Siit tulenevalt reaalne mõõdetud mass 1291 + 635 = 1926kg ΣMa=0, FG x a – FR2 x 2630 = 0 1926 x a = 485 x 2630 A = 485 x 2630/1926 = 662,3mm Telgede koormamisel nihkub raskuskese sõiduki nina suunas. 5 1.2. Vedrustuse ehitus, iseloomustus ja kinemaatika Näidissõidukil on kasutusel McPherson tüüpi vedrustus nii ees kui ka taga. Esisillas on ühe õõtsa ja ühe reaktiivvardaga süsteem ning tagasillas on 2 põiki ja ühe pikihoovaga süsteem. McPhersoni vedrustust iseloomustab lihtsus, kompaktsus horisontaalsihis, suur käigupikkus, odavus massitootmisel ning lihtne vahetatavus. Komponendid: Stabilisaatorvarras Alumine õõtshoob Keerdvedru Amortisaatori püstak Elastsed elemendid: Ees: Õõtshoova puksid, tugilaagrid, pikivardapuksid Taga: Õõtshoova puksid, põiki- ja pikivarda puksid. Suunavad elemendid:
Richard Karming VOLKSWAGEN POLO JÕUÜLEKANNE REFERAAT Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. MOOTORI ANDMED............................................................................................................4 2. JÕUÜLEKANDE SKEEM.....................................................................................................6 3. SIDUR.....................................................................................................................................8 4. SI
Sinu Nimi AUDI A6 JÕUÜLEKANNE REFERAAT Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD Sisukord...............................................................................................................................................2 1. TÖÖJUHEND JA SISSEJUHATUS................................................................................................3 2. SÕIDUKI JA MOOTORINÄITAJAD.............................................................................................4 3. KÄIGUKAST JA SIDUR.................................................................................................................5 3.1 Käigukast.
võimalik. Samas ei saa tehnoloogia kunagi täielikult võtta vastutust veoki juhtimise osas ka siis kui läheneme nullvisioonile. See roll on ja jääb professionaalse ja kvalifitseeritud veokijuhi ülesandeks," ütleb Carl Johan Almqvist. Volvo ohutusfunktsioonidest · Juhi valvsusabisüsteem jälgib veokijuhi väsimust kasutades selleks positsioneerimist teetähiste järgi. Kui sõiduki liikumine teel muutub korrapäratuks, hoiatab süsteem veokijuhti. · Volvo elektrooniline stabiilsusprogrammi reguleerib arvuti, mis saab informatsiooni erinevatest allikatest nagu ABS piduriandurid, roolimissüsteem ja güroskoop. Kasutades seda informatsiooni saab selgeks teha, kas veokil on ümber mineku või külglibisemise oht. Kui oht eksisteerib, reageerib ESP ning pidurdab üht või mitut veoki ja haagise ratast. Vajadusel saab süsteem alandada ka mootori pöördeid.
topsihoidjatega selja asendi reguleerimine reguleeritav roolisammas prillitoosi hoidja tagaismted allaklapitavad 4 SUPPLEMENTAL RESTRAINT SYSTEM SRS süsteem kuulub passiivsete turvalisusseadmete hulka, mis tähendab, et selle ülesandeks on vähendada kokkupõrkel tekkivaid jõudusid. SRS süsteem on loodud täiustama turvavöö tööd. Turvapatju on sõidukil kaks, üks juhi jaoks roolisamba küljes ning teine kõrvalistuja jaoks armatuuri sees. Turvavööde eelpingutussüsteem asub B-piilari sees, mis kujutab endast lõhkelaenguga süsteemi, mis pingutab turvavööd kokkupõrke ajal enne turvapadja avanemist.
Kõik kommentaarid