Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
TALLINNA ÜLIKOOL
Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut


Jaanus K. ja Ott K.
RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE SEIRE JA VAJADUS EESTIS
Referaat


Õppegrupp: G-2
Juhendaja : Jaan Jõgi

Tallinn 2008
SISUKORD
SISSEJUHATUS 4
AJALUGU 4
IONISEERIV KIIRGUS 5
LIIGID 5
Alfakiirgus (α) 5
Beetakiirgus (β) 5
Gammakiirgus (γ) 6
Röntgenkiirgus (x-kiired) 6
Neutronkiirgus (η) 6
Kosmiline kiirgus 6
ALLIKAD 7
Looduslikud 8
Tehislikud 8
KIIRGUSMÕÕTMISTE MEETODID 10
KIIRGUSHÄDAOLUKORRA MÕÕTMISED 10
Ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmine 10
Maapinnale sadestunud heidiste mõõtmine 10
Radionukliidide kontsentratsiooni mõõtmine 10
Isikudoosi hindamine 10
Objektide pinnasaastumise mõõtmine 11
Toiduainete, vee ja keskkonna (taimed) saastumise mõõtmine 11
MOBIILMÕÕTMISED 11
Mõõtmised autodelt 11
Mõõteseadmed lennumasinatel 11
PORTATIIVSED MÕÕTESEADMED 11
Ionisatsioonkamber 11
Proportsionaaldetektor 12
Geiger-Müller (GM) detektor 12
Neutronite loendurid 12
Stintillatsioondetektoriga seadmed 12
Pooljuhtdetektoriga seadmed 13
LABORATOORSED SEADMED 13
RADOONI MÕÕTMINE 13
Lühiajaline mõõtmine 13
Pikaajaline mõõtmine 13
KIIRGUSKESKUS 14
PEAMISED ÜLESANDED 14
REGISTRID 14
Kiirgusallikate register 14
Kiirgustegevuslubade register 14
Riiklik kiirgustöötajate doosiregister 14
Tuumamaterjali register 15
Radioaktiivsete jäätmete register 15
KIIRGUSSEIRE OSAKOND 15
Varajane hoiatamine 15
Kiirgushädaolukord 17
Isikudosimeetria 18
Laboratoorsed analüüsid 19
RADOON 21
RADOON EESTIS 21
Siseõhu radoonisisalduse uuringud 21
Geoloogilised uuringud 22
TUUMABAASID EESTIS 24
EESTIL OLI TUUMAALLVEELAEVASTIK 24
KEILA -JOA RAKETIBAAS 24
SILLAMÄE RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE HOIDLA 25
TAMMIKU RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE MATMISPAIK 26
KOKKUVÕTE 27
KASUTATUD MATERJAL 28

SISSEJUHATUS

Ainele avaldatud mõju järgi liigitatakse kiirguseid ioniseerivaks ja mitte ioniseerivateks. Ioniseerivateks kiirgusteks on kosmiline kiirgus, röntgenkiirgus ja radioaktiivsetest materjalidest tulev kiirgus. Mitteioniseerivaks kiirguseks on ultraviolettvalgus, soojuskiirgus , raadiolained ja mikrolained . [1]

AJALUGU

Rohkem kui sada aastat tagasi, 1985. Aastal avastas Würtzburgi Ülikooli professor Wilhem Conrad Röntgen kiired, mida ta hakkas nimetama x-kiirteks (hiljem hakati nimetama röntgenkiirteks). [2]
Hiljem avastas prantsuse füüsik Henry Becquerel uraanisoola uurides loodusliku radioaktiivsuse . [2]
Edasises kiirguste uurimisel olid olulise tähtsusega Marie ja Pierre Curie tööd ning Ernst Rutherfordi avastus, mis näitas, et magnetväli jaotab raadiumist lähtuva kiirguse kolmeks komponendiks: alfa- (α), beeta- (β) ja gammakiirguseks (γ). Gammakiirgus on oma olemuselt lähedane x-kiirtele, alfa- ja beetakiirgus kujutavad endast laetud osakeste voolu. [2]
Illustratsioon 1 Tüüpiline radioaktiivsuse sümbol ( http://www.wpclipart.com/signs_symbol/yellow/radioactive_sign_01.png.html )

IONISEERIV KIIRGUS

Kõik aineline koosneb aatomitest. Aatomid on kõik sarnase ehitusega: koosnevad tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomituumad koosnevad prootonitest ja neutronitest ning üldjuhul on väga püsivad. Kuid mõnedel aatomituumadel on omane iseeneslikult laguneda. Selle lagunemise käigus tekivad uued tuumad ning vabanevad suure energiaga osakesed ja elektromagnetkiline kiirgus – gammakvandid. Aatomituumade võimet iseeneslikult laguneda nimetatakse radioaktiivsuseks ja selliseid tuumi radionukliidideks.
Vabanenud osakesed ja gammakvandid on võimelised ioniseerima ümbritsevat ainet. Seepärast nimetatakse vabanenud osakeste ja gammakvantide voogu ioniseerivaks kiirguseks. [3]

LIIGID

Enamus levinud kiirguste liigid on pärit radioaktiivsetest materjalidest, kuid teatud liiki kiirgused tekitatakse ka muul viisil – kõige tuntumaks on näiteks röntgenkiired. [1]

Alfakiirgus (α)

Moodustavad positiivse laenguga heeliumi tuumad, mis eralduvad suuremast ebastabiilsest tuumast. Alfa-osake on suhteliselt massiivne osake, kuid tema levikaugus õhus on väike (1-2 cm) ja paber või nahk neelab selle täielikult. Alfakiirgus võib siiski olla ohtlik: sattudes kehasse sissehingamise või neelamise käigus, sest lähikoed nagu kops või kõhu sisekoed võivad saada suure kiirgusdoosi. [1]

Beetakiirgus (β)

Moodustavad elektronid, mis eralduvad ebastabiilsest tuumast. Beetaosakesed on alfaosakestest tunduvalt väiksemad ja võivad tungida sügavamale materjalidesse või kudedesse. Beetakiirgus neeldub plastikus, klassis või metallikihis täielikult. Üldjuhul ei tungi see ka naha pealispinnast sügavamale, kuid ulatuslikuma kokkupuutega suure energiaga beetakiirgajatega võib põhjustada nahal põletusi. Samuti võivad sellised kiirgajad ohtlikuks osutuda, kui nad satuvad kehasse sissehingamise või neelamise käigus. [1]

Gammakiirgus (γ)

Moodustavad väga kõrge energiaga footonid (teatud elektromagnetiline kiirgus nagu valgu), mis eralduvad ebastabiilsest tuumast ja samal ajal võib kiirata ka beetaosakesi. Gammakiirgus põhjustab ainet läbides, eelkõige kokkupuutumisel elektronidega, aatomite ionisatsiooni. Kiirgus on suure läbimisvõimega ja ainult väga paks tihe aine kiht nagu näiteks teras või plii võib olla heaks varjestuseks. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma seda sisse hingamata või neelamata. [1]

Röntgenkiirgus (x-kiired)

Moodustavad kõrge energiaga footonid (sarnased gammakiirgusele), mida kutsutakse esile kunstliku elektronkiire järsu pidurdamisega. Tegemist on samamoodi suure läbimisvõimega ja ilma tiheda materjali kaitsekihita võib see põhjustada siseelunditele suuri kiirgusdoose.
Tekitatakse elektronkiirega metallist sihtmärki (tavaliselt volframi) tulistades. Metalli aatomite elektronid neelavad elektronkiire energia – teaduslikult öeldes metalli aatomid ergastuvad ning siis „lõõgastudes“ vabastavad energia röntgenkiirtena. Kiirus pärineb niisiis metalli aatomitest, kuid erinevalt radioaktiivsest kiirgusest ei vabane ta tuumast. Selline tekkimisviis tähendab ka, et röntgenkiirgusega ei kaasne poolestumise protsessi. Kui elektronkiir välja lülitatakse, siis kaovad ka röntgenkiired. [1]

Neutronkiirgus (η)

Moodustavad neutronid , mis eralduvad ebastabiilsetest tuumadest, eriti aatomi lagunemise ja tuumade liitumise ajal. Ehkki neutroneid esineb kosmilistes kiires, kutsutakse neid tavaliselt esile tehislikult. Neutronid on elektriliselt neutraalsed ja seetõttu väga suure läbimisvõimega. Kokkupuutes aine või kudedega kutsuvad nad esile beeta- ja gammakiirgust. Neutronkiirguse mõju vähendamiseks on vajalik väga tugev varjestus. [1]

Kosmiline kiirgus

Tuleb avakosmosest. See on segu mitmetest erinevatest kiirguse liikidest – sisaldab prootoneid, alfa-osakesi, elektrone ja teisi erineva suure energiaga osakesi. Kõik need osakesed on tugevas vastastikmõjus atmosfääriosakestega ning selle tulemusel moodustuvad kosmilise kiirguse peamise osa maapinnal müoonid, neutronid, elektronid positronid ja footonid. Valdav osa maapinnal saadavast doosist tuleb müoonidest ja elektronidest. [1]

ALLIKAD

Ioniseeriva kiirgusega puutume kokku erineval viisil. See tekib looduslikes protsessides nagu uraani lagunemisel maapinnas ning inimtegevuse tagajärjel nagu röntgenkiirguse kasutamisel meditsiinis – seega jagatakse allika järgi kiirgused looduslikeks ja tehislikeks.
Igal kiirgusallikal on kaks olulist iseloomustajat – kui suure doosi annab see inimesele ja kui lihtsalt on võimalik selle doosi mõjutada. Alles hiljuti arvati, et looduslikud kiirgused on märkamatud ja muutumatud. Kuid praeguseks on selge, et radoongaasi lagunemissaaduste hulk elamutes võib olla mõnes piirkonnas märkimisväärselt kõrge, ehkki olemasolevates elamutes on seda üsna lihtne vähendada ja uute ehitamisel vältida. Teistest looduslikest allikatest pärinevat kiirguse toimet ei ole eriti võimalik muuta. Foon, mis moodustub kosmilise kiirgusest, gammakiirgusest ja organismis looduslikust radioaktiivsusest, põhjustab elanikule keskmiselt aastase doosi suurusjärgus 1mSv.
ÜRO aatomkiirguse mõjude teaduslik komitee ( UNSCEAR ), mis avaldab regulaarselt andmeid kõikidest allikatest pärineva kiirguse dooside kohta, 2000.aastast pärit ülevaates on märgitud, et maailma elanikkonna keskmiseks kogudoosiks aastas on umbes 2,8mSv. Sellest üle 85% on pärit looduslikest allikatest, meditsiiniline kiirgus moodustab 14% ja alla ühe
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #1 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #2 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #3 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #4 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #5 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #6 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #7 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #8 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #9 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #10 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #11 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #12 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #13 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #14 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #15 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #16 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #17 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #18 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #19 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #20 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #21 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #22 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #23 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #24 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #25 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #26 Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor karabeus Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

12
odt
Radioaktiivse kiirguse registreerimine
15
pptx
Radioaktiivse kiirguse mõju inimorganismile
16
pdf
Keskkond ja tervis
49
pdf
Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused
144
doc
Radiobioloogia ja kiirguskaitse
46
docx
Keskkonnakorraldus vastatud
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
109
doc
Füüsikaline maailmapilt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun