Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #1 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #2 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #3 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #4 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #5 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #6 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #7 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #8 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #9 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #10 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #11 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #12 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #13 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #14 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #15 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #16 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #17 Raadiosaatjad ja -vastuvõtjad - Laboratoorne töö #18
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-09-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merqlove93 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
42
doc

Raadiovastuvõtuseadmed

Tallinna Polütehnikum Raadiovastuvõtjad konspekt Raadiovastuvõtjad Kirjandus 1. A, Isotamm “Raadiovastuvõtuseadmed”, 1968 2. “Raadioamatööri käsiraamat 3. L, Abo “Raadiolülitused” Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL raadiosagedused 30...300 kHz Madalad 10...1 km Pikklained PL raadiosagedused 300...3000kHz Keskmised 1000....100 m Kesklained KL raadiosagedused 3...30 MHz Kõrged 100...10 m Lühilained LL raadiosagedused 30...300 MHz 10..

Raadiovastuvõtuseadmed
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf)

Esmaabi
thumbnail
14
doc

„Raadiotehnika alused”

Kordamisküsimused ja teemad aines ,,Raadiotehnika alused" eksamiks ettevalmistumiseks 2012 1. Selgitada, mida tähendab füüsikaliselt see, et raadiolaine on vertikaalselt või horisontaaselt polariseeritud? Laine on vertikaalselt polariseeritud, kui elektrivälja E jõujooned on maapinnaga risti, ja horisontaalselt, kui E jõujooned on maapinnaga rööbiti. Vertikaalne antenn kiirgab välja vert. polariseeritud laineid. Horisontaalne antenn kiirgab horis. pol. laineid. Maapinna suhtes viltune antenn kiirgab nii vert. kui ka horis. komponenti. 2. Kuidas levib pinnalaine, milline peab olema ta polarisatsioon, missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena? Alates väga madalatest sagedustest (3-30 kHz) kuni 2 - 3MHz, levivad lained maapinnas ja vees. Peab

Raadiotehnika
thumbnail
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ...........

Elektrivarustus
thumbnail
3
doc

Test 2. kokkuvõte (lubatud spikker)

impulss-kood modulatsiooni korral; Otsimine (sageduse, amplituudi, modulatsiooni liigi, faasi järgi); Avastamine; Sünkronisatsioon (sageduse, faasi, kandevlaine viiteaja, alamkandesageduse, taktsageduse, koodi järjestuse järgi); Parameetrite (amplituudi, sageduse, faasi, viiteaja) hindamine. 3.1. Projekteerimise lähteandmed- Raadiovastuvõtja projekteerimisel saab lähteandmed jagada järgmistesse gruppidesse: Tingimused {V}: sisendsignaali iseloom ­ modulatsiooni liik , signaali sagedus ja amplituud, sageduse ja amplituudi muutuste diapasoon ning kiirus, signaali kestvus, häirete iseloomustus jms; Tingimused {P} (piirangud): Analoog või digitaaltöötlus, väljundsignaali iseloomustus; Tingimused {K} (kvaliteedi kriteeriumid): valehäirete tõenäosused, signaali avastamise aeg, amplituudi hindamise täpsus, energiatarve jms. Olenevalt infokandja kujust esineb kolm enamlevinut ülesannet: 1

Kõrgsageduslik...
thumbnail
13
doc

GPS – Global Positioning System

Kehtna Majandus-ja Tehnoloogiakool GPS ­ Global Positioning System Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2007 Sisukord Sisukord .........................................................................................................................2 Sissejuhatus ...................................................................................................................3 Globaalne asukoha määramise süsteem ........................................................................4 Mis on GPS ................................................................................................................... 4 Mõõtmismeetodid ..........................................................................................................5

thumbnail
4
pdf

Lindude eksam

vaja linde hiljem loendamiseks uuesti kinni püüda. Rõngastamisel tuleks silmas pidada konkreetse linnuliigi eluviise, näiteks tuleks eelistada kaelarõngaid jalarõngastele, selliste linnuliikide puhul, kes toituvad kõrges rohus (näiteks haned ja luiged). Samuti peab olema linnuliigi märgistamiseks kasutatav rõngas linnule paras, st. liiga suur rõngas on linnule koormav või libiseb jalast lihtsalt ära, liialt väike rõngas hakkab linnu jalga painama ning naha ja rõnga vahele võib hakata kogunema saasta, mis lõpuks põletiku tekitab. Lisaks kasutatakse tiivamärgiseid ja sulgede värvimist. Viimaste aastakümnete jooksul on üha enam hakatud kasutama spetsiaalseid seadmeid ­ raadio-, satelliit- või GPS saatjaid. Raadiosaatjad on suhteliselt odavad, kerged (alates 1g), selle signaali on võimalik leida olenevalt maastikust ja seadmete eripärast 0,1 ­ 50 km kauguselt. Teisalt on raadiosignaali

Eesti linnud
thumbnail
197
pdf

Elektroonika

Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused....................................................................................................... 60 5.1

Elektroonika ja IT



Lisainfo

See file on selle kindlasti väärt, tegu on laboratoorsetööga, mida J.Kuus TPTst annab teile meisterdada.
- Tundlikuse mõõtmine, -Selektiivsuse mõõtmine,-Läbilaskeriba laiuse mõõtmine,-Väljundvõimsuse mõõtmine,AVR,Omamüra mõõtmine)
Ärge unustage seda et pärast seda kirjalikku tööd teil on vaja kaitsta 8 tundi. Igastahes mul läks niipalju aega.
Edu.


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun