Antud referaadis antakse ülevaade raadiolainetest, raadiolainete levimisest; lühilainest, selle levimisest ning levimise iseärasustest. RAADIOLAINED Kõik elektromagnetlained levivad valguse kiirusel ehk c = 300 000 km/s. Ümber maakera tiiru tegemiseks (Maa ümbermõõt ekvaatoril on 40 000 km) kulub neil vähem kui 0,2 sekundit. Elektromagnetlainete omadused sõltuvad nende lainepikkusest. Lainepikkuseks nimetatakse vahemaad kahe laineharja vahel. Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suurema lainepikkusega: see võib ulatuda tuhandetest meetritest mõne sentimeetrini. Vastavalt sellele jaotatakse raadiolained pikk-, kesk-, lühi- ja ultralühilaineteks. Lainepikkust tähistatakse kreeka tähega (lambda) ja seda mõõdetakse meetrites, sentimeetrites voi millimeetrites. Lisaks lainepikkusele iseloomustatakse laineid nende sagedusega. Sageduseks nimetatakse laine võngete arvu sekundis. Sageduse mõõtühikuks on herts (Hz)
Kordamisküsimused ja teemad aines ,,Raadiotehnika alused" eksamiks ettevalmistumiseks 2012 1. Selgitada, mida tähendab füüsikaliselt see, et raadiolaine on vertikaalselt või horisontaaselt polariseeritud? Laine on vertikaalselt polariseeritud, kui elektrivälja E jõujooned on maapinnaga risti, ja horisontaalselt, kui E jõujooned on maapinnaga rööbiti. Vertikaalne antenn kiirgab välja vert. polariseeritud laineid. Horisontaalne antenn kiirgab horis. pol. laineid. Maapinna suhtes viltune antenn kiirgab nii vert. kui ka horis. komponenti. 2. Kuidas levib pinnalaine, milline peab olema ta polarisatsioon, missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena? Alates väga madalatest sagedustest (3-30 kHz) kuni 2 - 3MHz, levivad lained maapinnas ja vees. Peab olema vertikaalne polarisatsioon (E-vektor risti pinnaga), sest horisontaalpolarisatsiooniga laine lühistuks pinnases
Kasutusel on samuti keerukad kanalikoodid, millega moduleeritakse müra. Selline meetod võimaldab töötada üheaegselt ühes ja samas sagedusdiapasoonis üksteist mõjutamata paljudel analoogilistel seadmetel. Arvutitesse lisatavad raadiokaardid on kas ISA, MCA või PCMCIA siinidele. Neil on paigutatud üks ja seesama firma "Motorola" saatja- vastuvõtja 2,4 GHz diapasoonis. Kasutatav modulatsioonitehnoloogia on Spread Spectrum laiaribaline mürataoline signaal ja raadiokaardi WaveLAN või juurdepääsupunkti WavePoint II konfigureerimisel viiakse nende mällu kood, mida kasutab signaali moduleerimise algoritm. Raadioeetris näevad seda seadet vaid need seadmed, mis kasutavad sama koodi. Võrgud, mis töötavad erinevaid koode kasutades, võivad töötada samas tsoonis ühes ja samas sagedusdiapasoonis, segamata seejuures üksteist. Kasutatav sagedusdiapasoon (2,4 GHz) on küllalt häirekindel industriaalsetele ja atmosfääri häiretele
......................................5 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST..................................................................6 1.1. Ruuter, sülearvuti ja võrgukaart..................................................................................6 1.2. Programm inSSider.....................................................................................................7 2. SIGNAALI TUGEVUST MÕJUTAVAD TEGURID........................................................8 2.1. Signaal maja erinevates ruumides..............................................................................8 2.2 Väiksemate objektide mõju RSSI-le............................................................................9 2.3. WiFi kanali muutmine..............................................................................................10 3. RSSI JA ALLALAADIMISKIIRUSE VAHELINE SEOS..............................................12 3.1. Teooria...........................................
paigalseisvad raadionavigatsiooni süsteemid on tänapäevalgi kasutuses. Nende üheks puuduseks on see, et kasutades kõrgsageduslike raadiolaineid saab määrata täpse positsiooni, kuid väikesel alal ning kasutades madalama sagedusega raadiolaineid, mis katavad suure ala, ei saanud määrata nii täpset asukohta. Teadlaste arvates ainsaks viisiks võimaldada oma asukoha määramist igas maailma punktis, oli saata kõrgsageduslikud raadiosaatjad kosmosesse. Kõrgsagedusliku raadiosaatja spetsiaalne kood katab ära suure ala ja suudab ületada takistused oma teel maani. Esimeseks selliseks süsteemiks oli 1960-ndate keskel NAVASAT (Navy's NAVigation SATellite System, tuntud ka kui TRANSIT) - laevadele ja allveelaevadele mõeldud navigeerimissüsteem. TRANSIT toimis kuni 1996. Aastani Globaalne asukoha määramise süsteem GPS (Global Positioning System - globaalne asukoha määramise süsteem) on üks täpsemaid süsteeme, mis võimaldab punkti koordinaate
täpselt üks täht. Seega 1 baidiga saab teha 256 nö erinevat mustrit. Info: Ik = loga(1/Pk) a = 2 [bit] k = 1000, kbit = 1000 bit ki = 1024, kibit = 1024 bit 3. Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio, pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid, aja ja väärtuse järgi. Ajalised ja ruumilised signaalid, mitmemõõtmelised signaalid. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus. Signaal on tehnikas andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon. Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta. Enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised. Ajas muutuv signaal – nt rääkides muutub heli rõhk ajas. Ajas ja ruumis pidev signaal: Iga järgnev väärtus on eelmisest veidi erinev. Nt mikrofoni pinge. Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtust ainult kindlail
WPA2 on nii suure nõudlikkusega, et masinad mis seda impliteerivad, peavad varustatud olema eraldi kiibiga mis tegeleb ainult WPA2 impliteerimisega. (Indiana University, 2013) 1.3 WiMax WiMax töötab sarnaselt WLAN võrgule aga pakub palju suuremaid kiiruseid, vahemaid ja rohkem kasutajaid. WiMax-il on potentsiaali, et elimineerida hetkel olev probleem milleks on interneti võimaluse puudus asulates. WiMax-i süsteem koosneb kahest tervikust. Üks osa on saatja torn, mis võib katta 8000 ruut kilomeetrise ala. Teine osa on vastuvõtja, mis võib olla nii väikeste mõõtmetega, et mahub telefoni või sülearvuti. WiMax-i torn on ühendatud Internetiga kasutades kaabel ühendust. WiMax seadmed maksavad palju rohkem kui WLAN seadmed, kuid on võimalik ühendada internetiga palju rohkem kliente. (Howstuffworks, 2011) 2. TRAADITA INTERNETI AJALUGU Traadita interneti ajaloo lahti seletamiseks peab enne võtma üle traadita signaali
10 1.25.Tänapäevase elektroonse süsteemi struktuur................................................... 11 1. ÜLDOSA 1.1. Elektroonika ajaloo põhietapid Algul XIX sajandil tekkisid ja esimesteks seadmeteks olid alaldid (Cu 2O, jmt) Tõeline elektroonika algas raadio leiutamisest 1896 (umbes). Esimene raadio ei olnud elektrooniline. Raadio leiutasid Popov, Marconi. Marconi hakkas raadiot ka edasi arendama, läks Itaaliast Londonisse, kus hakati tootma. Esimeses raadios oli saatjaks säde. Vastuvõtjad olid metallipuru ja nim. Kohereer. Sellega anti morsetehnikat. Diood leiutati 1904 aastal ja selleks oli elektronvaakumdiood. Triood leiutati 1907-1910 aastatel. Triood oli juba dioodi edasiarendus ehk siis triood juba ka võimendas. Elektronlampe kasutati kuni 1960ndateni. Peale seda hakkas transistori võidukäik. Transistor leiutati küll 1949, kuid õiged transistorid tekkisid alles 1960ndatel. Elektroonika oli lampelektroonika 1910-1960
(internet). P= U /R 2 BWA on traadita lairibaühendus ehk suure P= I * R 2 andmesidekiirusega raadioühendus Saatjasse jõudev signaali võimsus on andmevõrkudega,millest tuntuim standard on Pv (1W) x K (0,8) = 0,8W = Ps Wimax.Sidekiiruse ja katteala vahel kehtib seos Teada on saatja sisendvoimsus (Ps) ning ,et ,mida suurem on sidekiirus seda väiksem on koormustakistus ( R ) ,seega saame arvutada teenuse katteala (levikaugus). signaalipinge vastavalt uleval toodud valemitele Naide sellest ,kuidas uhendatakse kokku U = sqrt(0,8 x 10) = 2,82 V tavatelefon (POTS ehk Signaalid PSTN) , internet ja VoIP teenus. Sõnumiülekanne
......................................5 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST..................................................................6 1.1. Ruuter, sülearvuti ja võrgukaart..................................................................................6 1.2. Programm inSSider.....................................................................................................7 2. SIGNAALI TUGEVUST MÕJUTAVAD TEGURID........................................................8 2.1. Signaal maja erinevates ruumides..............................................................................8 2.2 Väiksemate objektide mõju RSSI-le..........................................................................10 2.3. WiFi kanali muutmine..............................................................................................11 3. RSSI JA ALLALAADIMISKIIRUSE VAHELINE SEOS..............................................12 3.1. Teooria............................................
Eksami küsimused: 1. Mida tähendab mitmekiireline levi Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Pertaining to computer networks, a downlink is a connection from data communications equipment towards data terminal equipment. This is also known as a downstream connection. The uplink port is used to connect a device or smaller local network to a larger
3 1. ELEKTROMAGNETVÄLJAD JA ELEKTROMAGNETISM Elektromagnetväli on elektromagnetilist vastastikmõju vahendav ühtne väli, mille piirjuhtudeks on elektriväli ja magnetväli. Elektromagnetväli võib levida elektromagnetlainena, milles elektriväli ja magnetväli perioodiliselt muutuvad. Elektromagnetvälju tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed ja muud seadmed, mis on lülitatud vooluvõrku. Elektrivälja tugevus muutub koos voolutugevusega. Elektromagnetväljad sisaldavad koos levivaid elektri- ja magnetvälju. Need levivad valguskiirusel ja neid iseloomustavad sagedus ja lainepikkus. Sageduseks nimetatakse võngete arvu sekundis, mõõteühikuks on Hertz (1 Hz on üks täisvõnge sekundis). Seoses tehnika arenguga on elektriväljad meie ümber enamuse ajast. Kui muidu lülitati
2. Erinevate pidevatoimeliste väärtuste vastuvõtt (signaali parameetrite hindamine); 3.Võnkumiste vastuvõtt (filtreerimine). Olulisteks lähteandmeteks optimaalsete vastuvõtjate sünteesil see, et eeldatakse teada olevaks kodeerimise viis, modulatsioon, kasutatavate signaalide klass. Loetakse ka teadaolevaks osa või kõik signaali parameetrid (amplituud, sagedus, faas, impulsi kestvus, aprioorsed tõenäosused ühe või teise sündmuse esinemiseks). Signaal loetakse täpselt teadaolevaks, kui ainsaks tundmatuks võnkumise parameetriks on teade signaali olemasolust. Optimaalse vastuvõtja sünteesil eeldatakse muidugi ka aprioorset teavet vastuvõtule kaasnevate mürade, häirete iseloomu kohta. Tundmatute parameetritega signaaliks loetakse signaali, kus lisaks tema teadaolemisele on tundmatud veel mõned signaali parameetrid (sagedus näiteks)
4) koordinaatide algpunkti geodeetilised koordinaadid B0 = 57° 31' 03''.19415 N, L0 = 24° 00' E; 5) koordinaatide algpunkti ristkoordinaadid X0 = 6 375 000 m, Y0 = 500 000 m. (2) Projektsiooni LAMBERT-EST kasutatakse tasapinnaliste ristkoordinaatide L-EST97 arvutamiseks geodeetilistest koordinaatidest EUREF-EST97. GRS80 ellipsoidiga, 5. Arutlege GPS-signaali koodidega moduleerimise eesmärgi üle. Iga satelliit kasutab erinevat signaali moduleerimise koodi. Jälgides vastuvõtja laine asemel moduleeritud koode, on kergem leida atmosfääri erinevates kihtides levimisel tekkinud viivitust ja teha korrektsioone. Koodi moduleeritakse, et saada pseudokaugus. Moduleerimine, signaali muutmine, faasi nihutatakse 180 kraadi. 6. Millised on GPS-kandelaine ja koodide sagedused ja millised on nende vastastikused seosed. Iga satelliit edastab kahel sagedusel L1 (1575,42 MHz) ja L2 (1227,6 MHz) kodeeritud (C/A- kood(1
objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadiolokaatori põhiülesanne- avastada objekt. Edasi tuleb määrata objekti koordinaadid – suund ja kaugus.
Raadiovastuvõtjad 3) Eriotstarbelised c) raadioside d) raadiorelee e) raadionavigatsioon f) raadiolokatsiooni ja kaugjuhtimise telemeetria, raadioastronoomia ja amatöörside VV 3.Lülitusskeemi järgi 1) otseVV 2) superheterodüün VV Vastuvõtjate põhielemendid 1. Antenn Soovitava kiirgusallika elektromagnetvälja poolt tekitatud KS-pinge juhtimine VV sisendlülitusse. 2. VV sisendlülitused ehk sisendvooluringid Nende ülesanne on sidestada VV antenn VV esimese astmega nii, et antennist kanduks sisendile võimalikult suur osa soovitava sagedusega KS- energiast. Samal ajal peab sisendlülitus............ 3. Detektor ehk demodulaator Eraldab moduleeritud või manipuleeritud raadiosageduslikust
200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit 24. Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz? 5750-5475=275MHz (275-120)/2/5= max 15 operaatorit 25. Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, 10log100 = 20 seega 20dB antenn 26. Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 2/0,01=200 korda => 23dB 27. Kirjeldage Ethernet protokolle (IEEE 802.xx protokollipere) kasutavate kohtvõrkude ehitust, põhipiiranguid ja saadud sidekanalite parameetreid. 28. Kirjeldage meetodeid ja võtteid, mida kasutatakse mobiilse sideterminali ja teda ühendava sidekanali identifitseerimiseks. 29
Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio, pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid, aja ja väärtuse järgi. Ajalised ja ruumilised signaalid, mitmemõõtmelised signaalid. signaal on andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon 1D - heli 2D - pilt 3D - video pidevad (analoog, kogu aeg muutub, müra rikub ära) ja diskreetsed (väärtus omistatakse ainult kindlatel taktidel, müra ei riku eriti) signaalid, digitaalne signaal on selline diskreetne signaal, millel on ainult 2 väärtust - 1 või 0 Elektrilised signaalid, vool ja pinge. Takistus, Oomi seadus. I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse amprites (A); U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V); R on vooluahela lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (Ω). Siinussignaal, amplituud, sagedus ja periood. Periood f = 1/T on sagedus (Hz)
Kui , siis d Fresnelli tsoonid. Olgu saatja kõrgus Ht ja vastuvõtja kõrgus Hr, nende vahekaugus olgu Keskkonna mõju arvestamiseks modifitseeritakse kujule: r µr µ 0 µ r d.
Lauka Põhikool MIKROLAINEAHJUD Lõputöö Markus M Juhendaja Riina Leet Pärnu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................4 1. ELEKTROMAGNETLAINED...................................................................................................5 1.1.Mõiste.................................................................................................................................... 5 1.2.Jaotus..................................................................................................................................... 6 2.AJALUGU....................................................................................................................................8 3.MIKROLAINEAHJU EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE................................................................9 3.1.Ehitus...............................
Alates 2007. aasta septembrist on süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis võimaldavad määrata näiteks inimese või auto täpset asukoha (laiuskraadid, pikkuskraadid, kõrgus merepinnast) reaalajas mistahes maailma punktis. Satelliitide tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus. SÜSTEEMI ARENG GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid,
tänapäeval kirjateenuse eest maksma. Postiside Eestis. Eestis on postiside teenuste tarbijanäitajad viimaste aastatega kõvasti langenud, seda seoses interneti laia levikuga. Kirju saadetakse nüüd enamasti e-oposti kasutades. Pakkide saatmiseks on kasutusele võetud pakiautomaadid, mis on postiteenusest kiirem ja lihtsam. Eestis pakuvad postiteenust Eesti Post, SmartPost, ExpressPost. Postiside Raadioside. Raadioside on informatsiooni edastamine raadiolainete vahendusel - raadiosaatja poolt eetrisse kiiratavad elektromagnetlained võetakse vastuvõtjaga vastu ja tehakse inimkõrvale kuuldavaks. Aleksandr Stepanovich Popov- vene füüsik, leiutas 1894 aastal esimese raadiovastuvõtja, mida kasutas pikselöökide jälgimiseks. Ei patenteerinud seadet. Guglielmo Marconi- itaalia leidur, leiutas antenn- maa süsteemi ning esimese traadita telegraafi 1895. Loetakse raadio esmaleiutajaks. Raadioside kasutusala. Raadiosidet kasutatakse tänapäeval üsna
Referaat Õppeaine: Üldine okeanograafia ja limnoloogia Õppejõud: Prof. Urmas Lips Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Kaugseire mõiste............................................................................................................2 1.1. Passiivsed seadmed............................................................................................3 1.2. Aktiivsed seadmed...............................................................................................3 1.3 Kaugseire andmeid mõjutavad tegurid.................................................................4 2. Uurimisobjektid...............................................................................................................4 2.1
TKIP on üles ehitatud nii, et see lubab WEP krüpteeringult üle minna WPA krüpteeringule. See tähendab, et kõik WEPi elemendid on WPAs olemas, kuid nad on täiustatud, et parandada turvalisust. WPAv2 Traadita kohtvõrgu standardile IEEE 802.11i vastav andmeturbeprotokoll aastast 2004. On turvalisem kui vahepeal kasutatud WPA protokoll, sest kasutab krüpteerimiseks TKIP asemel märksa turvalisemat AES- põhist CCMP algoritmi. Alates 2006. aastast peavad kõik Wi-Fi logoga varustatud seadmed toetama WPA2 andmeturvet. Erinevalt WPAv1-st, tahab WPA2 ka suhteliselt uut riistvara, mis tähendab seda, et riistvara, mis on ostetud enne 2006. aastat, tuleb ümber vahetada. WPA2st on muidu 2 versiooni. On olemas WPA2 äridele ja kodudele. Koduvariant kasutab eelnevalt etteantud võtit ja kontrollib selle õigsust kohe. Äridele mõeldud versioon teeb seda aga läbi serverite. WPA2 on kõige turvalisem Wi-Fi-le mõeldud turvaprotokoll. Riistvara
WIFI -Traadita Internet Inimesed väärtustavad mobiilsust. Kümne aastaga on mobiiltelefonist saanud meie lahutamatu kaaslane. Kuid mobiilside vahendusel pakutav andmeside on kulukas, aeglane ning sageli ka katkev. GPRS (General Packet Radio Service) tehnoloogiat toetava telefoni andmeside kiirus 4050 kbit/s on hea kasutamiseks suvilas, kuid ei ole mitte mingil juhul piisav surfamiseks pilte ja muid suuremaid elemente sisaldavatel veebilehtedel. Uus 3G mobiiltelefon, mis selle probleemi lahendama peaks, on veel liialt kauge tulevik. Kas siis arvutiga kohvikus või pargipingil surfamine on võimatu? Nii see siiski pole -- Põhja Ameerikas laialdaselt kasutatav WiFiInternet on jõudnud Eestisse ja siin kindlalt kanda kinnitanud
· · Digitaalsignaal: · Tähtsamad parameetrid · Selle signaalil on amplituudil ainult kaks väärtus · Bitiaeg · Ei ole pidev signaal · · · · · Amplituudmodulatsioon: · Analoogkandja sageduse moduleerimine digitaalsignaaliga · Sagedusmodulatsioon: · Analoogkandja sageduse moduleerimine digitaalsignaaliga · Faasmodulatsioon:
läbitungimisvõime. Samas reas taanduvad kiirguse laineomadused ning üha rohkem tulevad esile korpuskulaarsed ehk osakese-omadused. Erinevate kiirgusliikide vahel puuduvad elektromagnetlainete skaalas kindlad piirid. Selle põhjuseks on kiirgusliigi määratlemine eelkõige tema tekitaja järgi. Erinevate kiirgusallikate sagedused aga võivad osaliselt kattuda. Elektromagnetlained leiavad rakendamist eelkõige ülikiire ja ainelist levimiskesk- konda mittevajava infokandjana. Raadioside saatja ning vastuvõtja vahel luuakse järgmiselt. Saateantenni suunatud elektromagnetvõnkumised levivad elektromagnetlainetena vastuvõtuantennini ja kut- suvad selles esile sama sagedusega elektromagnetvõnkumisi. Inimkõne või muusika edastamisel on mõistagi täiendavalt vajalik helide muundamine elektromagnetvõnku- misteks ning ümberpöördult. Raadioside peamine tehniline probleem tuleneb elektro- magnetlainete energia tugevast sagedussõltuvusest. Probleemi lahendamiseks
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine
Alates 2007. aasta septembrist on süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis võimaldavad määrata näiteks inimese või auto täpset asukoha (laiuskraadid, pikkuskraadid, kõrgus merepinnast) reaalajas mistahes maailma punktis. Satelliitide tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus. SÜSTEEMI ARENG GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella
teha oma asupaika. Iga päev ostetakse tuhandeid satelliidiantenne, et vaadata satelliittelevisiooni. Satelliiditööstus kasvab ning muutub üha tähtsamaks osaks meie elust. 1.1. Satelliitide ajalugu Satelliidiajastu algas 4. oktoobril 1957, kui Nõukogude Liidust saadeti orbiidile Sputnik 1. Sputnik oli 58-sentimeetrise läbimõõduga metallkera, mis kaalus 84 kilogrammi. 220 1000 kilomeetri kõrgusel kulus sellel Maa ümber tiirlemiseks 90 minutit. Selle pardal oli väike raadiosaatja ja termomeeter kosmose temperatuuri mõõtmiseks. Tänapäeval pole selles midagi imelist, kuid tollal oli tegu sensatsiooniga. Sputnik 1 saatis 90 päeva jooksul Maale raadiosignaale, kuid langes siis tagasi Maa atmosfääri ning põles sabatähena tuhaks. 1958. aasta jaanuaris saatis USA kosmosesse oma esimese satelliidi, Explorer 1. Selle pardal oli mitmeid mõõteriistu, mis saatsid Maale infot kosmiliste kiirte ning kiirguse kohta. Varajaste
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTI JA ARVUTIVÕRGUD Gerli Paap Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed Referaat Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2011 1 SISUKORD sISUKORD.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Tarkvara eriliigid..............................
Teema 4. Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed Käesolev tekst on osa abistavast j a täiendavast loengumaterj alist dots. Mihhail Pikkovi loengukonspekti j uurde õppeaines "Elektroonika alused". M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf; lk. 8...10 ja 42...51): - Valgusdiood - Fotodiood - Fototakisti - Fototransistor - Fototüristor - Optronid - Infoesitusseadmed: elektronkiiretoru, vedelkristallpaneel, plasmapaneel, elektroluminestsentspaneel Käesoleva teksti sisujaotus: 4.1 Optoelektroonika mõiste ja sinna kuuluvate seadiste liigitus 4.2 Valgustundlikud seadised 4.2.1 Fotoefekti liigid 4.2.2 Sisefotoefektil põhinevad seadised 4.2.2.1 Fototakisti 4.2.2.2 Fotodiood 4.2.2.3 Fototransistor 4.2.2.4 Fototüristor 4.2.3 Välisfotoefektil põhinevad seadised 4.2.3.1 Vaakuumfotoelement e. fotorakk 4.2.3.2 Fotokordisti 4.3 Valgust emiteerivad seadised 4.3.
andmeedastuskiirus on 50-60 bit/sek. LON-süsteemide läbi on võimalik ühtsesse süsteemi ühendada erinevaid seadmeid. Olgu temperatuuriandurid, valgustus, elekterküttekaablid, õhkkardinad, süsihappegaasi andurid, ukselukud, lifti juhtimine, ventilatsioonisüsteem, keskküte - kõik need saavad sel moel koos töötada. Ning kõiki neid saab juhtida kas maja seest või kustahes eemalt arvutivõrgu kaudu. See tehnoloogia teeb majade juhtimise paindlikuks ning säästab energiat. Kõik seadmed, mis on vastavate reeglite järgi mistahes firma poolt valmistatud, on LON-süsteemis võimelised omavahel infot vahendama. Joonis1.1 2. LONWORKSI PROTOKOLL LONWORKS ® protokollile osutab teenuseid iga kiht OSI tavaliselt seitse kihti mudelina.Protokoll on avatud kõigile, kes soovivad rakendada, ja kasutavad rakendamiseks C programmeerimiskeelt. Sellest tekkis IEC standart, Hiina rahvusvaheline standart ja hiljuti pälvis ISO standarti. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
