Raba (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

pptx

BIOLOOGIA raba

o Rohukonn, rabakonn, veekonn, juttselg-kärnkonna, ämblikud Kalad o Ahven, haug Linnud o Rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, haruldane punakurk-kaur Veekogud Rabasid iseloomustavad rabaveekogud on rabajärved, jõed, ojad, laukad, älved, rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad Rabamaastikule eriomased veekogud on laukad ja älved o Älved on rohkemate taimedega o Laukad meenutavad väikesi järvekesi Eesti tuntumad rabad • Viru raba • Pääsküla raba • Männikjärve raba • Kakerdaja raba • Õismäe raba • Marimaetsa raba Lisad Viru raba õpperada Männikjärve raba Marimaetsa raba

Bioloogia

18

pptx

Raba esitlus

RABA Marleen Zurihhina, Regine Trei, Iris Valgepea, Taavi Rattasep Kakerdaja raba https://elustilist.ee/55-kaunist-matkarada/ Millistest liikidest antud kooslus koosneb? SAMBLARINNE Turbasammal ­ kõige sagedasemad, peamised raba turbamoodustajad, aeglase lagunemise ja suure veemahutavusega Liigid - pruun turbasammal, lillakas (punakas) turbasammal, Balti turbasammal, teravalehine turbasammal Lillakas turbasammal http://eseis.ut.ee/efloora/sphagnum/turbasamb

Ökosüsteem

44

pptx

Kakerdaja raba

KAKERDAJA RABA Kakerdaja raba Asukoht: Kakerdaja raba asub Järvamaal Albu vallas. Suurus: Raba pindala on 2400ha. Reljeef: rabamassiivi nõlv ja lagi, mikroreljeef väga mätlik. Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega. Turba paksus 8,5m keskmiselt. Teke: Madala vee tasemega järve soostumine. Kakerdaja raba puurinne Esineb mände ja sookaski. Hästi väljakujunenud puhm-ja rohurinne Kakerdaja raba puhm-ja rohurinne Puhmarinne: Sookail Kanarbik Rohurinne: Harilik jõhvikas Alpijänesvill Harilik kukemari Tupp-villpea Küüvits Rabamurakas Sinikas Ümaralehine huulhein Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja samblikurinne: Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-karusammal Palusammal Raba-kaksikhammas Raba-põdrasamblik Harilik põdrasamblik  Tähtsamad taimekooslused:

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

22

pptx

Raba kooslus

Raba kooslus  Raba Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Raba tekkeviisi ja arenguastme järgi jaotatakse Eesti rabad kolme peamisse kasvukohatüüpi: Nõmmraba Siirderaba Kõrgraba Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Puude arvu ja kasvu järgi kaotatakse rabad: Rabamännikud Puisrabad  Raba taimekooslus Rabas kasvavate taimede väliskuju, ehituse ja elukestuse eripära järgi võib rühmitada taimed järgmiselt: Turbasamblad Igihaljad puhmad Suvehaljad puhmad Kitsalehised rohttaimed Puud (mänd) Laialehised rohttaimed Putuktoidulised taimed Pärislehtsamblad Maksasamblad Samblikud Vetikad Üheaastaseid taimi ei kasva! Liigivaene!  Liigid Puurinne: mänd, sookask Põõsarinne: vaevakask, pajud

Ökoloogia

38

pptx

RABA-kõrgsoo

RABA Koosluse nimetus, taimekooslus.  Rabad ehk kõrgsood on soode arengu kõrgeim aste. Kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. Toitaineid saavad taimed rabas vaid sademetest. Rabad jaotatakse rohu- ja puhmarabaks. Rohurabad on märjemad ja lagedamad, kus kasvavad vaid üksikud kõverad rabamännid. Puhmarabad kasvavad kuivematel aladel. Rabasid iseloomustavad rabaveekogud: älved ja laukad. Esimesed neist on rohkemate taimedega. Laukad meenutavad väikesi järvekesi.  PUURINNE Puurindes kasvavad hõredalt üksikud harilikud männid, sookased.  Click to edit Master text styles Second level Mänd on igihaljas okaspuu, ta Third level Fourth level Fifth level kasvab umbes 40 meetri

Rohttaimed

80

docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt vaene ka Pärnu madaliku põhjaosa Lääne-Eesti rabad Ida-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga -kumer -keskosa tasane -vee äravool hea -vesi liigub raba servas -puisrabad -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -hanevits -raba-jänesvill Soode teke 1)Järvede kinnikasvamisel -põhjast ja pealt üheaegselt - ~1/3 Eesti soodest 2)Maismaa soostumine -põhjast - ~2/3 Eesti soodest

Eesti elustik ja elukooslused

15

doc

Eesti elustik ja elukooslused

Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas. Soodevaesed piirkonnad on Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik Soode tekkeviisid, soode areng Tekkeviisideks on kaks: Järve kinnikasvamisel (u 1/3 Eesti soodest sellisel viisil tekkinud, kasvab kinni kas põhjast või/ja pealt) ja maismaa soostumine (u 2/3 Eesti soodest on nii tekkinud, kasvab kinni on kestev veerohkus) 2. Soode tüübid Eestis, taimestik ja loomastik Madalsoo → Siirdesoo → Raba Sootüüpide iseloomustus, s.h reljeef Madalsoo: Eestis on enamus sood madalsood (57%) ning esineb madalamatelaladel. Toitub mineraaliderikkast veest. Madalsoo võib olla tingitud: vesi voolab lohku kokku, allikast, millest võib tekkida allikasoo, üleujutusalast, millest tekib lammisoo Raba ehk kõrgsoo: moodustub 31% Eesti soodest, ümbruskonnast kõrgem ala, toitub mineraalidevaesest veest (sademed), kujuneb turba kuhjumisel

Eesti elustik ja elukooslused

58

doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

kahepaiksed, kalad, roomajad, linnud, imetajad. Madalsoo -57% -madalamatel aladel -toitub mineraaliderikkast veest Madalsoo võib olla tingitud: vesi voolab lohku kokku allikast – allikasoo üleujutusala – lammisoo Raba e. kõrgsoo -31% -ümbruskonnast kõrgem ala -toitub mineraalidevaesest veest (sademed) -kujuneb turba kuhjumisel Siirdesoo -12% -üleminekukooslus madalsoolt rabale -vesi suhteliselt mineraalainete vaene -mätastel raba moodi, mätaste vahel madalsoo moodi Madalsood liigitus *Õõtsiksood -esineb: kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses -toitainete sisaldus: keskmine kuni kõrge -taimkate: muda-, pudel, ümar- ja niitjas tarn, soopihl, ubaleht. Eutroofsed turbasamblad, sirbikud *Luhasood -esineb: jõgede ja järvede luhtades -iseloomulik: perioodilised üleujutused -toitainete sisaldus: keskmine -taimkate: pilliroog. Põõsastest pajud.

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)