Raadiosignaal (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

42

doc

Raadiovastuvõtuseadmed

juhtimine VV sisendlülitusse. 2. VV sisendlülitused ehk sisendvooluringid Nende ülesanne on sidestada VV antenn VV esimese astmega nii, et antennist kanduks sisendile võimalikult suur osa soovitava sagedusega KS- energiast. Samal ajal peab sisendlülitus............ 3. Detektor ehk demodulaator Eraldab moduleeritud või manipuleeritud raadiosageduslikust kandevsagedusest ülekantav infot sisaldav kasulik signaal. Nt: raadioringhäälinguks helisignaal, TV-signaali puhul nii pildi. Kui ka helisignaal, milleks kasutatakse kahte eraldi detektorit. Detektori tööpõhimõtte lülitus sõltub moduleerimise liigist (AM, FM, SSB, IM). *Ainult antennist ja detektorist koosnev vastuvõtja toimib täielikult antennist saadava KS-energia arvel, mistõttu tundlikkus ja tarbijale ülekantav väljundvõimsus on väga väikesed, sõltudes oluliselt:

Raadiovastuvõtuseadmed

14

doc

„Raadiotehnika alused”

Samas väheneb induktiivsus L, sest eraldi juhtmete magnetväljad neutraliseerivad üksteist. Seega omavõnke sagedus jääb samaks. 15. Mida kujutavad endast seisvad lained (vibraatoris, liinis)? Seisvat lainet iseloomustab pinge või voolu üheaegne muutus kogu juhtme ulatuses, kuid tema amplituudide väärtused erinevad eri punktides. Lainete liikumist juhtems pole märgata. Selline olukord tekib, kui generaatori poolt tekitatud signaal jõuab vibraatori otsani ja hakkab seejärel tagasi peegelduma. Peegeldumise ja generaatorist väljuva signaali summa annabki seisva laine süsteemi. Seisva laine reziimis ei toimu kiirgamist. Vibraatoris ei toimu energia edasikandmist. Pinge nullkohad jäävad alati paigale nagu jäävad paigale ka amplituudkohad. Leviva laine korral on vool ja pinge igas liini punktis sama ­ puuduvad amplituud- ja nullkohad.

Raadiotehnika

122

docx

Side

täpselt üks täht. Seega 1 baidiga saab teha 256 nö erinevat mustrit. Info: Ik = loga(1/Pk) a = 2 [bit] k = 1000, kbit = 1000 bit ki = 1024, kibit = 1024 bit 3. Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio, pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid, aja ja väärtuse järgi. Ajalised ja ruumilised signaalid, mitmemõõtmelised signaalid. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus. Signaal on tehnikas andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon. Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta. Enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised. Ajas muutuv signaal – nt rääkides muutub heli rõhk ajas. Ajas ja ruumis pidev signaal: Iga järgnev väärtus on eelmisest veidi erinev. Nt mikrofoni pinge. Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtust ainult kindlail

Side

45

docx

Side konspekt 2020 / eksami kordamisküsimused

Eksami küsimused: 1. Mida tähendab mitmekiireline levi Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Pertaining to computer networks, a downlink is a connection from data communications equipment towards data terminal equipment. This is also known as a downstream connection. The uplink port is used to connect a device or smaller local network to a larger

Side

210

docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

samal suunal asuva objekti A ja B vahel, mille puhul need on kuvaril nähtavad kahe eraldi objektina. Eraldusvõimet kauguse järgi mõõdetakse meetrites. Kahe samal suunal asuva objekti avastamine eraldi on võimalik ainult siis, kui kiirgus objektilt A lõpeb enne, kui saabub kajasignaal objektilt B. Objektilt A peegelduse kestvus on võrdne impulsi pikkusega 2r c τι. Signaal objektilt B hilineb mikrosekundi võrra. Seega kajasignaali 2r c   r   c 2 eraldi vastuvõtu tingimuseks on võrratus ehk (3) Eraldusvõime kauguse järgi võrdub poole impulsi pikkusega +3...6 meetrit Eraldusvõime nurga järgi

Laevandus

81

doc

Elektroonika aluste õppematerjal

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................

Elektroonika alused

114

doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................

Elektriahelad ja elektroonika alused

240

pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID  4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut  3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus

Meedia

Kommentaarid (0)