ROMANTISM I · 19.sajand-20.sajand · 19.sajandi kunstisuund, mis sai alguse kirjandusest. · Levis edasi kirjutatavasse kunsti ja muusikasse. · 19.sajandil sai ,,romantiline" tähenduse tundeline. · Romantilise mõtte tekkepõhjuseks oli pettumine Prantsuse revulutsiooniks. · Kunst sai väljapääsuks argielust ning huvi kultuuri vastu oli väga suur. · Ühiskond rõhutas üksikisikut nagu ei iial varem. · Sümpaatia rõhutute vastu, huvi lihtrahva ja laste vastu. · Usk inimesse ja tema saatusesse on seotud just selle ajastuga. TUNNUSED · Tunded olid mõistusest tähtsamad · Põgeneti oleviku eest · Tunti huvi mineviku vastu · Loodustemaatika · Läbivaks teemaks oli üksindus VÄLJENDUSVAHENDID · Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus · Meloodia muutus väga laulvaks · Harmoonia muutus keerukamaks · Hakati kasutama rahvamuusikat UUED MUUSIKAZANRID · Programmi
Millal oli romantismiajastu? Romantismiajastu oli 19.ndal sajandil. Mis oli romantismi tekkimise ajendiks? Romantismi ajendiks oli Prantsuse revolutsioon mis leidis aset 1789-1799. Rahvas oli pettunud uues vabariiklikus vormis. Revolutsioon ja sõjad toimusid kõikjal euroopas. Levis aina rohkem kodune seltskondlik musitseerimine. Milliseid teemasid kajastati kunstis ja muusikas? Too näiteid. Romantismi aegses kunstis ja muusikas oli oluline tundeelu ning läbivateks teemadeks olid üksikisiku läbielamised, loodus, müstika, surm ja teispoolsus. Unistuste maailm Romantismiajastu maalikunsti iseloomustab ühelt poolt pöördumine dramaatiliste süzeede ja ajaloolise temaatika poole, teiselt poolt aga tahe jäädvustada looduse luulelist ilu. Millisele klassile eelkõige oli suunatud romantikute looming? Romantismiajastu looming oli suunatud veel rohkem lihtrahvale kui varasemalt. Millised muutused toimusid muusikaelus? Meloodia muutus ülilaulvaks, harmoonia muutus keeruka
Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A
programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris. Romantismiline liikumine sai alguse Samsamaalt, suur hilisromantismilaine käis üle ka veel 20 saj. alguses Romantism on tunnetekunst, kõige tähtsam oli läbi kunsti väljendada tundeid. Ka muusikas oli tunnete skaala väga lai, kujutati nii üleolevat rõõmu, kui ka valu ja traagikat. Palju hakati kujutama üksikisiku läbielamisi ja tundeid.
Kunsti kirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18 saj, valitsenud klassitsismi seadus ja mõistuspärasusele. Romantismi sünnile andsid tõuke Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) ja Napoleoni sõjad (1799-1814). Miks tekkis uus suund? Klassitsistlik jäikus ei sobinud enam kajastama muutunud olusid. Klassitsism oma liiga rangete ettekirjutustega hakkas vastuseisu tekitama kunstnikes, heliloojates, kes tahtsid eelkõige väljendada oma tundeid. Tänu sellele kujuneski romantism. Romantismi kunsti tähtsaim esindaja on Eugene Delacroix (Prantsuse kunstnik). Arhitektuuri näiteid eestist, Sangaste loss. Romantistlik kirjandus, mis levis saksamaal Torm ja Tung. Sinna kuulusid tähtsad näod nagu, Schiller ja Goethe. Romantilise romaani esindaja Hugo. Romantiline luule saavutas oma kõrgtaseme Byroni loomingus. Romantism muusikas Kõik vormid mis olid klassitsismi ajastul jäid alles ja samaks. Kuid erinevus on mõtlemisviisis
Weberi "Nõidkütt" I rahvusromantiline ooper; Schuberti laulud; 1830 1850 kõrgromantism Juulirevolutsioon Prantsusmaal, Viini asemel keskuseks Pariis: kirjanikud:Hugo, Balzac, Dumas; heliloojad Paganini, Liszt, Chopin, Schumann, Mendelssohn, Wagner, Verdi... 1850 1890 hilisromantism Revolutsioonide laine, mis mõjutasid heliloojate loomingut: Liszti sümfoonilised poeemid; Wagneri muusikalised draamad; Mahleri ulatuslikud sümfooniad; 1.2. ROMANTISM MUUSIKAS Tõenäoliselt on 1789. a. Prantsuse kodanlik revolutsioon stardiks romantismile. Prantsuse revolutsioon lõhkus seisuste vaheseinad. Seni oli olnud kunsti suurimaks tarbijaks aadelkond. Muusika jagati: kirikumuusika, teatrimuusika, kammermuusika (kodune muusika; kõik, mis ei kuulu kahte esimesse). Romantism tuleneb prantsuskeelsest sõnast ja tähistas romaani, luuletust. 1
Romantism (I tund)
Romantism- on 19.sajandi kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18
sajandil valitsenud klassitsismi seaduse & mõistuspärasusele.
Andsid tõuke sellele ajastule : Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794)
Napoleoni sõjad (1799-1814)
Sündis rahvusteadvus - hakati huvi tundma rahvamuusika vastu, otsiti rahvuslikku
identiteeti. Heliloojad hakkasid kasutama oma rahvamuusikat.
Sai romantism(romantiline liikumine) alguse saksamaalt & laienes üle kogu
euroopa. Ranged ettekirjutused,mis olid eelmisel ajastul hakkasid tekitama
vastuseisu kunstnikkes , kes tahtsid väljendada eelkõige oma tundeid.
Hakati ülistama tundevabadust. Romantikuid iseloomustas üks lause: Mõistus võib
eksida, tunded ei eksi kunagi. Ajastu kangelased: Said tasakaalutud
tundeinimesed keda iseloomustab elav kujutlusvõima, spontaansus & ülitundlikkus.
Ülim õnn ühele rom. kangelasele on armastus.
Tähtsamad esindajad:
ROMANTISM 19. SAJ Romantism on tunnetekultuse aeg. Oli võideldud vabaduse-võrdsuse-vendluse eest, inimene oli teadvustanud esimest korda oma õigused unelmad ei täitunud Elu ebameeldivuste eest põgeneti reaalsusest minevikku, müstikasse, muinasjuttudesse, loodusesse Eelmise ajastu kunstnik-muusik oli ühiskonna liige, nüüd üksi loob oma kujutluste maailma (unenäolisus, unelmad), kus ta sageli on ise oma teose peategelane Muusikas olulisim väljendusvahend - meloodia K: Schubert Ave Maria - kaunis pikk lõpetatud meloodia, tundepuhangud. Soololaulud saavad väga populaarseks, hea väljendada subjektiivseid hingelisi elamusi Kaunis laululine meloodia kandub ka instrumentaalmuusikasse K: Liszt Armuunelmad Muusikaline vorm muutub vabamaks vaba jutustuse ilme, fantaasia ei mahu täpsetesse raamidesse Harmoonia edastab erilisi tundeid hingevalu, salapära, põnevust Kõlavärvidel on eriline tähtsus sümfooniaorkestrisse tuuakse juurde uusi pille (tuuba,harf,löökp
Kõik kommentaarid