Facebook Like
Hotjar Feedback

Raamatukogunduse lõpueksam (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on autori taust ja seisukohad ?
  • Kes väljaandja ?
  • Kes on autor või koostaja ?
  • Kes on sponsor, toetaja ?
  • Miks see lehekülg/materjal on Internetis avaldatud ?
  • Kes parandab/kontrollib esitatavat ?
  • Millistele infoallikatele toetudes on info kogutud ja esitatud ?
  • Kui leheküljel on reklaami, siis kas see on eristatud lehekülje informatsioonilisest sisust ?
  • Mis on dokumendi eesmärk ja miks see loodi ?
  • Miks veebileht on koostatud, kelle poolt ?
  • Kust pärinevad faktid ?
  • Mida käsitletakse, sügavus ?
  • Kui veebimaterjalist on ka trükiversioon, siis kas veebis on terve töö või ainult osa sellest ?
 
Säutsu twitteris
Raamatukogude olemus ja tüübid
Raamatukogu on informatsiooni, teadus-, arendus- ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile.

Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente.

Oluline:
1. Dokumentide korrastatud kogu
2. Teeninduse olemasolu

Põhiprintsiibid:
  • teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele
  • rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine
  • kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast

Raamatukogude tüübid:

1. Rahvusraamatukogu - riigi keskne teadusraamatukogu - hangib, säilitab, teeb kättesaadavaks riigi kultuuriväärtused, inforessursid. Ka rahvusbibliogr. keskus.

2. Kõrgkooliraamatukogu – teenindab üliõpilasi, õppejõude jt töötajaid:
  • ülikooliraamatukogu:
    • avalik-õigusliku ülikooli raamatukogu
    • eraülikooli raamatukogu
  • muu kõrgharidusasutuse raamatukogu
    • riigi rakenduskõrgkooli raamatukogu
    • erarakenduskõrgkooli raamatukogu

3. Erialaraamatukogu - domineerib kindla eriala kirjandus, eelistatult teenindab kindlat lugejakategooriat.
    • ametiasutuse raamatukogu
    • meditsiiniraamatukogu
    • teadusasutuse, kutse-ja teadusühingu raamatukogu
    • ettevõtteraamatukogu
    • meediaraamatukogu
    • piirkonnaraamatukogu
    • muu raamatukogu

4. Rahvaraamatukogu - universaalse koostisega üldkasutatav raamatukogu, mis teenindab tasuta kogu piirkonna elanikkonda või kasutaja erirühmi ( haiglad , vanglad ). Vanim rahvaraamatukogu Eestis on loodud 1860. aastal Tarvastus.
    • keskraamatukogu
    • linnaraamatukogu
    • lasteraamatukogu
    • vallaraamatukogu
    • külaraamatukogu
    • muu raamatukogu

5. Kooliraamatukogu - õpperaamatukogu, varustab õpilasi ja õpetajaid õppe- ja kasvatustööks ning enesearendamiseks vajaliku kirjandusega, auviste ja muude infokandjatega.
    • algkooli raamatukogu
    • põhikooli raamatukogu
    • gümnaasiumi raamatukogu
    • õhtukooli raamatukogu
    • kutseõppeasutuse raamatukogu
    • huvikooli raamatukogu

1. Rahvusraamatukogu eesmärk - rahvuslike kultuuriväärtuste ja inforessursside kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine.
Põhiülesanded: tegutseb rahvusraamatukoguna, parlamendiraamatukoguna, humanitaar - ja sotsiaalteaduste alase üldkasutatava raamatukoguna, erialateabekeskusena, maailmakultuuri vahendajana ning kultuurikeskusena.
Rahvusraamatukogu tegutseb iseseisvalt, oma seadusega.

3. Erialaraamatukogud:
  • ametiasutuse raamatukogu teenindab avaliku halduse asutusi. Nt Ministeeriumid , Eesti Ajalooarhiiv , Eesti Riigiarhiiv (nende raamatukogud)
  • meditsiini raamatukogu – teenindab nii era- kui avaliku sektori spetsialiste
  • teadusasutuse, kutse- ja teadusühingu raamatukogu – teenindab kindla kutse- või eriala spetsialiste
  • ettevõtte raamatukogu – tööstus- või äriettevõtte raamatukogu, rahastab ettevõte, ülesandeks on selle asutuse töötajate infovajaduste rahuldamine
  • meedia raamatukogu – teenindab meedia ja kirjastusettevõtteid ja organisatsioone, k.a. ajalehetoimetused, kirjastused, raadio, filmi ja televisiooniettevõtteid. Eesti Raadio ja Eesti TV raamatukogu.
  • piirkonna raamatukogu (regional library) – suurem kindlat piirkonda teenindav raamatukogu, mis ei ole rahva-, kooli- ega ülikooliraamatukogu ja mis ei kuulu rahvusraamatukogu võrku
  • muu raamatukogu – ei kuulu eelnimetatud erialaraamatukogude hulka, nt vabatahtliku organisatsiooni, muuseumi raamatukogu. Lastekirjanduse keskus, EKM Arhiivraamatukogu , Hoiuraamatukogu, “Vanemuise” teatri, muuseumide raamatukogud ( Meremuuseum , Rotermanni soolaladu), linnade muuseumide raamatukogud, saatkondade raamatukogud.


Raamatukogunduse ajalugu
Eesti raamatukogunduse, bibliograafia ja raamatu ajaloo üldareng.

Esimesed raamatukogud Mõõgavendade Ordul, toomkoolid , Niguliste kirik .
Kloostriraamatukogud – Rakvere klooster -> Olevistelr. Pirita kloostris .
Eestis esimene raamatukogu Oleviste kiriku juures 1552.
1684 - Forseliuse seminar
1630 – Tartus, 1631 - Tallinnas gümnaasium. Tartu gümnaasium sai ka trükikoja, Tln gümnaasiumi trükikoda 1633.

17. sajandi olulisim raamatukogu Tartu Ülikooli Raamatukogu. 1656. kolis ülikool sõja eest Tallinnasse, raamatukogu jäi Tartusse . 1710 evakueeriti ülikool ja raamatukogu Põhjasõja eest Stockholmi, raamatud liideti hiljem Stockholmi kuningliku raamatukoguga.
Vennastekogudused 18.-19. sajand. Kirjutasid, levitasid raamatuid. Urvaste vennastekogudus pani alguse eestikeelse kirjandusega raamatukogude tekkimisele.

Laenuraamatukogud, lugemisringid. 18. saj. II pool: raamatute kaupmehed - kommertsraamatukogud, laenutamine tasuline . Lugemisseltsid - raamatuid osteti ühise rahaga - rahvaraamatukogude algus. Esimene ring Põlvamaal - Hupel.

Tartu Ülikooli Raamatukogu - 1802. Direktor 1802-1839 Karl Morgernstern. Osteti vaid teadustööks vajalikke raamatuid, raamatuid hinnati teadusliku väärtuse järgi, originaaltöid eelistati tõlgetele, otsustati, et ei osteta tervet raamatukogu, vaid sealt valitakse vajalik. Morgenstern alustas süstemaatilise kataloogi , hiljem alfabeetilise kataloogi loomist.

1838 asutati Õpetatud Eesti Selts ( Faehlmann , Kreutzwald ) - koguti kõiki teoseid mis eesti keeles või Eesti rahva kohta.
1853 Loodusuurijate Selts – ka raamatukogu.

Tallinnas 1825 Eestimaa Üldine Avalik Raamatukogu.

1842 asutati Eestimaa Kirjanduse Ühing - ülesandeks säilitada ja suurendada Eestimaa Avalikku Raamatukogu: koostati kataloog fondi kohta ( Wiedemann ).

19. sajandil said alguse eestikeelse kirjandusega raamatukogud.

1872 - Eesti Kirjameeste Selts - püüdsid raamatutoodangut korrastada, välja anti ka õpikuid. Paranes raamatukaubandus, esimene eesti raamatupood oli 1867.a. asutatud Heinrich Laakmanni oma.

1860 - Tarvastu raamatukogu – esimene rahvaraamatukogu.
1872 - Metsiku Õppija Selts - Metsiku Raamatukogu.

Mihkel Veske - igal aastal ülevaade ilmunud raamatutest
Ado Grenzstein - esimene soovitusnimestik, juhendas raamatukogude sisemist korraldust.

Eesti Kirjameeste Seltsi Raamatukogu - kogus eesti raamatut, eesmärgiks luua täielik eesti raamatute kogu.

1868 - Tartus Vene Raamatukogu.

1890ndatel – karskuskuratooriumide raamatukogud (lugemistoad). Esimene karskusselts 1889. a. Toris .

Alates 1896 hakkas Trükiasjade Peavalitsus saatma Tartu Ülikooli Raamatukogule kõiki eesti- ja lätikeelseid raamatuid, ajalehti ja ajakirju.
Eesti raamatu kogumine - Eesti Üliõpilaste Selts. Raamatukogu asutajaks Oskar Kallas. Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu eelkäijaks.
Raamatukogude Korralduse osakond - kirjanike ühingu 'Noor Eesti' juures, selts võis asutada raamatukogusid. Koostati soovitusnimestik, tsentraliseeritud kataloogimise idee, juhised raamatukogude sisemiseks korralduseks.

1906 - Tallinna linnavalitsus asutas avaliku raamatukogu - praegune Tallinna Keskraamatukogu. Fondis 1/3 eesti-, 1/3 vene- ja 1/3 saksakeelset kirjandust.

Peale 1906 lakkas Tartu Ülikooli Raamatukogus eestikeelse raamatu saamine, Trükiasjade Peavalitsus ei saatnud enam sundeksemplare.

1909 - Eesti Rahva Muuseum - hakkas koguma eestikeelset raamatut - Oskar Kallas. Ajalehtede-ajakirjade toimetused hakkasid oma väljaandeid tasuta saatma. Eesti ajakirjanduse sisu bibliografeerimine.

1915 evakueeriti Tartu Ülikooli Raamatukogu sõja eest Nizni Novgorodi , Permi ja 1918 Voronezi.

1917 likvideeriti Trükiasjade Peavalitsus, kaotati tsensuuri. Sõnavabadus vaid punastele.

1918 - eraldati kirik riigist ja kool kirikust . Kõik kiriku raamatud läksid rahva omandusse. Keelati usuline raamat. Hulk raamatukogusid natsionaliseeriti.

Esimese EV ajal hakkas TÜ raamatukogu täitma rahvusraamatukogu rolli, saadi sundeksemplari a. 1919.

1918 – asutati Riigiraamatukogu, alates 1919 hakkas saama sundeksemplari.

1944 – nimetati ümber Eesti NSV Riiklikuks Raamatukoguks, hakkas täitma avaliku raamatukogu ülesandeid.

1953 – anti Kreutzwaldi nimi

1988 – nimetati ümber Eesti Rahvusraamatukoguks
1946 – loodi Teaduste Akadeemia Keskraamatukogu, 1947 hakati saama eesti trükisest 2 sundeksemplari.

Bibliograafia ajalugu:

Esimeseks Eesti raamatute nimestiku koostajaks peetakse Rozenplänterit – avaldas aastatel 1813 -1823 ajakirjanduses eestikeelsete trükiste aastaloendeid.

1921. aastal alustas Tartus tegevust Eesti Bibliograafia Asutis, mille põhitööks sai eesti ajakirjanduse üldise retrospektiivse analüütilise bibliograafia koostamine.
1940. aastal võttis Eesti Bibliograafia Asutise töö üle Eesti Kirjandusmuuseumi Bibliograafiaosakond.
Rahvusbibliograafia koostamiseks ja väljaandmiseks tegi põhjalikke ettevalmistusi ja kogus materjali ka Richard Antik - Eesti raamatute üldnimestik 1918-1923 ja Eesti ajakirjandus 1766 -1930.
1946 võeti EKM AR perspektiivplaani 1901-1941 ilmunud eestikeelsete raamatute üldnimestiku koostamine. Projekti algatajaks ja juhendajaks oli Endel Annus .

Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamise kava, mille esitas Endel Annus, kiideti heaks 1978 ja 1979. aastal loodi EAR viiest töötajast koosnev rahvusbibliograafia osakond.

Plaani võeti ka Eestis ilmunud võõrkeelsed raamatud ja perioodika ning välismaal ilmunud trükised, mille sisu või autor on Eestiga seotud. 1980 kinnitas Riiklik Raamatukogukomisjon rahvusbibliograafia koostamise struktuuri, ajakava ja koostööpartnerid teistest raamatukogudest. Retrospektiivsete rahvusbibliograafia nimestike koostamise juhtpositsioon langes EAR-le, koostööd tehti RR, TTÜ RK, TÜ RK ja EKM ARK.
Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia struktuur on järgmine:
I osa Eestikeelne raamat 1525 -1850
Eestikeelne raamat 1851-1900
Eestikeelne raamat 1901-1917
II osa Eestis ilmunud ja Eestiga seotud saksa-, ladina- ja muukeelne raamat kuni 1940
III osa Eestis ilmunud ja Eestiga seotud venekeelne raamat kuni 1940
IV osa Eestikeelne ajakirjandus 1766-1940
V osa Eestis ilmunud saksa-, vene- ja muukeelne perioodika 1675-1940

1998. aastal loodi RR-s rekataloogimise talitus, mis hakkas tegelema aastatel 1918-1940 ilmunud eestikeelsete raamatute rekataloogimisega.

Raamatu ajaloost:
1525 – esimene eestikeelne trükitud tekst, pole säilinud
1535 – esimene säilinud eestikeelne raamat
1632 – Eesti alal ilmunud esimene trükis. Sellest perioodist Heinrich Stahl – esimese eesti keele grammatika autor
1720 loodi eestikeelsete raamatute kirikukassa - kirikuraamatute trükkimise rahastamine .
18. sajandi I poolel hoogsalt levisid kalendrid

Karl Morgensterni osa eesti raamatukogunduses


Tartu Ülikooli Raamatukogu rajaja ja esimene juhataja (1802-1839). Pärandas ülikoolile oma isikliku raamatukogu.
  • Sõnastas komplekteerimispõhimõtted (osteti vaid teadustööks vajalikke raamatuid, raamatuid hinnati teadusliku väärtuse järgi, originaaltöid eelistati tõlgetele)
  • Sõnastas raamatukogu kasutamise korra
  • Koostas kataloogide koostamise alused
  • Süstemaatilise kataloogi koostaja , hiljem ka alfabeetiline kataloog

Friedrich Puksoo osa eesti raamatukogunduses

Eesti raamatukogunduse rajaja, esimene raamatukogunduse õppejõud Eestis. Tartu Ülikooli raamatukogu juhataja. Tuntuim raamat “Raamat ja tema sõbrad”.
- uute kogude ja uut tüüpi kataloogide rajamine
- rahvusbibliograafiale aluse panemine
- kutseharidus ja kutsehuvide kaitsmine
- Raamatukogu ja varade evakueerimine, kaitsmine ja päästmine II Maailmasõja ajal
Aleksander Sibula osa eesti raamatukogunduses

Tallinna Keskraamatukogu esimene direktor (oli ligi 30 a), tema juhtimisel kujunes Tln KRK tõeliseks avalikuks raamatukoguks ja avalike RK-de võrgu keskuseks. ERÜ üks loojatest, juhataja. Ajakirja Raamatukogu toimetaja

Richard Antiku osa eesti raamatukogunduses

Aastatel 1927–1942 ERMi arhiivraamatukogu juhataja. Koostas rahvusbibliograa-fia väljaanded “Eesti raamatute üldnimestik 1918 – 1923” ja “Eesti ajakirjandus 1766 – 1930”, samuti avaldas olulisi erialaseid raamatuid ja artikleid.

Kaljo-Olev Veskimägi eesti raamatukogunduse uurijana

Raamatukogunduse õppejõud, osalenud Raamatukoguhoidja käsiraamatu koostamisel. Veskimäe uurimisteemaks on Eesti raamatukogude ajalugu ja tsensuur , tema olulisemad uurimused on ilmunud monograafiatena Nõukogude unelaadne elu (1996) ning Kahte kappi on ühhetassa majas tarwis: leiwakappi ja ramatokappi. Eesti raamatukogude ajalugu (2000).

Endel Annuse juhitud eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia programm

Vt eespool bibliograafia ajalugu. Uurinud eesti raamatu ajalugu ja bibliograafiat ning kalendrikirjanduse ajalugu. Aastal 2000 ilmus monograafia Eesti kalendrikirjandus 1720-1900.

Õpetatud Eesti Seltsi „Eesti filoloogia ja ajaloo aastaülevaated”

ÕES avaldas 1922 erialanimestiku Eesti filoloogia. Kriitiline ja bibliograafiline aastaülevaade I ande. Nimestiku olid kokku pannud põhiliselt Tartu Ülikooli õppejõud ning see sisaldas andmeid eesti keeleuurimist, kirjanduslugu , rahvaluulet, etnograafiat ja ajalugu käsitlevaist trükis ilmunud materjalidest, nii eesti kui ka võõrkeelseist. Järgnevatel aastatel jätkus väljaanne pealkirja all Eesti filoloogia ja ajaloo aastaülevaade.

Eestikeelne piiblitõlge

1715 .a. ilmus põhjaeestimurdeline Uus Testament . 1723.a. alustati Uue Testamendi uue trüki ettevalmistamist, selle töö teostajaks peamiselt Anton Thor Helle, ilmus 1729.

Piibli tõlkimisega hakkasid tegelema Gutsleffide perekonna kolm liiget ja 4-5 pastorit Tallinnast ja selle lähiümbrusest, kellede hulgast ATH hakkas aina rohkem silma paistma ja temast sai lõpuks piiblitõlkimise peamine kandja. Piibli tõlkimisega loodeti lahendada ka põline eesti kirjakeele probleem – ületada põhja- ja lõunamurrete erinevused. Piibli tõlkimise peamiseks teostajaks sai ATH, kuna ta oskas kreeka ja heebrea keelt, samuti eesti keelt ja piiblit taheti tõlkida otse heebreakeelsest algtekstist. Lõplikuks piibli tõlkimiseks kulus viis aastat. Suurim abimees ATH-le oli Heinrich Gutsleff. Piibli tõlkimiseks tehti kirjameeste poolt küll suur töö, kuid nad ei suutnud teose väljaandmisele luua majanduslikku alust. 1736.a. suveks oli küll käsikiri enam vähem valmis, kuid majanduslike raskuste tõttu selle trükki andmine venis. Piibli trükkimiseks raha kogumiseks alustati ettetellimist, samuti annetasid paljud rikkamad raha. Piibli väljaandmiseks polnud raha ei Eesti Konsistooriumil ega isegi Kirjastuskassal. Raha saamiseks pöörduti palvega rikka mõisniku Bohn’i poole, kes annetas raha ja pikapeale läks kogu kirjastamine temale üle. Piibli väljaandmist toetas Bohn pietismi teadliku pooldajana. Piibli trükkitoimetamise abiliseks oli ka Tallinna gümnaasiumiõpetaja Christoph Erdmann Bieck. Ta parandas piibli käsikirjas kirjavigu, revideeris seda.

Tähtsamaks ettevõtmiseks 17. saj viimasel veerandil sai Piibli (Uus Testament ja Vana Testament) eesti keelde tõlkimine ja trükiks ettevalmistamine. Tõlketegevus oli küll varem alanud, kuid kindlama alguse sai see alates 1675 Riia kindralsuperintendent Johann Fischeri ettevõttel.
1686 ilmus Riias lõunaeestimurdeline Wastne Testament. Tülid põhjaeestimurdelise Uue Testamendi tõlkimisel ja väljaandmisel Riia ( Liivimaa konsistoorium ) ja Tallinna (Eestimaa konsistoorium) vahel ei võimaldanud tõlketööd rootsi ajal trükkida. Uus Testament ilmus Tallinnas 1715 vene aja alguses. Kuna ka Vana Testamendi tõlkimisega oli paralleelselt tegeldud ning eesmärgiks oli täispiibli väljaandmine, töötati pidevalt selles suunas edasi. 1731 loodi tõlke revideerimise komisjon eesotsas Anton thor Hellega. 1736 oli käsikiri trükivalmis. 1739 ilmus Tallinnas Piibli Ramat 6015 eksemplaris. Samas tehtud Piibli frontispiss (vasetrükis palgeleht) lõigati vaske ning vasegravüür trükiti Peterburis.

Kalevipoja väljaandmine

19. sajandi alguses leidsid rahvavalgustajad, et Eesti maarahva rahvuslikku eneseteadvust aitaks turgutada teiste rahvastega võrdväärne kangelaseepos . 1839 tegi Faehlmann ettekande Kalevipoja- muistenditest . Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu.
Pärast Faehlmanni surma 1850 jätkas tööd eeposega Kreutzwald, kes tundis hästi rahvaluulet. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema . Pärast soomlaste "Kalevala" saksakeelse tõlkega tutvumist otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks.
"Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutswald kirjutas juurde 8 lugu ja muutis eepose algusosa. Õpetatud Eesti Selts avaldas selle oma toimetistes teadusliku väljaandena koos saksakeelse tekstiga . Esimene rahvaväljaanne ilmus tsensuurist pääsemise kaalutlustel Soomes Kuopios 1862 1000 eksemplaris ja levis esialgu tagasihoidlikult. Eepose populaarsus kasvas rahvusliku liikumise hoogustudes. Järgnesid kordustrükid, lühendatud väljaanded ja ümberjutustused. Kokku on eeposest ilmunud 18 trükki.
Eepos koosneb 2 sissejuhatusest ja 20 loost, kokku on värsse rohkem kui 19 000.

Tartu Ülikooli trükikoda (1632-1710)

Asutati 1632, oli ka kirjastuse eest. Peamiselt trükiti professorite ja õpilaste töid. Enamus teoseid oli ladina keeles. 1699 viidi trükikoda koos ülikooliga Pärnusse, 1709 Stockholmi.

Infotöö

Infoallikate olemus ja jagunemine.

Infoallikas on mistahes materiaalne objekt, millele on talletatud informatsioon mingi märgisüsteemi abil.
Infoallikate liigid, tüübid, laadid :
  • liigid – sisu
  • tüübid - otstarve- ja kasutajamäärang (teatmeteos, reklaammaterjal)
  • laadid – informatsiooni kandja
  • publikatsioonid e trükised
  • publitseerimata
  • audiovisuaalsed
  • artefaktid ja reaalid ( artefakt – inimese loodud kunstiteos, makett ; reaal – pole loodud inimese poolt)
  • elektroonilised

Infoallikad:
  • inimesed
  • esemed
  • teavikud : publitseerimata (käsikirjad, prinditud tekst)
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Raamatukogunduse lõpueksam #1 Raamatukogunduse lõpueksam #2 Raamatukogunduse lõpueksam #3 Raamatukogunduse lõpueksam #4 Raamatukogunduse lõpueksam #5 Raamatukogunduse lõpueksam #6 Raamatukogunduse lõpueksam #7 Raamatukogunduse lõpueksam #8 Raamatukogunduse lõpueksam #9 Raamatukogunduse lõpueksam #10 Raamatukogunduse lõpueksam #11 Raamatukogunduse lõpueksam #12 Raamatukogunduse lõpueksam #13 Raamatukogunduse lõpueksam #14 Raamatukogunduse lõpueksam #15 Raamatukogunduse lõpueksam #16 Raamatukogunduse lõpueksam #17 Raamatukogunduse lõpueksam #18 Raamatukogunduse lõpueksam #19 Raamatukogunduse lõpueksam #20 Raamatukogunduse lõpueksam #21 Raamatukogunduse lõpueksam #22 Raamatukogunduse lõpueksam #23 Raamatukogunduse lõpueksam #24 Raamatukogunduse lõpueksam #25 Raamatukogunduse lõpueksam #26 Raamatukogunduse lõpueksam #27 Raamatukogunduse lõpueksam #28 Raamatukogunduse lõpueksam #29 Raamatukogunduse lõpueksam #30
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 111 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sinisilmne Õppematerjali autor

Lisainfo

Raamatukogude olemus ja tüübid
Raamatukogunduse ajalugu
Infotöö
Kogude kujundamine. Komplekteerimine
Säilitamine
Andmebaaside koostamine
Infoallikate hindamine
Seaduste tundmine töökorralduses

raamatukogundus , karl morgensten , friedrich puksoo , aleksander sibul , kaljo-olev veskimägi , infoallikad , infopäring , säilitamine raamatukogus

Mõisted


Kommentaarid (5)

KVA profiilipilt
KVA: Väga hea materjal. Õpingute jooksul läbi võetust olulisim on olemas :)
19:18 14-09-2012
kaarika profiilipilt
kaarika: Väga põhjalik materjal, kõik vajalik olemas.
15:17 15-05-2012
raili753 profiilipilt
raili753: Väga hea materjal, oli suureks abiks.
20:23 06-03-2013


Sarnased materjalid

69
doc
Turunduse eksam
37
docx
Kirjanduse lõpueksam 2011
51
odt
Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused
1072
pdf
Logistika õpik
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
132
doc
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
159
doc
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat
161
pdf
Juhtimise alused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun