringumeetodid veel pikaks ajaks olulisteks diagnostikameetoditeks.
     
     

    Kas kahju toob kasu?

     
    Kõik radiodiagnostilised uuringud toovad õigesti ja õigel ajal tehtuina patsiendile käegakatsutavat kasu. Radioloogilisel uuringul saadav informatioon on väga sageli määrava tähtsusega õige diagnoosi panemisel ja diagnoosist johtuva õige ravi määramisel. Seega on kasu tunduvalt suurem riskist, mis ioniseeriva kiirguse kasutamisega kaasneb. Kui võimalikud radioloogilise uuringuga seotud riskid tunduvad ikkagi suured olevat, tuleks raviarstiga läbi arutada, kuidas uuringu tegemata jätmine mõjutaks ravi. Kui ravi määramine on otseselt seotud uuringu tulemustega, on ju risk uuringust loobudes hoopis suurem võrreldes võimaliku kiirguskahjustusega.
     
     

    Röntgenikiirgus võrrelduna loodusliku taustakiirgusega

     
    Oleme paratamatult kogu elu eksponeeritud looduslikule kiirgusele, elamine on pidev iseenda kiiritamine. Taustakiirguse allikateks on maapind, millel käime, ehitusmaterjalid , millest on püstitatud meie kodud, õhk, mida sisse hingame, toit, mida sööme ning kosmiline kiirguse eest varjumine ei taha ka õnnestuda. 50-60% looduslikust taustakiirgusest tuleneb sissehingatavast radoonist, mis imbub välja maakoorest ja koguneb ehitustesse.
    Iga radiodiagnostiline protseduur annab väikese kiirgusdoosi lisaks taustakiirgusele. Sõltuvalt uuringust võib saadav kiirgusdoos olla võrreldav mõnepäevase kuni mitme aasta loodusliku taustakiirguse doosiga (vaata tabelit).
    Sagedasemad uuringud – kopsu, hammaste ja skeleti ülesvõtted – annavad väga väikese kiirgusdoosi, mis on võrdne mõne päeva taustkiirguse doosiga.
    Uuringud, mille käigus tehakse mitmeid ülesvõtteid ja kasutatakse läbivalgustust (näiteks mao ja soolestiku uuringud), keha CT, luude isotoopuuringud annavad suuremaid doose. Kuid needki jäävad tunduvalt väiksemaks kogu elu jooksul saadavast taustkiirguse doosist.
     
     

    Milline on kiirguse toime?

     
    Kindlasti on rahustav teada, et tavalisel röntgeni või isotoopuuringul saadavad kiirgusdoosid on mitmeid tuhandeid kordi väiksemad doosidest, mis võiksid kohe põhjustada silmaga nähtavaid kahjustusi, näiteks nahakahjustust või kiirgushaigust. Ainus teadaolev toime konkreetsele uuringu läbi teinud patsiendile on võimalus vähi tekkeks aastaid või aastakümneid peale uuringu tegemist.
    Riski suurus, saada aastaid hiljem peale radioloogilist uuringut pahaloomuline kasvaja , on ära toodud tabeli viimases tulbas.
     
     

    Röntgeni- ja isotoopuuringute keskmine riskitase

     
    Röntgeniuuringud
    Nukleaarmeditsiin
    Sama doos taustakiirgusest saadakse
    Eluaegne lisarisk vähki haigestumiseks *
    rindkere, hammaste või jäsemete luude-liigeste ülesvõtted
    mõne päevaga
    praktiliselt olematu risk
    väiksem kui 1: 1 000 000
    kolju , põskkoobaste või kaelapiirkonna ülesvõtted
    mõne nädalaga
    Minimaalne risk
    1:1 000 000 kuni 1:100 000
    mammograafia, puusaliigeste, lülisamba, kõhu- ja vaagnapiirkonna ülesvõtted või peapiirkonna CT

    Kopsude või neerude isotoopuuring

    mõne kuu kuni ühe aastaga
    Väga väike risk
    1:100 000 kuni 1:10 000
    intravenoosne urograafia , mao ja soolestiku kontrastuuringud, rindkere või kõhupiirkonna CT

    Luude isotoopuuring

    mõne aastaga
    Väike risk
    1:10 000 kuni 1:1 000
    * Toodud riskitasemed on väga väikesed võrreldes sellega, et tänapäeval haigestub vähki iga kolmas inimene (risk 1:3!).
     

    Kiirgusrisk võrreldes teiste eluvaldkondade riskidega

     
    Iga tegevusega kaasneb mingisugune risk – tegijal juhtub mõndagi. Tegevused hinnatakse “ohututeks” kui nendest tulenev oht, et midagi saatuslikku võiks juhtuda on allpool kokkuleptud taset.
    Mida madalam on tase, seda ohutum on tegevus. Enamus inimesi peab tegevusi, mille risk on suurusjärgus 1:1 000 000 väga turvalisteks.
    Kopsu-, hamba- ja skeletiülesvõtete tegemisega kaasuv risk langeb tähtsusetu riskitaseme astmesse (vähem kui 1:1 000 000). Keerukamate uuringute riskitase on minimaalne või madal.
    Lennukiga lendamist loetakse tavaliselt väga turvaliseks, risk sattuda lennuõnnetusse on alla 1:1 000 000. Samas saab reisija 4 lennutunni jooksul kosmilise kiirguse tõttu umbes sama suure kiirgusdoosi kui kopsuröntgenit tehes.
    Suurema doosiga uuringud – jämesoole röntgeniuuring, rindkere või kõhu CT, luude isotoopuuringud – jäävad madalasse riskikategooriasse (1:10 000 – 1:1000). Kuna meil kõigil on risk 1:3 haigestuda vähki ka siis, kui meil kunagi elu jooksul ei ole tehtud ühtegi röntgeniuuringut, siis on eelpoolmainitud suurema kiirgusdoosi gruppi kuuluvate uuringute tegemisel lisanduv riskitase ikkagi väga madal.
    Nii kaua kui on kindalalt vajalik radioloogilise uuringu tegemine õige raviotsuse tegemiseks, tuleb uuringuga kaasuv risk lugeda väiksemaks ioniseerivast kiirgusest tulenevast väikesest kiirgusriskist. Samuti tuleb silmas pidada tõika, et kuna suuremat kiirguskoormust andvaid uuringuid tehakse tõsisemate tervisehäirete põhjuste väljaselgitamiseks, siis ka oodatav kasu tehtud uuringust on seda suurem, mida tõsisem on haigus.
     
     

    Mis on mitmete sagedaste röntgeniuuringute tagajärg?

     
    Iga üksik radioloogiline uuring kannab endast lisariski. Et hinnata mitmete uuringute koguriski, lihtsalt liidetakse erinevete uuringute riskitasemad. EI ole tähtis, kas uuringud tehakse lühikese ajavahemiku või mitme aasta jooksul, tehtud uuringutest tulenev kogurisk ei muutu.
    Kui on juba tehtud mitmeid uuringuid ja tekib mure, et iga järgnev uuring võib riskitaset liiga suureks paisutada, tuleb edasisi uuringuid väga hoolikalt kaaluda. Enne uuringule saatmist peab raviarst olema kindel, et teist moodust diagnoosi ja ravi seisukohalt olulise informatsiooni saamiseks ei ole.
    Veendu, et raviarst on teadlik eelnevalt tehtud uuringutest, see väldib uuringute asjatut kordamist.
     
     
    Vanadusest väeti, noorusest nõrguke
     
    Tõenäosus, et uuringuid on vaja sagedamini teha, kasvab vanusega. Kiirgusrisk vanematele inimestele on madalam kui tabelis näidatud, kuna kiirgusest tingitud vähi väljakujunemiseks on vähem aega kui noorel, seega on risk tunduvalt madalam.
    Laste riskitase on seetõttu, et enamus nende elu on veel ees, kuni kaks korda suurem kui keskealistel samadest röntgeniuuringutest. Seega tuleb laste röntgenuuringute vajadust väga hoolega kaaluda. Kiirgusdoos tuleb hoida nii väikesena kui võimalik, ilma, et doosi vähendamine vähendaks uuringu kvaliteeti.
    Arenev loode on kiirgusele tunduvalt tundlikum kui täiskasvanu, seega tuleb raseduse ajal röntgeniuuringutega eriliselt ettevaatlik olla. Pole põhjust muretseda näiteks käe või rindkere pildi tegemise pärast, kuna nende uuringute ajal ei jää loode kiiritatavasse piirkonda. Eriolukorras on uuringud, mille puhul loode jääb vahetusse uuritava piirkonna lähedusse või asub uuritavas piirkonnas. Ettevatust isotoopuuringutega, mille puhul isotoopi sisaldav veri võib läbida ka loodet.
    Fertiilses eas naistelt küsitakse kriitilise piirkonna uuringute puhul alati võimaliku raseduse teadaoleva kohta.
    Kui on kahtlus rasedusele või kindel rasedus , tuleb uuring võimalusel edasi lükata kuini lapse sündimiseni või järgmise menstruatsioonini. Võib esineda olukordi , kus uuringust sõltub raseda, seega ka loote tervis. Sel juhul tuleb risk tegemata uuringust lugeda suuremaks nii naisele kui lootele .
     
     

    Pärilik risk

     
    Suguorganite (munandid, munasarjad) eksponeerimisel kiirgusele tekib võimalus pärilike järeltulevatele põlvedele ülekanduvate pärilike haiguste või väärarengute tekkeks. Kuigi pärilikku kiirguse toimet ei ole inimestel täheldatud, tuleks ikkagi munandeid-munasarju kaitsta otsese kiirguse eest pliikummist kaitega. Kaitsed on vajalikud reproduktiivses eas patsentidel, kui uuritakse alakõhtu, vaagnapiirkonda, puusaliigeseid. Isegi siis ei ole gonaadide kaitsmine kõigi uuringute ajal otstargekas, kuna võib halvendada nähtavust uuritavas piirkonnas ja ära varjata olulist diagnostilist infot.
    Ohutu kiirgustegevuse planeerimine
     

    Kiirgusohutuse kava


    There was a young lawer named
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Radiobioloogia ja kiirguskaitse #1 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #2 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #3 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #4 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #5 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #6 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #7 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #8 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #9 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #10 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #11 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #12 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #13 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #14 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #15 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #16 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #17 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #18 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #19 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #20 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #21 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #22 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #23 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #24 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #25 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #26 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #27 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #28 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #29 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #30 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #31 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #32 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #33 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #34 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #35 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #36 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #37 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #38 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #39 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #40 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #41 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #42 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #43 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #44 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #45 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #46 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #47 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #48 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #49 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #50 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #51 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #52 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #53 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #54 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #55 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #56 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #57 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #58 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #59 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #60 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #61 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #62 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #63 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #64 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #65 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #66 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #67 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #68 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #69 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #70 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #71 Radiobioloogia ja kiirguskaitse #72
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 72 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 200797 Õppematerjali autor

    Meedia

    Mõisted

    tld, eluskoe või, vaba radikaal, rääkides ajast, laialdase tunnustuse, neeldumine, justification, optimisation, limitation, nukleaarmeditsiin, taustakiirguse allikateks, sagedasemad uuringud, röntgeni, tõsisem, vanematele inimestele, laste riskitase, arenev loode, eriolukorras, munandeid, kava väljatöötamisel, toime aluseks, erilised nõuded, fookuskaugus, kollimeerimine, põhimõtteks olgu, tundlikke filmi, individuaaldosimeetritena, distantjuhtimisega läbivalgustus, kontrollitud alad, personali doosi, radioloogiateenistuse ruumid, kontrollalad, radiodiagnostiline aparatuur, dooside suurust, doos, patsientide doose, efektiivne doos, radioloog, radiobioloogia, prootonid, partiklid, aatomifüüsikaalased katsed, neutronid, isotoobid, järgnevas tabelis, 108, ergastumine, korpuskulaarseteks, röntgeni, röntgeni, lõpptulemuseks, sama energia, footonienergia, osakestest koosnevad, prootonid, prootonid, märklauda, anood, footonitel kiirgusvoos, maksimumpinge mõistet, , sihtmärgi seisukohalt, lisatumenemist, teisisõnu, elektron, pehmetes kudede, otsene toime, vaba radikaal, interaktsioonis röntgeni, ioon, radikaali väliskihil, algsed ioonradikaalid, hüdroksiidradikaalil, hüdroksiidradikaal, neutronid, prootonite puhul, aberratsioonid, üksikasjalikult, esinev suhkur, pürimidiinid, sahhariidi, tekkinud kahjustust, punktmutatsioon, kaksikahela katkestus, tekkiv kahjustus, mutatsioon, alfakiirgus, molekulide vahel, erineva dna, metafaasis, kromosoom, kiirgusdoosi mõõtmist, kiirgusdoose, si ühik, kiirguskaitse seisukohast, ekvivalentdoos, efektiivne doos, kiirgusohu hindamiseks, patsientide doose, neid eesmärke, ekspositsiooni piirdoosid, personali doosi, levinuim, patsiendi doos, warren, alara, 222rn, järgneval diagrammil, inimese kehas, kaaliumikogusest, asustatud piirkondadest, 115, täiskasvanu organismis, inimese sugurakus, kasulikud mutatsioonid, mutageenide nimestus, inimese mutatsioonitaset, üliraske, käesoleva ajani, vanema kiiritust, hilismuutusteks, mutatsioon, kõrge let, aspiriini, lävidoos, vähitekke lävidoos, muutuste kohta, katarakt, silmalääts, 500, järgmises tabelis, 250, tõsisem kaugtoime, moodustumise ajal, paradoks, kahjustuse raskus, alfaosakestel, alfaosakeste laengu, 8000, let, dna, varased uurimused, kasvajatüüpide puhul, p53, mitootliline surm, aktiivsena, erinevad cdk, cdk, ulatuslik cdk, piiratud reproduktsiooni, selliseid tagajärgi, sellised tagajärjed, vähiteke, kaasaja seisukohalt, aatompommide ohvrid, kuni 50, soodustavat toimet, loomkatsetest

    Sisukord

    • Radiobioloogia ja kiirguskaitse
    • I. Sissejuhatus
    • Radiobioloogia mõiste
    • Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks
    • Füüsikalises faasis
    • Fotoelektrilise
    • Keemiline faas
    • Bioloogiline faas
    • Mida võiks patsient teada radioloogilistest uuringutest
    • Kui kahjutud on ioniseerivat kiirgust kasutavad uuringud?
    • Röntgeniülesvõtted
    • Röntgenläbivalgustuseks
    • Kompuutertomograafia
    • Radioaktiivsust kasutavad uuringud
    • Ultraheli ja magnetresonantstomograafilised (MRT) uuringud
    • Kas kahju toob kasu?
    • Röntgenikiirgus võrrelduna loodusliku taustakiirgusega
    • Milline on kiirguse toime?
    • Röntgeni- ja isotoopuuringute keskmine riskitase
    • Kopsude või neerude
    • Luude isotoopuuring
    • Kiirgusrisk võrreldes teiste eluvaldkondade riskidega
    • Mis on mitmete sagedaste röntgeniuuringute tagajärg?
    • Vanadusest väeti, noorusest nõrguke
    • Pärilik risk
    • Ohutu kiirgustegevuse planeerimine
    • Kiirgusohutuse kava
    • Personali kiirgusdoosi mõjutavad tegurid
    • Ruumid
    • Aparatuur
    • Isikudosimeetria
    • Ülddosimeetria
    • Personali meditsiiniline kontroll
    • Kaitsevahendid
    • Rasedate kiirguskaitse
    • Patsientide kaitse
    • Veel kord
    • Radiobioloogia
    • Ioniseeriva kiirguse neeldumine. Füüsikast ja keemiast
    • Aatomi ehitus
    • Tuum ja elektronid
    • Aatominumber
    • Aatomimass
    • Elektronide orbiidid
    • Aatomi suurus
    • Isotoobid
    • Nukliidid
    • Ioniseeriva kiirguse liigid
    • Elektromagnetilised kiirgused
    • 
    • 
    • Osakestest koosnevad kiirgused
    • Elektronid
    • Prootonid
    • Neutronid
    • Rasked laetud osakesed
    • Röntgenikiirguse ja aine põhilised vastastoimed
    • Rö-kiirguse tekitamine ja energia
    • Sumbumine
    • Footoni ja aine vastastoime tõenäosus
    • Röntgenikiirte neeldumine
    • Kiirguse otsene ja kaudne toime
    • Neutronite neeldumine
    • KIIRGUS
    • IONISATSIOON
    • VABAD RADIKAALID
    • DNA KAHJUSTUS
    • KAHJUSTUSE PARANDAMINE?
    • KROMOSOOMIDE STRUKTUURI MUUTUS
    • ASÜMMEETRILINE
    • SÜMMEETRILINE
    • RAKKUDE SURM
    • MUTATSIOONID
    • RAKU TRANSFORMATSIOON
    • KOE, ORGANI KAHJUSTUS
    • KARTSIONOGENEES
    • ORGANISMI SURM
    • PÄRILIKUD MUUTUSED
    • SUURE DOOSI
    • TAGAJÄRJED
    • DETERMINISTLIKUD
    • VÄIKESE DOOSI
    • STOHHASTILISED
    • Ioniseeriva kiirguse toime DNA makromolekulidele ja kromosoomide
    • Ioniseeriva kiirguse toime DNA makromolekulidele
    • DNA ahela katkestused
    • Punktkahjustus
    • Punktmutatsioon
    • Ühe ahela katkestus
    • Kaksikahela katkestus
    • Mutatsioon
    • Ioniseeriva kiirguse toime kromosoomidele
    • Kiirgusdoosid ja kiirguskaitse
    • Mõõtühikud
    • Kiiritus ehk ekspositsioon
    • Absorbeerunud doos
    • Kerma
    • Efektiivne doos
    • Kollektiivne ekvivalentne doos
    • Kollektiivne efektiivne doos
    • Üksikisikule
    • Populatsioonile
    • Dosimeetria
    • Kiirguskaitse ülesanded
    • Piirdoosid
    • Kiirgustöötajate piirdoosid
    • Patsientide doosid
    • Rinkere
    • Rindkereülesvõte
    • Kiirguskaitse põhiprintsiibid
    • Mutatsioonid: eksperimentide tulemused
    • Suurte kiirgusdooside toimete väikestele doosidele ekstrapoleerimine
    • Kiirgusest põhjustatud katarakt
    • Varased somaatilised tagajärjed
    • Ajutine steriilsus
    • Steriilsus
    • Nähtav hägustumine
    • Kiirguse toime rakkudele
    • Iseuuenevate kudede funktsioon
    • Gonaadid
    • Vereelemendid
    • Erütrotsüüdid
    • Leukotsüüdid
    • Antikehad
    • Trombotsüüdid
    • Toime
    • Kiirguskahjustuse ravi
    • Põhjus
    • Radiatsioonist tingitud steriilsus
    • Kiirguse toime raseduse ajal
    • Kiirguse bioloogilise toime tagajärjed ja risk
    • Veelkord deterministlikud ja stohhastilised efektid
    • Deterministlikul tagajärjel
    • Radoon 50%
    • Maakoor 14%
    • Meditsiin 14%
    • Kosmiline
    • Toiduained
    • Muud 0,5
    • Kartsinogenees
    • Vähiteke kiiritatud katseloomadel
    • Latentsiperiood

    Teemad

    • 1
    • Comptoni
    • 2
    • 3
    • Nukleaarmeditsiin
    • isotoopuuring
    • De minimus non curat lex
    • Kiirguskaitselisest rahvasuust NCRP vahendusel
    • radiobioloogia ajaloost ja mõistest
    • Lancet’is
    • α-osakesed
    • PALJUDE RAKKUDE
    • KAHJUSTUS
    • KINDEL LÄVIDOOS
    • LÄVIDOOS PUUDUB
    • aberratsioonid ehk struktuurimuutused
    • Raskete osakeste energia neeldumisel tekivad sõltuvalt osakese energeetilisusest
    • erineva läbimõõduga sfäärid, kus ioonide ja vabade radikaalide kontsentratsioon on
    • väga kõrge (vt eelnevat skeemi). Kui raske osake kohtab oma teel DNA molekuli, tekib
    • kus lisaks DNA mõlema ahela katkemisele on
    • kahjustatud ka mitmed lämmastikalused
    • Replikatsioonieelsel interfaasi kromosoomil tekib kaks DNA ahela kaksikkatkestust
    • moodustub atsentriline ring (kromosoomi osa, mis ei sisalda tsentromeeri), mis
    • järgmises mitoosis kaob
    • Interfaas ja mitoos
    • ditsentriline
    • anafaasi sild
    • ekvivalentne doos
    • ALARA printsiip
    • 0.05
    • g kaaluval
    • imikul
    • Kosmiline kiirgus
    • Kiirgusdoosid ja nende
    • toime
    • Maakoore radioaktiivsus
    • Radooni lagunemine
    • Väline gammakiirgus
    • Keha loomulik radioaktiivsus
    • Kõrge loodusliku kiirgusfooniga piirkonnad
    • Meditsiinikiiritus
    • Muud kiirguse allikad
    • Somaatilised ja pärilikud muutused
    • Mõnda rakubioloogiast
    • Loomulik mutatsioon
    • Pärilikud muutused
    • Kiirgusest tingitud pärilik risk
    • Hilised somaatilised muutused
    • Somaatiliste rakkude mutatsioonid ja vähk
    • Kiirgusest põhjustatud vähid inimestel
    • Suurte kogukeha dooside toime
    • mGy)
    • Naha beetakiiritus e põletus
    • stohhastilised
    • 5%

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    990
    pdf
    Maailmataju ehk maailmapilt 2015
    937
    pdf
    Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
    477
    pdf
    Maailmataju
    343
    pdf
    Maailmataju uusversioon
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    36
    ppt
    Kiirgus ja Kiirguskaitse
    109
    doc
    Füüsikaline maailmapilt
    1072
    pdf
    Logistika õpik





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !