Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

ROOTSI AEG (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas Rootsi riik haldas liivimaad?
ROOTSI AEG #1 ROOTSI AEG #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mart11n Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
16
docx

Rootsi aeg

Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629­1699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. De facto peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, de iure aastat 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Venemaa

Ajalugu
thumbnail
6
docx

ROOTSI AEG

18s algusel nende olukord aga halvendus jälle. Seetõttu nimetat nt Rootsi aega heaks. Idealiseerimine, et see oli hea aeg, algas alles 19s teisel poolel, kui Eestis algas rahvuslik liikumine ning oma ajalugu hakati rohkem uurima. Oli vaja leida midagi positiivset varasemast perioodist. Vene aeg oli tol momendil, eelmised kas liiga lühikesed või liiga kauged. Seega oli endine, mida mäletati ja pärimused olid, oligi Rootsi aeg. Eriti just lõpu poolt. Tuleb ka arvestada, et enamiku Rootsi ajast olid talupojad pärisorjad. Talupojad ühest rahvusest (eestlased) ja mõisnikud teisest rahvusest (sakslased). Keskvõimu kandjateks üldsegi rootslased, seega kolme eri võimu põimumine. Rootsi aja + 1) Rahvahariduse algus (Tartu ülikool nt + üldse koole rohkem kihelkondadesse). Pandi alus talurahva koolidevõrgule. 2) Eesti kirjakeele arendamine (Stahli grammatika) + Uus testament

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Rootsi aeg

1. Vana hea rootsi aeg? Rootsi ajale pandi aluse Gustav Adolfi võitudega. See oli eesti rahva kultuurilise arengu seisukohalt tähtis sajand (17 saj), ning mõjutab meid tagantjärele tänapäevani. Eestlased on rootsi aega tagasi igatsenud. Tegelikkuses ei möödunud rootsi aeg eestlastele sugugi mitte roosiliselt, suurt majanduslikku edu saavutasid mõisnikud. 2.Kuidas oli korraldatud valitsemine? Kõige tunnuslikum joon: keskvõimu ja kohaliku aadli vastuolu. Talupojad olid vabad ja neil oli isegi oma esindus rootsi esinduskogus, riigipäeval. 1611 asus rootsi troonile Gustav II Adolf (ta ei tunnustanud Liivimaa rüütelkonda ega sõlminud temaga mingeid lepinguid). Pärast Gustav Adolfi

Ajalugu
thumbnail
19
doc

Rootsiaeg

............................................................................................................................. 17 Sissejuhatus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629­1699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu

Ajalugu
thumbnail
37
pptx

ROOTSI AEG

EESTI AJALUGU ROOTSI AJAL(16291721) SOFIA KARAJEVA Puhja Gümnaasiumi 10.klassi õpilane 30.04.2013 Halduskorraldus · PõhjaEesti Eestimaa kuberm.(Pärnu ja Tartu mk.) · LõunaEesti ja PõhjaLäti Liivimaa kuberm. · Saaremaa (1645) säilitas eriseisundi · 1660. aasta Oliwa rahu Ruhnu saar · Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Rüütelkonnad · Eestimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Maapäevad Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop ja vasallid, 3. a järel · Maanõunikud (12, Saaremaal 6) eluaegne amet · Rüütelkonna pealik · Liivimaal maamarssal Kohtuvõim · Adraja sillakohtunikudtp. pagemine, väiksemad kuriteod · Meesja maakohtudtp. jt. mitteaadlikke süüasjad · Eestimaa Ülemmaakohus, Tallinnas Liivimaa Õuekohus, Tartusraskemad kuriteod ja aadlikke süüasjad · Rootsi kuningas

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Rootsi aeg

Rootsi aeg 1629.a. sõlmiti Preisimaal Altmargi külas vaherahu, millega Poola loovutas kõik Väina jõest ülespoole jäävad alad Rootsile. Hiljem vaherahu pikendati. Saaremaa oli veel esialgu Taani valduses. Aastail 1643 ­ 1645 peeti Taani ja Rootsi vahel sõda, mille tulemusena kaotaja loovutas Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. Seega oli kogu eestlaste maa läinud Rootsi riigile. Eestis algas Rootsi aeg. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja-Eesti neli maakonda (Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa) moodustasid Eestimaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist kujunes Liivimaa, sinna kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi võim ei ulatunud ainult Eesti kagunurka Setumaale. Eestimaa kui ka Liivimaa kõrgeimaks tegijaks oli kindralkuberner. Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud. Nende ülesandeks oli pagenud

Ajalugu
thumbnail
7
doc

Rootsi aeg

Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Rootsi aeg Referaat Juhendaja: Koostaja: Rühm: Kuressaare 2009 I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. Põhja­Eesti neli maakonda (Lääne­, Harju­, Järva­ ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. Poolalt

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg

1620 ­ Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 ­ Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 ­ Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad ­ Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad ­ Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 ­ Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 ­ Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober ­ Avatakse Tartu Ülikool 1632 ­ Gustav II Adolfi surm 1634 ­ Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 ­ Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 ­ Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 ­ Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 ­ Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 ­ Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 ­ Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 1656 ­ Rootsi-V

Ajalugu



Lisainfo

Küsimuste-vastuste vormis konspekt Rootsi aja kohta Liivimaal.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun