Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Gustav Adolfi Gümnaasium
Mari-Liis Leinus, 11.c klass
RAADIO
Referaat
Tallinn 2012
Sisukord



Sissejuhatus 3
Raadio ajalugu 4
Raadio tööpõhimõte 7
Raadio kasutusalad 11
Kokkuvõte 13
Allikad 14

Sissejuhatus


Raadioks nimetatakse signaali edastamist elektromagneetilise kiirguse abil, mille sagedused jäävad tunduvalt alla nähtava valguse sageduse, vahemikus umbes 3kHz kuni 300GHz. Raadio on äärmiselt oluline, kuna võimaldab edastada informatsiooni väga pikkade vahemaade taha, samuti seda vastu võtta. Samuti levib see ka läbi erinevate tõkete, vaakumi ning sobiva lainepikkuse puhul ka mööda maakera kurvatuuri. Tänu sellele on raadio omandanud väga palju erinevaid kasutusotstarbeid – alates lihtsatest raadiosaatjatest, mida kasutavad näiteks kaubanduskeskustes turvatöötajad kuni väga võimsate ja täpsete jaamadeni, mis vahetavad informatsiooni satelliitidele ja isegi päikesesüsteemist väljunud kosmosesondi Voyager 1 vahel, millelt tuleva signaali Maale jõudmiseks kulub 11 tundi, kusjuures signaal liigub valguse kiirusel!
Raadiolained on kõikjal meie ümber – mobiiltelefonid , traadita internet , televisioon, mikrolaineahjud – kõik need ja paljud teised seadmed kiirgavad raadiolaineid . Kuid inimeste loodud seadmed pole ainsad raadiokiirguse allikad – näiteks äikeselöök tekitab küll madalsagedusliku, kuid üsna võimsa impulsi, samuti tekitavad raadiolaineid ka kõik tähed ning isegi Jupiter kiirgab raadiosagedusi, umbes 20MHz peal. Taevakehade kiirgust uurib eraldi haru – raadioastronoomia.
Ning kuna raadiolained levivad valguse kiirusel ning sumbuvad vaakumis võrdlemisi vähe, on esimeste piisavalt võimsate raadioülekannete lained juba kaugel kosmoses, kümnete valgusaastate kaugusel ning jätkavad oma teekonda kuni neid pole enam võimalik kosmilisest mikrolaine taustkiirgusest enam eristada. Inimkonna poolt kosmosesse laiali saadetud raadiosignaalid rändavad veel kaua pärast seda, kui inimesi enam pole, jäädes viimseks mälestuseks selleks, et me üldse kunagi olemas olime.

Raadio ajalugu


Raadio arengut võib vaadelda kolmes faasis: elektromagnetlained ja katsetused , traadita kommunikatsioon ja tehniline arendus ning kommertsialiseerimine ja ringhääling. Algsed raadioseadmed ei suutnud edastada kõnet ega häält, vaid üksikuid impulsse ning seetõttu kutsuti neid traadita telegraafideks. [1]
Kõige algelisem raadiosaatja oli sädevahe- saatja (joonis 1,2)
Joonis 2
Joonis 1
Selle tööpõhimõte seisneb selles, et sädevahemik (Spark gap), osutab suurt takistut, lastes kondensaatoril C1 laadida. Kui C1-l tekib piisavalt kõrge pinge (võrdne või suurem kui õhu dielektriline läbilöögipinge), siis muutub sädevahemik juhiks ning kondensaator tühjendatakse. Tekkiv säde omandab aga võnkesageduse, mis määratakse C2 ja induktori L abil. [2;3]
Aastal 1878 avastas David E. Hughes , katsetades söemikrofonidega, et säde tekitas lähedal asuvas telefonis signaali, kuid seda peeti esialgu vaid induktsiooniks ning Hughes seda enam edasi ei uurinud. [1] Küll aga uuris elektromagnetkiirgust ja selle tekitamise ning ka tajumise võimalusi nii Nikola Tesla kui ka Jagadish Chandra Bose ning aastal 1895 sai nende eksperimentide tulemuste põhjal Guglielmo Marconi valmis seadme, mis oli võimeline nii edastama kui vastu võtma raadiosignaali ning seda pika maa taha, kuna ta avastas et signaali levimise kaugus on võrdne antenni kõrguse ruuduga, mida nimetatakse tema auks Marconi seaduseks. [4]
Kuid sädevahe-saatjatel oli üks suur miinussignaal oli väga „räpane“ ja laia ribalaiusega, segades teisi lähedal olevaid saatjaid-vastuvõtjaid. Lisaks on korraga suurele sagedusalale kiirgamine küllaltki ebaefektiivne – palju saatja võimsusest läheb kaotsi ebasoovitavatele sagedustele signaali edastamisele.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted #1 Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted #2 Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted #3 Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted #4 Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted #5 Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted #6 Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted #7 Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted #8 Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted #9 Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted #10 Raadio ajalugu ja tööpõhimõtted #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mari-Liis Leinus Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • RAADIO
  • Sisukord
  • Sissejuhatus
  • Raadio ajalugu
  • Raadio tööpõhimõte
  • Raadio kasutusalad
  • Kokkuvõte
  • Allikad

Teemad

  • Mari-Liis Leinus, 11.c klass
  • joonis 1,2
  • Joonis 2
  • Joonis 1
  • Spark gap)
  • pilt 1)
  • Pilt 2 – Transistor (vasakul) ja vaakumelektronlamp (paremal)
  • Joonis 3 – AM (amplituudmodulatsioon) saatja-vastuvõtja põhimõttediagramm
  • Power Supply)
  • Oscillator)
  • Modulator)
  • Power Amplifier)
  • Joonis 5 – AM raadiosaatja blokkdiagramm
  • Antenna)
  • Tuner)
  • RF Amplifier)
  • Detector)
  • Audio Amplifier, Power Amplifier)
  • Joonis 6 – AM Raadiovastuvõtja blokkdiagramm
  • Joonis 7 – Superheterodüünvastuvõtja blokkdiagramm
  • Local
  • Oscillator)
  • etection
  • anging)
  • mnidirectional radio
  • quipment
  • master
  • master
  • requency
  • entification
  • Pilt 4 – RFID kiip

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

5
docx
Raadio ajalugu ja raadiolained
22
docx
Raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimine
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
1072
pdf
Logistika õpik
122
docx
Side
102
pdf
Kommunikatsioonimudel
210
docx
Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !