Radioaktiivse kiirguse registreerimine (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

TALLINNA ÜLIKOOL
Peeter Tamm
Radioaktiivse kiirguse registreerimine
REFERAAT
Matemaatika -Loodusteaduskond Füüsika eriala
Tallinn 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS.................................................................................................................................31. AJALUGU.......................................................................................................................................4
2. IONISEERIV KIIRGUS..................................................................................................................4
3. KIIRGUSE LIIGID.......................................................................................................................4-6
4. DOSIMEETRIA ALUSED...........................................................................................................6-7
5. KIIRGUSMÕÕTMISE MEETODID...........................................................................................7-8
6. MOBIILMÕÕTMISED...................................................................................................................8
7. PORTATIIVSED MÕÕTMISED..................................................................................................8-9
8. LABORATOORSED SEADMED .................................................................................................10
9. RADOONI MÕÕTMINE...............................................................................................................10
10. KOKKUVÕTE.............................................................................................................................11
11. ALLIKAD.....................................................................................................................................12
SISSEJUHATUS
Radioaktiivse kiirguse moodustavad suure energiaga osakesed ja footonid, mis tekivad tuumareaktsioonides. Radioaktiivne kiirgus ehk radiatsioon tekib looduslikes tingimustes radioaktiivsete elementide ebastabiilsete tuumade lagunemisel, kusjuures teatud tuumade lagunemisel võib eralduda ka suuremaid osakesi. Samuti tekib radiatsioon kergete tuumade ühinemisel vesinikupommi plahvatusel ja tähtede termotuumareaktsioonides. Radiatsioon on ioniseeriv kiirgus ja seetõttu inimesele ohtlik, kuna ta ioniseerib aatomeid ning lõhub seetõttu keemilisi sidemeid molekulide vahel . [1]
Radioaktiivsed kiirgused jaguneva otseselt ja kaudselt ioniseerivateks kiirgusteks. Otsesed ioniseerivad kiirgused on alfa-, beeta- ja gammakiirgused. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv, sest tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida .
Gammakiirgus on inimesele kõige ohtlikum kiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur ning ta on tugeva ioniseeriva toimega. Gammakiirgus lõhub inimese kehas orgaanilisi molekule põhjustades kiiritustõbe. Lõhkudes DNA molekuli võib gammakiirgus põhjustada geneetilist mutatsioone ja vähki, võõrad pole ka kasvajad ning põletusele sarnanevad kahjustused nahal. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele, kuna kasvava organismi aktiivsus rakupooldumise tulemusena levib gammakiirguse tekitatud geneetiline defekt kiiresti . [2]
Radioaktiivse kiirguse mõjul võib teatud aine muutuda radioaktiivseks, ja seega üsna tõenäoliselt võib see saada radioaktiivse mürgisuse põhjustajaks. Lisaks võivad kahjustada saada ka aine aatomituumad , mille tulemusel muutuvad nii aine füüsikalised kui ka keemilised omadused. Purunevad keemilised sidemed aines, mille tulemusel see muutub nõrgemaks, soodustades seega selle aine korrosiooni. Peale selle võivad muutuda ka aine mehaanilised, optilised kui ka elektroonilised omadused. Nii inimese kui ka konstruktsioonide ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud kahjustuste ulatus sõltub saadud radiatsiooni doosist. Kiirgusdoosi hindamiseks võeti kasutusse dosimeetrid. [1]
1. AJALUGU
Rohkem kui sada aastat tagasi, 1985. Aastal avastas Würtzburgi Ülikooli professor Wilhem Conrad Röntgen kiired, mida ta hakkas nimetama x-kiirteks (hiljem hakati nimetama röntgenkiirteks). [3]
Hiljem avastas prantsuse füüsik Henry Becquerel uraanisoola uurides loodusliku radioaktiivsuse mõju. [3]
Edasises kiirguste uurimisel
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Radioaktiivse kiirguse registreerimine #1 Radioaktiivse kiirguse registreerimine #2 Radioaktiivse kiirguse registreerimine #3 Radioaktiivse kiirguse registreerimine #4 Radioaktiivse kiirguse registreerimine #5 Radioaktiivse kiirguse registreerimine #6 Radioaktiivse kiirguse registreerimine #7 Radioaktiivse kiirguse registreerimine #8 Radioaktiivse kiirguse registreerimine #9 Radioaktiivse kiirguse registreerimine #10 Radioaktiivse kiirguse registreerimine #11 Radioaktiivse kiirguse registreerimine #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Peeter Tamm Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • TALLINNA ÜLIKOOL
  • Peeter Tamm
  • Radioaktiivse kiirguse registreerimine
  • REFERAAT
  • Matemaatika-Loodusteaduskond Füüsika eriala
  • Alfakiirgus (α)
  • Beetakiirgus (β)
  • Gammakiirgus (γ)
  • Röntgenkiirgus (x-kiired)
  • Neutronkiirgus (η)
  • Kosmiline kiirgus
  • Kiirgus hädolukorra mõõtmised
  • Ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmine
  • Eelised

Teemad

  • Alfakiirgus (α)
  • Beetakiirgus (β)
  • Gammakiirgus (γ)
  • Röntgenkiirgus (x-kiired)
  • Neutronkiirgus (η)
  • Kosmiline kiirgus
  • Kiirgus hädolukorra mõõtmised
  • Ambientse doosikiiruse ja dooside mõõtmine
  • Maapinnale sadestunud heidiste mõõtmine
  • Radionukliidide kontsentratsiooni mõõtmine
  • Isikudoosi hindamine
  • Objektide pinnasaastumise mõõtmine
  • Toiduainete, vee ja keskkonna (taimed) saastumise mõõtmine
  • Mõõtmised autodelt
  • Mõõteseadmed lennumasinatel
  • Ionisatsioonkamber
  • Eelised
  • Puudused
  • Proportsionaaldetektor
  • Puudused
  • Geiger-Müller (GM) detektor
  • Tehnilised puudused
  • Neutronite loendurid
  • Stintillatsioondetektoriga seadmed
  • NaI (T1) detektor
  • Plastik
  • Pooljuhtdetektoriga seadmed
  • Lühiajaline mõõtmine
  • Pikaajaline mõõtmine
  • [9], [8]

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

27
doc
Radioaktiivse kiirguse seire ja vajadus Eestis
16
pptx
Radioaktiivne kiirgus
3
doc
Radioaktiivsus ja kiirgus
15
pptx
Radioaktiivse kiirguse mõju inimorganismile
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
144
doc
Radiobioloogia ja kiirguskaitse
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !