Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Raadiotehnika alused” (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab füüsikaliselt see et raadiolaine on vertikaalselt või horisontaaselt polariseeritud?
  • Kuidas levib pinnalaine milline peab olema ta polarisatsioon missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena?
  • Mis on raadiolainete peegeldumine murdumine e refraktsioon difraktsioon ja hajumine?
  • Kuidas levivad kesk- ja pikklained mis on feeding e vaibumine?
  • Mida kujutavad endast seisvad lained vibraatoris liinis?
  • Milleks on vaja teada liini lainetakistust?
  • Milline on voolu ja pinge jaotus sümmeetrilises vibraatoris I ja U sõlmed ja puhmad?
  • Kuidas saadakse sümmeetrilisest vibraatorist mittesümmeetriline?
  • Milline on pikkusega l ebasümmeetrilise vibraatori omalaine pikkus o?
  • Missugune reziim peab olema vibraatoris kas leviva laine või seisva laine reziim?
  • Kuidas tagada liinis leviva laine reziim?
  • Miks cm lainealas osutub võimatuks kahejuhtmelise või koaksiaalliini kasutamine?
  • Millest sõltub lainejuhi kriitiline laine o mille juures on võimalik energia edastus?
  • Mida tähendab avatud süsteem" antennid juures?
  • Mis on kiirgustakistus ja kuidas ta mõjutab antenni kasutegurit?
  • Milleks on vaja antenni sobitada toiteliiniga ja kuidas seda tehakse?
  • Kumb reflektor mis muutub antenni omadustes kui vibraatorile lisada reflekor ja direktor?
  • Mida kujutab endast vastassuunalise kiirgusega direktoritega antenn?
  • Mida kujutab endast ühekülgriba modulatsioon SSB?
  • Millest nad sõltuvad?
  • Millest on tingitud kaod kõrgsageduspoolides?
  • Millised on raadiovastuvõtja põhiparameetrid ja karakteristikud?

Lõik failist

Kordamisküsimused ja teemad aines „ Raadiotehnika alused” eksamiks ettevalmistumiseks 2012
  • Selgitada, mida tähendab füüsikaliselt see, et raadiolaine on vertikaalselt või horisontaaselt polariseeritud ?
    Laine on vertikaalselt polariseeritud, kui elektrivälja E jõujooned on maapinnaga risti, ja horisontaalselt, kui E jõujooned on maapinnaga rööbiti.
    Vertikaalne antenn kiirgab välja vert . polariseeritud laineid . Horisontaalne antenn kiirgab horis. pol. laineid. Maapinna suhtes viltune antenn kiirgab nii vert. kui ka horis. komponenti.
  • Kuidas levib pinnalaine , milline peab olema ta polarisatsioon , missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena?
    Alates väga madalatest sagedustest (3-30 kHz) kuni 2 - 3MHz, levivad lained maapinnas ja vees. Peab olema vertikaalne polarisatsioon (E- vektor risti pinnaga), sest horisontaalpolarisatsiooniga laine lühistuks pinnases. Pinnalaine nõrgeneb maapinda neeldumisest, front paindub ( difraktsioon ) maapinna kumeruse taha. Neeldumine suureneb sageduse tõustes. Osaliselt pinnalaine kadu kompenseeritakse ülemistest kihtidest saabuva energiaga, mis tuleneb lainete murdumisest atmosfääris ( refraktsioon ).
    Kõrgemad kui 2-3 MHz lained praktiliselt ei levi pinnalainena. Pinnalaineid kasutatakse ka sideks allveelaevadega ja kaevandustega.
  • Mis on raadiolainete peegeldumine , murdumine e refraktsioon , difraktsioon ja hajumine ?
    Laine peegeldumine on kahe erineva keskkonna kokkupuute pinnale langeva laine tagasipöördumine samasse keskkonda, kust ta tuli. Langemisnurk ja peegeldumisnurk on võrdsed.
    Raadiolaine murdumine ehk refraktsioon on laine levimise kiiruse ja suuna muutus laine
  • Vasakule Paremale
    -Raadiotehnika alused- #1 -Raadiotehnika alused- #2 -Raadiotehnika alused- #3 -Raadiotehnika alused- #4 -Raadiotehnika alused- #5 -Raadiotehnika alused- #6 -Raadiotehnika alused- #7 -Raadiotehnika alused- #8 -Raadiotehnika alused- #9 -Raadiotehnika alused- #10 -Raadiotehnika alused- #11 -Raadiotehnika alused- #12 -Raadiotehnika alused- #13 -Raadiotehnika alused- #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor litlekiizu Õppematerjali autor
    Kordamisküsimused ja teemad aines ja eksamiks ettevalmistumiseks 2012

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    210
    docx

    Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

    Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka

    Laevandus
    thumbnail
    3
    pdf

    Antennid ja RF elektroonika laborite kaitsmine

    1 DUPLEKSFILTRI ÜLEKANDEKARAKTERISTIKUTE MÕÕTMINE 1. Mida kujutab endast dupleksfilter? Tema põhiülesanne? 2. Filtrite tüübid. Sagedusfiltrite liigitus a) madalpääsfilter b) kõrgpääsfilter c) ribapääsfilter d) ribatõkkefilter Tõkkefilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb filtri tõkkeribasse Ribafilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb välja filtri pääsuribast 3. Filtrite pääsu- ja tõkkealad. Pääsuala - Sagedusvahemik, kus kõik signaalid pääsevad nõrgenemata filtrist läbi. Filter avaldab väikest sumbuvust Tõkkeala - Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad piirsagedust. Siirdeala - Pääsu- ja tõkkeala vahele jääv sagedusvahemik, kus kus tõkestus pole täielik, st. Et osa signaale pääseb läbi filtri, osa mitte. 4. Millised filtrite tüübid on näidatud juhendi esimesel joonisel? Madalpääsfilter ja kõrgpääsfilter 5. Milleks ja kuidas vältida kasutatavate kaablite ja üleminekute

    Antennid ja rf elektroonika
    thumbnail
    42
    doc

    Raadiovastuvõtuseadmed

    Tallinna Polütehnikum Raadiovastuvõtjad konspekt Raadiovastuvõtjad Kirjandus 1. A, Isotamm “Raadiovastuvõtuseadmed”, 1968 2. “Raadioamatööri käsiraamat 3. L, Abo “Raadiolülitused” Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL raadiosagedused 30...300 kHz Madalad 10...1 km Pikklained PL raadiosagedused 300...3000kHz Keskmised 1000....100 m Kesklained KL raadiosagedused 3...30 MHz Kõrged 100...10 m Lühilained LL raadiosagedused 30...300 MHz 10...1 m Ult

    Raadiovastuvõtuseadmed
    thumbnail
    7
    doc

    Spikker

    1. Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna Maxwelli teise võrrandi saab juhul Pr 0 Gt = Gr = 1 . L sõltub ainult laine sfäärilisest levimisest × H = jE +E = j 0 - =

    Mobiilsete juurdepääsuvõrkude plaanimine
    thumbnail
    15
    docx

    Lühilaine levi

    seisukohalt on märkimisväärselt tähtis ionosfääri olemasolu, kuna ionosfääri tõttu peegelduvad lühilained tagasi maapinna poole, võimaldades seega raadiosidet tuhandete kilomeetrite kaugusele, mis muidu oleks võimatu. Kuna lühilaine peegeldub ionosfäärilt, siis avaldab suurt mõju lühilainele ionosfääri koostise muutus kõrgemates kihtides. KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU Estonian Radio Amateurs Union. , 11.05.2012. Izjumov, N. M. 1951. Raadiotehnika kursus. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus. Osooniveeb. , 11.05.2012. Raadiolained, nende levimine ja kasutamine. , 11.05.2012. Raadiolainete levi ja signaalid. , 12.05.2012. Ruut, J. 2006. Algaja raadioamatööri teatmik. Tallinn: Eesti Raadioamatööride Ühing. Tartu Ülikool. Spektroskoopia

    Füüsika
    thumbnail
    24
    docx

    Side teooria

    Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network ­ Juurdepääsuvõrk ja ühendused

    Side
    thumbnail
    32
    doc

    Skeemitehnika konspekt

    Skeemitehnika. SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom  R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s t Ajaühik.

    Telekommunikatsionni alused
    thumbnail
    21
    docx

    Side eksami jaoks küsimused

    Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5

    Side




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    minaolensiin profiilipilt
    m k: ok
    23:05 10-05-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun