4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: … Rahvaraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogud (ei ole teadusraamatukogu) Kõrgkooliraamatukogud Rahvusraamatukogud Teadus- ja erialaraamatukogud Lisaks: Eriraamatukogud 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 6. Mis on rahvaraamatukogu ülesanded? Kogude komplekteerimine ja töötlemine Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike (bibliograafia-, täistekst- ja muude) andmebaaside loomine ja pidamine Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine Laekumistest sihtasutustelt ja sihtkapitalidelt Kujundada lastes juba varases eas lugemisharjumus ja seda arendada; Toetada nii individuaalõpet ja iseseisvat hariduse omandamist kui ka ametlikku
kultuuriliste või meelelahutuslike vajaduste rahuldamiseks) 2. Raamatukogu funktsioonid Teabe kogumine säilitamine kättesaadavaks tegemine 3. Nimeta S. R. Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) Raamatud on kasutamiseks Igale lugejale tema raamat Igale raamatule tema lugeja Säästa lugeja aega Raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: Rahvusraamatukogu Kõrgkooliraamatukogu Erialaraamatukogu Rahvaraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) Kooliraamatukogu (ei ole teadusraamatukogu) 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? (https://www.riigiteataja.ee/akt/76507) Tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 6. Mis on rahvaraamatukogu ülesanded?
Soovitud koostisega kogu loomine ja arendamine. Raamatukogu eesmärkidele vastavate kogude koostamine, korraldus ja arendamine. (protsess, mis koosneb komplekteerimisest, organiseerimisest ja juhtimisest) 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt... (mille alusel?) o Laadi järgi (ajakirjad, ajalehed, auvised, raamatud jne kogud) o Kasutuse järgi (arhiiv-, aktiiv-, ava-, kohalkasutus-, reserv-, depoo-, põhi-, suletud, kojulaenutuskogujne 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine! 5. Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine? - raamatukogu eesmärkidele ja ülesannetele ning kasutajate huvidele, vajadustele ja ootustele. 6. Nimeta tegevused kogude kujundamisel. o Kogude arenduspoliitika väljatöötamine o Kogude komplekteerimine valik ja hankimine o Kogude arvestus ja töötlemine o Kogude hoiustamine ja säilitamine (säilituskava ja ohuplaan)
koht. 2. Raamatukogu funktsioonid. Raamatute säilitamine, kogumine ja kättesaadavaks tegemine. 3. Nimeta S.R Ranganathani seadused (e. viis põhimõtet) 1) raamatud on kasutamiseks 2) igale lugejale tema raamat (raamatud on kõikide jaoks) 3) igale raamatule tema lugeja 4) säästa lugeja aega 5) raamatukogu on arenev organism 4. Raamatukogude 5 põhitüüpi on: 1) rahvusraamatukogu 2) kõrgkooliraamatukogu 3) erialaraamatukogu 4) rahvaraamatukogu 5) kooliraamatukogu 5. Mis on rahvaraamatukogu eesmärk? Rahvaraamatukogu eesmärk on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. 6. Mis on rahvaraamatukogu ülesanded? Rahvaraamatukogude teenindus peaks rajanema alljärgnevaile võtmeülesannetele, mis
orienteeritud inforessursside kogum – Omandatud kasutusõigusega teavikud laadide kaupa. Neid hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina. 2. Mis on kogu kujundamine (arendamine)? soovitud koostisega kogu loomine, korraldus ja arendamine vastavalt raamatukogu eesmärkidele 3. Kogusid võib moodustada põhiliselt... laadi ja kasutuse järgi 4. Mis on kogude kujundamise eesmärk? kasutajate nõudluse rahuldamine 5. Kelle huvidele peab vastama kogude kujundamine? Kogude kujundamine peab vastama raamatukogu eesmärkidele ja ülesannetele ning kasutajate huvidele, vajadustele ja ootustele 6. Nimeta tegevused kogude kujundamisel. arenduspoliitika väljatöötamine komplekteerimine – valik ja hankimine arvestus ja töötlemine hoiustamine ja säilitamine
auviste ja elektrooniliste teavikute kui rahvuskultuuri olulise osa täieliku kogu loomine nende bibliograafiliseks registreerimiseks, statistilise arvestuse pidamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks teadustöös ja kunstiloomes. Sundeksemplaride kogumisega tagatakse trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute riiklik hoiustamine, kaitse ja säilitamise tagamine. Sundeksemplari seaduse nõuete rikkumine. Trükise, auvise või elektroonilise teaviku sundeksemplari loovutamise kohustuse eiramise eest, samuti trükisele, auvisele, elektroonilisele teavikule või sundeksemplarile esitatava nõude eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni. Eesti sundeksemplari kogumise süsteem Eesti on korraldanud oma sundeksemplaride kogumise süsteemi sarnaselt Põhjamaadega, kus sundeksemplarina säilitatakse
tunnusjooned ja tegevusvaldkonnad. Raamatukogu on asutus, mille ülesandeks on trükiste ja muude infokandjate kogumine, töötlemine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine lugejaile. 3 Raamatukogutüpoloogia on õpetus, mille järgi raamatukogud jaotatakse tüüpidesse nende koostise, ülesannete, lugejate, alluvuse jms alusel. Raamatukogutüübid kogude järgi: · universaalsed · mitme või ühe eriala kogud · muu tunnuse järgi moodustatud kogud · laadi järgi moodustatud kogud. Raamatukogutüübid automatiseerituse astme ja elektrooniliste teavikute kasutamise järgi: · traditsiooniline raamatukogu · automatiseeritud raamatukogu · hübriidraamatukogu · digitaalne raamatukogu Raamatukogu ülesannetest ja eesmärkidest lähtuvalt jaotatakse: · rahvaraamatukogud · rahvusraamatukogud
korrastatud ning kasutajale orienteeritud inforessursside kogum (vana nimetus - raamatukogu fond) · kogu nende teavikute arv laadide (nt raamatud ja jadaväljaanded, mikrovormid, elektroonilised jadaväljaanded) kaupa, mida hoitakse kohapeal või kasutatakse kaugressursina, millele on vähemalt teatud ajavahemikuks omandatud kasutusõigus (EVS-EN ISO 2789:2003) aga... · Kollektsioon mingite valikuprintsiipide järgi kogutud raamatud, esemed vm. kogude süsteem · kogude süsteem ühe või mitme raamatukogu omavahel seotud ja üksteist täiendavate koordineeritult koostatud ja kasutatav fondide kogum Kogu omadusi: · On üheaegselt nii materiaalne vara kui ka inforessurss; kompleksne segu trükistest, audiovisuaalsetest materjalidest, multimeediast, ja e-väljaannetest · On suhteliselt püsiv ning seostatud tervik talle ainuomase koostise, kasutajaskonna, ajaloo ja tulevikuvisiooniga
....................................................................................3 3Raamatukoguvõrk.....................................................................................................................4 3.1Riik ja raamatukoguvõrgustik............................................................................................4 3.2Raamatukogud Eestis.........................................................................................................4 3.2.1Eesti Rahvusraamatukogu...........................................................................................4 3.2.2Eesti Hoiuraamatukogu...............................................................................................5 3.2.3Eesti Pimedate Raamatukogu......................................................................................5 3.2.3.1Eesti pimedate Raamatukogu ajalugu..................................................................5 3.2
2. Igale lugejale oma raamatu 3. Igale raamatule oma lugeja 4. Hoia lugeja aega 5. Raamatukogu on kasvav organisatsioon 4. Eesti raamatukoguvõrgu iseloomustus, koostöö erinevad vormid Vastus: Eestis on toimiv raamatukoguvõrk, mis tegutseb koordineeritult raamatukogu standardite ja juhendite alusel. Raamatukogunduse valdkond on pikaajaliste traditsioonidega terviklik süsteem, mille teenuseid kasutab iga teine Eesti elanik. Eesti rmtkvõrgu moodustavad 977 raamatukogu: -556 rahvusraamatukogu (Koordineerib teadus- ja arendusasutusena eesti raamatukoguvõrgu koostööd ning nõustab Eesti raamatukogusid erialases tegevuses; Koostöö: Rahvaraamatukogud on omavalitsuse asutused, mille tegevust koordineerib Kultuuriministeerium) -50 teadus- ja erialaraamatukogu (Koostöö: Teadus- ja arhiiviraamatukogude tegevust koordineerib Haridus- ja Teadusministeerium) -371 kooliraamatukogu 5. Eri tüüpi raamatukogud, nende tunnusjooned, tegevusvaldkonnad ja sihtgrupid.
Raamatukogude Assotsiatsiooni liikmeks (IATUL) · 1991 - alustati Eestis ilmunud tehnika- ja majandusalaste artiklite andmebaasi ETE loomist. 1996. a. lõpuks oli ETE-s 1315 kirjet koos referaatidega (aastad 1988-1996) · 1992 - seoses Eesti Tehnikaraamatukogu reorganiseerimisega ühendati Tallinna Tehnikaülikooli raamatukoguga Eesti Tehnikaraamatukogu raamatute, ajakirjade ja tootekataloogide kogud ning vastavad osakonnad; raamatukogule anti EV Valitsuse otsusega 16. septembrist Eesti tehnikakeskraamatukogu staatus; Tehnikaülikooli Nõukogu otsusega 20. oktoobril kinnitati raamatukogu põhimäärus · 1993 - 8. oktoobril avati energeetikateaduskonna raamatukogu; raamatukogu astus UNESCO Network of Associated Libraries - UNAL liikmeks ja Rahvusvahelise CDS/ISISe Kasutajate Assotsiatsiooni liikmeks · 1994 o seoses raamatukogu Lai t. 5 asuva hoone tagastamisega
Digikogud ja digitaalraamatukogud Mõisted, tähendused ja tüübid Kaasaja raamatukogu · Tänapäeva raamatukogud osutavad traditsiooniliste teenuste kõrval üha rohkem elektroonilisi teenuseid. Inforessursside uute vormide arenguga ja infovahenduse uute võimaluste tekkega on raamatukogude kogud ja teenused põhjalikult muutunud ning elektrooniliste raamatukoguteenuste (eriti veebipõhiste) kasutamine kiiresti kasvanud. · Hoolimata jätkuvatest muutustest infomaailmas ei saa raamatukogud jääda ootama protsessi stabiliseerumist, vaid peavad püüdma oma tegevust selles valdkonnas mõõta ja sellest aru anda. Kogude kujundamist ja kasutamist peegeldav traditsiooniline statistika iseloomustab ainult osa raamatukogu jooksvast tegevusest. Kaasaja raamatukogu
organisatsioon vastavalt oma huvile edasi areneb. Ülemaailmsete rahvusvaheliste organisatsioonide prioriteetideks ei saa olla mingite konkreetsete teemade arendamine, mis ei ole välistatud muidugi selleks 4 ette nähtud sektsioonides, kuid ühtsed teenuste konjuktuurid ja nn ühtsete tulemusnäitajate (kliendi reageering, avalikud teenused, teaviku otsingud, teaviku laenutus, tehnilised teenused, ressursside hindamine jne) esitamine küll. Mõned ülemaailmsed rahvusvahelised raamatukogu- ja infoteadustealased organisatsioonid: · International Federation for Information and Documentation / FID · International Federation of Library Associations / IFLA (Rahvusvahelises Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liidus, mis oma kaheksa osakonna, 32 sektsiooni ning 14 ümarlauaga hõlmab kõiki raamatukogunduse valdkondi)
teadmistele ja vaiketeadmistele tuginedes ka uusi, innovaatilisi teadmisi. Infoallikas on informatsiooni säilitamise objekt. Informatsiooni hankimise protsessis võib infoallikaks olla mõni inimene, kes informatsiooni omab või materiaalne objekt, millele informatsioon on talletatud. inimesed teavikud esemed inimestevaheline suhtlemine eksperdid ehk asjatundjad informatsiooni hangitakse teistelt inimestelt kas suulise vestluse või kirjaliku suhtlemise teel Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. Alginformatsioon ja vahendatud teave Alginfot sisaldav teavik ehk algdokument on dokument, mis sisaldab uusi teadmisi või vanade teadmiste uudset lahtimõtestust ja analüüsi (programmid, monograafiad, teaduslikud artiklid jne). Vahendusdokument on dokument, milles on fikseeritud algdokumendis sisalduva info sisulise läbitöötamise tulemused
· Tähenduslikku vormi ehk konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. · Informatsioon on eelkõige mingilkandjal fikseeritud kirjeldus, arutlus, käsitlus vms, aga ka suuliselt edastatav ja vastuvõetav sõnum. 7. Mis on infoallikas? · Informatsiooni säilitamise koht, objekt. 8. Kuidas infoallikad jagunevad? · Inimesed · Teavikud · Esemed 9. Mis on teavik? · Materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon 10. Mille järgi teavikud jagunevad? · Publitseeritud o Trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart vms [paberil]) o Elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) o Audiovisuaalsed teavikud (helisalvestised, filmid videod jms) 1
informatsiooni omab või materiaalne objekt, millele informatsioon on talletatud. 7. Kuidas infoallikad jagunevad? Infoallikad jagunevad: inimesed , teavikud , esemed Inimesed infoallikana: inimestevaheline suhtlemine , eksperdid ehk asjatundjad , informatsiooni hangitakse teistelt inimestelt kas suulise vestluse või kirjaliku suhtlemise teel Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. 8. Mis on teavik? Teavik on materiaalne objekt, millele on mingis märgisüsteemis salvestatud informatsioon. 9. Mille järgi teavikud jagunevad? Teavikud võib jaotada: 1. publitseeritud trükised (raamat, ajakiri, ajaleht, postkaart jms. (paberil)) , elektroonilised publikatsioonid (e-raamat, e-ajakiri, veebileht internetis jms) audiovisuaalsed teavikud ehk auvised (helisalvestised, filmid, videod jms) 2. publitseerimata (käsikirjalised materjalid)
Estica suudeti sõnastikkataloogimisele üle viia järk-järguliselt alles aastatel 1928- 1932. Paari aastaga kavandati ja rajati uuendatud kataloogisüsteem. Uued sõnastikkataloogid oli suur samm edasi. Selle tulemusena muutus raamatukogu kergesti kasutatavaks ülikooli õppejõududele, üliõpilastele ja ka lugejatele väljastpoolt ülikooli. 1923. aastaks oli koostatud sedelkataloog dublettidest, mis aktiviseeris ja tõhustas vahetust. Dublettide kataloog saadeti 25 riigi 154 raamatukogule ning 16 Eesti asutusele, kuid vaheussuhted ei kujunenud muidugi kõigiga. Eestis kujunesid vahetussuhted kõige aktiivsemaks Riigiraamatukoguga, välismaal aga Soome ja Saksamaa raamatukogudega. Muukeelne Estica kasvas jõudsalt pea 9 000 köiteni, kuid eestikeelsete trükiste saamisega oli raamatukogul probleeme, eriti perioodikaga. Sundeksemplarid saabusid lünklikult. Pärast uue postiseaduse jõustumist 1923
Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused o
Statistilised numbrid näitavad millises vanusegrupis on kõige enam laenutajaid- kas enamasti laenutavad õpilased või külaelanikud. Vastavalt sellele saab jällegi kirjandust valida. Läbi statistiliste näitajate õpib raamatukoguhoidja oma külastajate vajadusi rohkem tundma. Järgmine kasutajate rühm on lugejad, antud töö kontekstis on nendeks õpilased, õpetajad ja koolitöötajad. Nemad saavad programmi abil otsida huvi pakkuvat teavikut, pikendada interneti teel käesoleva teaviku tagastustähtaega. Kolmas kasutajate rühm on teised raamatukoguhoidjad. Programm soodustab raamatukogude vahelist koostööd, sest selle abil on võimalik vaadata infot teavikute kohta, mida oma raamatukogus pole ning neid siis tellida teisest raamatukogust. 8 3.3 Laenutusprogrammi kasutamise protsess Laenutus soov Lugeja tuleb raamatukokku
dokumendihaldus, töötab asutus välja ja kehtestab dokumendihalduse alusdokumendid · dokumendid ja muu inforessurss · dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid · kasutajad · süsteemid 14. Mis on teadmusjuhtimine? Juhtimisdistsipliin, mis kohtleb intellektuaalset kapitali kui juhitud vara. Tegeleb andmete, informatsiooni ja teadmiste kogumise ja vahetamise arendamisega. Ei ole teadus sellest, "kuidas ehitada keskne andmebaas kõigest, mis olemas töötajate peas ning infosüsteemides" (M. Hiie) kirjeldab, kuidas organisatsioone peaks sellises uues maailmas juhtima 15. Millised muutused toob teadmusjuhtimine organisatsiooni jaoks ja millised inimese jaoks? Edu saadab organisatsioone, kes suudavad mõelda, õppida, lahendada probleeme ja ellu viia efektiivseid otsuseid kiiremini ja paremini kui teised. produktiivsus on järjest enam sõltuv uue teadmuse kasutamisest ja arendamisest ning
kataloogi ESTER kasutamise juhendit Abi): 1. Mis on ESTER? Milliste raamatukogude kogudes leiduvaid teavikuid (raamatuid, ajakirju, üliõpilastöid, helisalvestisi jm) otsida saab? Ester on e-kataloog. Estris leidub 16 Eesti suurima raamatukogu teavikuid. 2. Milliste raamatukogude kogudest pakub ESTER otsingut vaikimisi (avamisel)? Kuidas saab materjale otsida mõnest konkreetsest raamatukogust või raamatukogudest? Vaikimisi pakub Ester Eesti Rahvusraamatukogu. Konkreetsemat raamatukogu saab valida rippmenüüst, mis asub vaikimi Eesti Rahvusraamatukogu all. 3. Milliste otsitunnuste alusel on võimalik otsida raamatut (ajakirja, ajalehte, videot, uurimistööd jm)? Loetlege need tunnused. Autor, pealkiri, märksõna, ISBN/ISSN ja kohaviit. 4. Mille poolest erinevad “märksõna” ja “sõnaotsing”? Millisel juhul tuleks eelistada esimest, millisel juhul teist?
................................59 Joonis 23 Töötajate registri kontseptuaalne klassidiagramm....................................................61 Joonis 24 Klientide registri kontseptuaalne klassidiagramm....................................................63 Joonis 25 Arvete registri kontseptuaalne klassidiagramm........................................................65 Joonis 26 Konto registri kontseptuaalne klassidiagramm.........................................................67 Joonis 27 Teaviku registri kontseptuaalne klassidiagramm......................................................69 Joonis 28 Teenuste registri kontseptuaalne klassidiagramm....................................................71 Joonis 29 Tellimise registri kontseptuaalne klassidiagramm....................................................73 Joonis 30 Koostööpartneri registri kontseptuaalne klassidiagramm.........................................75 Joonis 31 Laenutamise registri kontseptuaalne klassidiagramm..........
(võib-olla) Andmed Glavliti tegevuse kohta puuduvad alates 1976, need viidi Kurt Ingermani juhitud komisjoni otsusel Moskvasse. Täpsemalt teab ehk selle kohta toonane kultuuriminister Lepo Sumera ja Ingermani komisjoniga paralleelselt (mitte)tegutsenud analoogilise komisjoni juht Andra Veidemann. Kasutatud allikad: 1. Eesti Riigiarhiiv, fond 957, nimistu 1 (Välisministeeriumi Info-osakond), fond R-17, nimistud 1-3 (Kirjandus- ja Kirjastusasjade Peavalitsus) 2. Eesti Rahvusraamatukogu, fond 1, nimistu 2 (Riiklik Raamatukogu) Kirjandus: 1. Tsensor Eesti Raamatukogus.- Eesti Rahvusraamatukogu Toimetised, 2. Tallinn, 1991. Koost. P. Lotman. 2. Uurimusi tsensuurist. Eesti Rahvusraamatukogu Toimetised, 4 Tallinn, 1995. Koost. P. Lotman. 3. K:-O. Veskimägi Nõukogude unelaadne elu. Tallinn, 1996. Piret Lotman Eesti 1940 - 1991 · Eesti 1940-1991 · Eesti lähiajaloo üldine periodiseerimisskeem · Haridus · Kunst · Majandus · Muusika
Infosüsteemid ja -võrgud. I Etverk 1. Määratleda 1-2 lausega süsteemi mõiste. Tuua süsteemi näiteid loodusest, inimühiskonna korraldusest, tehnikast, infotöö valdkonnast, igast üks näide. Kirjeldada neid süsteeme lühidalt, kasutades süsteemiteooria põhimõisteid. Süsteem on elementide ja elemendivaheliste suhete terviklik kogum. Süsteemi olulised omadused on mitteamorfsus ja terviklikkus. Tjuhtini järgi võib süsteemide koostises eristada kuut eri liiki osiseid: elemendid, omadused, sidemed, suhted, seisundid ja faasid, erilised arenguetapid. Süsteemi näited inimühiskonna korraldusest - majanduses tegeletakse palju konkreetsete süsteemidega. Siinkohal võib näitena tuua teatud ettevõtte töötajaskonna alluvussüsteemi ja palgasüsteemi, mida rakendatakse töötajaskonna eri rühmade töö tasustamisel. Süsteemid on põhimõtteliselt iseseisvad nin g seotud inimestevaheliste suhetega ja on seatud neid suhteid kuidagiviisi korraldama, teatavas suunas
[12 lk 99] Puudulik info kursuse läbiviimisest e-õppena Õppeinfo süsteemis (ÕIS) ei ole sageli kursuse juures märgitud, kas see toimub e- õppena. Ei ole eraldi märget e-õppe ja selle ulatuse kohta kursuse andmetes. Info sõltub kirjeldusse pandud tekstist. [3 lk 15] Lahendus: ÕIS-i kursuse kirjeldusse panna eraldi väli, mis näitaks, kas kursus on e- õppena ja kui suures mahus. See sunniks vastava info kursuse kirjeldusse lisama. Ühtne e-kursuste andmebaas Ülikoolide vahel puudub ühine kursuste andmebaas. Tudengitel ja õppuritel võiks olla ühtne ülevaade kõikidest pakutavatest e-kursustest. Praegu on tudengitel on keeruline kursuste võtmine teistest kõrgkoolidest. Kui ka kogu õpe toimub veebis, tuleb paberite (taotlus, teaduskonna luba, jms) tõttu ikkagi sõita teise linna. Kogu asjaajamine võik toimuda veebis. [3 lk 15] Lahendus: E-Ülikooli juures tahetakse luua ühtset kursuste baasi. Ka registreerimine
......................................................................................33 2.4.8 Otsing............................................................................................................. 34 2.5 Mustrid ja mustrite märksõnad..............................................................................35 2.5.1 Mõisted........................................................................................................... 35 2.5.2 Mustrite kataloog............................................................................................36 2.5.3 Kuidas mustreid kasutada..............................................................................37 2.5.4 Näide mustrite kataloogi kasutamisest...........................................................37 3. Kultuuriveebi kvaliteediraamistik...............................................................................39 3.1 Lähtekohad...........................................
KordamiskÜsimused aines SidusinfotÖÖstus 2009 kevad 1. Miks on oluline aasta 1972? 1972 alustas Lockheed i Dialog kommertsteenuse pakkumist sidusandmebaasidest. Uus tÖÖstusharu oli sÜndinud sidusinfotÖÖstus (online information industry). Siia kuulub kõik, mis puudutab infotootmist e keskkonnas: andmebaasid nii vahendus kui täistekstinfot pakkuvad, ajakirjad, raamatud, teatmeinfo jpm. Samuti kuulub siia otsivõimaluste ja keskkondade arendamine elektroonilises keskkonnas sidusotsingu areng. 2. Nimetage sidusotsingutööstuse sektorid (4 üldist ja omakorda sisupakkujate jagunemine) ning iseloomustage neid põgusalt. sisu pakkujad: kirjastused (elektroonilised ajakirjad, raamatud) Saab leida: *teemavaldkondade ja tähestiku järgi; *ajakirjanumbrite sisukordi sirvides; *erinevate otsitunnuste alusel otsides. Andmebaasitootjad Kujunemist vaadeld
tulek kahjustaks teabeavaldaja huve. Dokumentide loetelus on märkused ka teabekandjate kohta. Personali puudutavad dokumendid on tarkvarasüsteemis Axaptas või paberkandjal, õppetööd puudutavad dokumendid õppeinfosüsteemis (ÕIS). Juhtimise funktsiooni all olevad dokumendid on peaaegu kõik nii paberil kui ka dokumendihalduse infosüsteemis. Raamatupidamist puudutavad dokumendid on enamik paberkandjal. Loetellu on märgitud ka sarjade eest vastutav struktuuriüksus, ülikooli asutus või töötaja. Juhtimise all olevate sarjade eest vastutaja on peamiselt akadeemiline sekretär või struktuuriüksuse dokumentide eest vastutaja. Personaliosakond vastutab personalitöö dokumentide eest, tööohutusega seotud dokumentide eest töökeskkonna peaspetsialist. Finantsarvestust puudutavate dokumentide eest vastatav struktuuriüksus on finantsteenistus. Raamatupidamise dokumentide eest vastutab rahandusosakond, haldus- ja majandustegevuse dokumentide eest aga varahaldusosakond,
autori nõusolekuta ja täiendavat tasu maksmata teha kõiki selliseid toiminguid, mis on vajalikud juurdepääsuks andmebaasi sisule ja selle sisu tavapäraseks kasutamiseks. Isikul, kellel on õigus kasutada andmebaasi ainult osaliselt, saab seda vaba kasutamise klauslit realiseerida ainult andmebaasi või selle koopia vastavuse suhtes 29 Need sätted on mõeldud enamasti digitaalsete andmebaaside kasutamiseks juhul kui andmebaas ei ole üldsusele kättesaadav. Võib teha andmebaasi osast väljatrüki või salvestada see oma arvuti kõvakettale.30 Autoriõigusega mittekaitstava, kuid iseseisvat õiguskaitset omava andmebaasi tegija õigused on autoriõiguse seaduse § 251 piiratud. Sellise andmebaasi õiguspärane kasutaja võib andmebaasi tegija nõusolekuta ja tasu maksmata teha väljavõtteid andmebaasi sisu olulisest osast või seda andmebaasi taaskasutada.
Sissejuhatus Infoteadusesse Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Infoteadus on teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis. (infoteadus on teadus, informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest). Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja infotarbija Infoteadused uurivad informatsiooni kui füüsikalist semantilist, statistilist, jne nähtus Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega s
asjaajamises kasutusel olnud süsteemi. See hõlbustab korrastustööd ning arhivaalide hilisemat mõistmist ja kasutamist. (AA-s luuakse sama süsteem, mida tahetakse arhiivindudes näha. Arhiivi korrastamisel tuleb järgida päritolu- ja algse korra austamise põhimõtteid. Pertinentsprintsiip tugines klassifikaatoritele, eriti osavad oldi selles osas Saksamaal (kasutusel enne provenientsi ) Jaguneb a) raamatud; b) toimikud; c) lahtised lehed. Iga arhivaal on unikaalne teavik, mille korrastamise ja kirjeldamise aluseks on selles leiduva teabe iseloom. PILET 1 1. Põhimõisted: arhiivindus, arhiivihaldus Arhiivihaldus - dokumentide haldamise tegevused, mille hulka kuuluvad säilitustähtaja määramine, säilitamine, hävitamiseks eraldamine, arhiivi üleandmiseks korrastamine ja kirjeldamine (tegevusala, mis käsitleb dokumentide säilitamist, kogumist, juurdepääsu tagamist.)
· Restaureerimine · ennistamine · Rekonstrueerimine · Taastamine (rehabilitation, revival) · Kaitsmine · Uuendamine (renewal) · Päästmine · Remontimine Arhiivikorralduse kujunemislugu: pertinentsiprintsiip, Rammingeni süsteem, Baldassare Bonifacio, territoriaalsene pertinentsiprintsiip, Georg Aebbtlin, Karl Bernhard Friedrich Zinkernagel. Arhiivi korralduse osas sai valitsevaks ja üldtunnustatuks pertinentsiprintsiip iga arhivaal on unikaalne teavik, mille korrastamise ja kirjeldamise aluseks on selles leiduva teabe iseloom. Ühe kuulsama arhiivindusliku mõtte arendaja Jakob von Rammingeni (16.saj), kes vaatles arhiivi riigiaparaadi iseseisva osana, järgi koosnes riigiaparaat 3 osast: 1) Riigi kantselei ja kohtud 2) Finants- ja sh fiskaalsüsteem (majandus) 3) arhiiv ehk Registratuur süsteem kõige selle juhtimiseks. Rammingen kasutas praktilis-induktiivset1 arhiivisüsteemi: 1. Maahärra asjad (Causae domini) 2
mis on väärtuslikud ühiskonnale, riigile, organisatsioonidele või isikutele · Tagavad vaba ligipääsu informatsioonile · Võimaldavad kontrolli riiklike ja eraõiguslike juriidiliste ning füüsiliste isikute tegevuste üle · Säilitavad rahvuslikku dokumendipärandit · Talitlevad ühiskondlike mäluinstitutsioonidena · Toetavad teaduslikku, adminstratiivset ja isiklikku uurimistööd. Muuseumis kui institutsioonis saab eristada kolme valdkonda: kogude arendamine, teenindustegevus ja juhtimine. 7) kogud teabeasutustes Peaaegu kõikide muuseumite ja teiste teabeasutuste üheks põhifunktsiooniks on objektide ja teabe omandamine ning nende säilitamine tuleviku jaoks. Kogude arendamine on tegeuvsvaldkond, mis hõlmab teabeasutuse kogude planeerimist, rajamist, täiendamist ning hooldamist ning nende kättesaadavuse tagamise ja kasutamisega seotud põhimõtteid ja menetlusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
