50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Loveable
Õppematerjali autor
Raamatud on nagu peegel (Artur Shopenhauer) Raamat on peegel, mida igaüks erinevalt näeb. Inimene, kes armastab raamatuid lugeda võib teosest endale omandada palju erinevaid mõtteid, kuid samal ajal kinnise silmaringiga inimene ei suuda samast teosest kirjaniku põhiideid välja noppida. Autoril on anne panna lugejaid nägema seda, mida nad varem ei pruukinud märgata. Raamatutest võib ka peegelduda kirjanike eelistused, arvamused ning ühiskondlikud eluviisid. Nad on alati tundlikumad sotsiaalsetele ja ümbritsevas keskkonnas aset leidvatele oludele
,,Raamat on nagu peegel" (Arthur Schopenhauer) Raamat on nagu peegel, millesse igaüks vaadates näeb end sellisena nagu ta on. Üks inimene võib sealt välja lugeda kogu maailma tarkuse, kui samas mõni teine ei suuda seda sama üldse mõista. Autoril on oma teost kirjutades võim panna meid nägema kõiki neid ilusaid ja koledaid asju meie ümber. Lisaks on raamatusse peidetud kirjaniku poolt ta eelistused. Raamatutes peitub palju huvitavaid ja põnevaid elutarkusi, mida esmapilgul ei pruugigi näha ega pealkirjast välja lugeda.
kirjutada ulatuslikke romaane väga kiiresti , kui loodav oli juba varem mõttekujutuses põhjalikult läbi mõeldud. Tema suured romaanid on kirjutatud 3-4 suvekuu jooksul, millal tema ja ta perekond olid suvitamas. Tammsaare ise puhkas muidu harva, seepärast ongi ta 20 tööaastaga suutnud luua 9 väga kõrgetasemelist romaaniköidet, kaks näidendit, novelle, mitu mõtterikast köidet publitsistikat ja lisaks anda rida tõlkeraamatuid, nende hulgas niisuguste klassikute töödest, nagu F.Dostojevski, O. Wilde, B.Shaw jt. A.H. Tammsaare suri Tallinnas 1.märtsil 1940. aastal. Tema muldasängitamise päev kujunes üldrahvalikuks leinapäevaks. A.H. Tammsaare looming jaguneb selgepiiriliselt kolme perioodi. Esimest piiritlevad aastad 1900-1907. Sellal kirjutas Tammsaare põhiliselt külaainelisi jutte. Teise perioodi moodustab ajavahemik 1908-1920. Siis avaldas kirjanik jutustusi haritlasnoorte elust, kusjuures kirjutamislaad erineb märgatavalt varasemast realismist
"...ära kunagi hädalda, see ei huvita kedagi, rikub ainult korralikkude inimeste rahu ja erkusid." "Mitte imede maal, vaid imede ajastul elame tänapäev. Kõigil on niipalju soove, et ainult imed võivad neid rahuldada." "Inimese sõnade hulk kasvab kiiremini kui tema tarkus, sellepärast tuleb tal sagedasti arust puudu, kui vaja otsust teha." "Sest mis on vale? Tõde, mida veel ei mõisteta või mida enam ei usta." "Aga ma ei või sinna midagi parata, et ma kirjutan, nagu ma kirjutan, mul tuleb ainult kanda oma" tõdede ja õiguste" tagajärjed." "Oli mis oli, sündis mis sündis, ometi on kõik väärt, et seda tasapidi mäletada." 8 Kaini ja Aabeli heiastusi kodukirjanduses Andrus Norak Kaini ja Abeli tunne? Loetud lugu, ei muud mu jaoks. Veel on olnud üks kolmas tunne. Annaks jumal, et ta ei kaoks. Mina olin Jüri Üdi.
Mitte rändamine ja armumine pole peamine, vaid ta jutustab ka lugusid. Nipernaadi kannab endas rõõmsat kergust, vaba kohustustest ja elurutiinist. Kahe maailma segunemisprotsess, mille ühendamine luhtub. Saab võrrelda Don Quijotega ümbritsevast erinevas eluvõtmes olemise kaudu. Saab pakkuda vaid illusioone. Oma peegelpilti ta näha ei taha: Maret Vaa ja Pille Riin. Põgeneb armastuse eest. Nipernaadi on fookus ta kõnnib oma loos ringi nagu lugeja romaanis. 9. August Gailiti proosa. Debüteeris 1909.a. Gailit on väikeste lugude autor, aga kirjutab sageli pakse raamatuid, nt paksud novelliraamatud. Tema esimesed tugevamad novellikogud Siuru ajast olid ,,Saatana karussell" (1917) ja ,,Rändavad rüütlid" (1919) tuglaslikud müüdiloomest juhituna ekspressionistlikust joobest, domineerib äng ja traagika. Kirjutanud ka Siuru perioodil arvukalt följetone, kus väljendub tollane teravalt kriitiline ilusõnalisuse vastane hoiak
andis talle võimaluse olla tunnistajaks mitmele ajaloolisele olukorrale. Pärast NSV Liidu okupatsiooni pidi Ullo tegema oma karjääris suure tagasi hüppe, sest ülejäänud aastad oma elus töötas ta lihttöölisena. 2. Sõnasta romaani peamõte (tõmba joon alla) ja kirjuta sellest lähtuvalt 60- 100sõnaline selgitus. Romaani peamõte oli Ullo eluloo edasiandmine ja tema seos Eesti Vabariigi kujundamisel. Nagu autor raamatu alguses ütles, et Ullo oli oma historiograafia poolest vägagi huvitav inimene ning seetõttu vajab ta rohkem käsitlust. Minu jaoks oli juba huvitav lugeda seda kui andekas Ullo oli. Noorena ta oskas juba suurepäraselt rääkida saksa ja prantsuse keelt, tal oli väga hea mälu ning vabal ajal meeldis talle luuletusi lugeda. Kuid kõige suuremat rolli mängis hoopis see, et Ullol oli võimalus
kreeklased, Aphrodite lubas, et Paris saab omale maailma kõige ilusama naise, kelleks oli Helena. Paris valis Aphrodite. Helena mees oli Menelaos. Paris röövis Helena ning viis ta Troojasse. Helena endised kosilased moodustasid suure Kreeka väe, mille juhiks oli Agamemnon. Aga puudu oli 2 olulist sõjameest – Odysseus ja Achilleus. Odysseus oli Ithaka saare pea. Odysseus jättis endast hullumeelse mulje, kuna ta ei tahtnud sõtta minna. Ta kündis maad nagu hull ja külvas soola. Ühe lihtsa katsega (Odysseuse laps pandi adra ette) sai siiski selgeks, et ta ei olnud päriselt hull ja ta pidi ühinema Kreeka väega. Achilleus oli merenümfi poeg. Tänu sellele oli ta haavamatu, v.a. tema kand. (Ta ema kastis ta võluväega vette, aga kanna jättis välja). Ema ei tahtnud, et Achilleus läheks sõtta, sellepärast saatis ta Achilleuse kuninga juurde ja ta kostümeeriti naiseks. Odysseus selgitas katsega
Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema - nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali - ainest. Ainestiku ammutavad kirjanikud eri allikatest: isiklikest kogemustest, igapäevaelust, ajaloost, kirjandusteostest jm.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid