ROHUNEPP - LINNUD (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Karula rahvuspark

Karula Rahvuspark Karula rahvuspark asub Lõuna-Eestis, täpsemalt Valga- ja Võrumaa piiril, Karula, Antsla, Mõniste ja Varstu valla maadel. See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti rahvuspargiks. Selle suurus on 11097ha, olles pindalalt väikseim rahvuspark Eestis. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp ­ hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Vaade Peräjärve tornist. Maastikuline liigestus Karula pärandkultuurmaastikud on mitmesaja aasta jooksul inimtegevuse mõjul tekkinud maastikutüüp, kus vahelduvad hajatalud põllusiilude, metsatukkade, soolaikude ja heinamaadega. Maastiku ilme on kujundanud maaharimiseks sobiva maa paigutus: mets paikneb peamiselt järskude kuplite lagedel (nn. metsamüt

Loodusõpetus

35

doc

Pärandkoosluste loomastik

Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakorralduse osakond Pärandkoosluste loomastik Juhendaja lektor  Tartu 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Putukad pärandkooslustel........................................................................................................4 Selgroogsed ( Rannaniitude selgroogsed)............................................................................14 Karjatamine pärandkooslustel...............................................................................................30 Pärandkoosluste linnustik (Matsalu rahvuspargi näitel).......................................................

Pärandkooslused

42

odt

Karula kõrgustik

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostajad: Kati Markus ja Monika Lõuna Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade..............................................................................................3 1.1.2 Pinnamood.....................................................................................................................3 1.1.3 Maastikuline liigendus..................................................................................................5 1.1.4 Aluspõhi.................................................................................................................

Eesti loodusgeograafia

28

docx

Pärandkoosluste eksam

Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsivad inimese vahel

Pärandkooslused

11

docx

Pärandkoosluste eksamiks

Üldmõisted Pärandkooslused ( pool-looduslikud kooslused) on inimese ümberkujundatud looduslikud kooslused eelkõige puisniidud, loopealsed, lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja- ja heinamaad, mis sellisena püsivad mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes. Niitmine, valikraie, ekstensiivne karjatamine, kulupõletus on koosluse muutmise looduslähedased viisid, mis ei vii valdava osa liikide väljalangemisele nagu kamara ümberkündmine, mulla teisaldamine, tugev väetamine või mürgitamine. Inimmõju lõppemisel muutuvad pärandkooslused loodusliku suktsessiooni käigus looduslikuks koosluseks (enamasti metsaks). Pärandkooslused klassifitseeritakse: esimeseks on aruniidud, mis on turvastumata ja üleujutuseta muldadel ning jaotuvad looniitudeks e. alvariteks e. loopealseteks(s.h. loopuiskarjamaad), pärisaruniitudeks (s.h. pärisarupuisniidud ja ­karjamaad), nõmmeniitudeks ja paluniitudeks, Teiseks on lamminiidud e. luhad (s.h. lammipuisniidud), kolmanda

Pärandkooslused

39

doc

Keskkonnakaitse KT

86. Miks ei tohi tappa rästikuid? Miks ei tohi loomi koju tuua? Rästikuid ei tohi tappa ega koju tuua, sest ta on looduskaitse alal ja vastavad seadused ei luba seda.  87. Kuidas tagada kivisisaliku elupaikade säilimine? Kivisisaliku elupaiga säilimine tagatakse kui kivisisaliku elupaikades ei ole karjäärilist tegevust, liigset inimeste puhkeala koormust või ei last kinni kasvada looduslikel lagendikel metsas, kus sisalikud oma munasid välja hauvad. 88. Miks on kaitse alla võetud linnud? Mis neid ohustab? Linnud on kaitse alla võetud, sest paljude liikide arvukus on paarikümne aastaga ohtlikule piirile langenud ja mõned lausa välja surnud. Linde ohustab liiklus ja müra, põllumajanduslik tegevus, metsamajandustegevus, nende püük ja kasutamine, soode kuivatamine, veekogude eutrofeerumine ja keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine ja õlikatk. 89. Mis on "kullisõda", miks seda tehti ja millised on tagajärjed? Kullisõjaks peetakse 1935

Keskkonnaohutus

30

docx

Kõik vastused KESKONNAKAITSE

87. Miks ei tohi tappa rästikuid? Miks ei tohi loomi koju tuua? Rästikuid ei tohi tappa ega koju tuua, sest ta on looduskaitse alal ja vastavad seadused ei luba seda. 88. Kuidas tagada kivisisaliku elupaikade säilimine? Kivisisaliku elupaiga säilimine tagatakse kui kivisisaliku elupaikades ei ole karjäärilist tegevust, liigset inimeste puhkeala koormust või ei last kinni kasvada looduslikel lagendikel metsas, kus sisalikud oma munasid välja hauvad. 89. Miks on kaitse alla võetud linnud? Mis neid ohustab? Linnud on kaitse alla võetud, sest paljude liikide arvukus on paarikümne aastaga ohtlikule piirile langenud ja mõned lausa välja surnud. Linde ohustab liiklus ja müra, põllumajanduslik tegevus, metsamajandustegevus, nende püük ja kasutamine, soode kuivatamine, veekogude eutrofeerumine ja keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine ja õlikatk. 90. Mis on "kullisõda", miks seda tehti ja millised on tagajärjed? Kullisõjaks peetakse 1935

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

20

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Miks ei tohi loomi koju tuua? Rästikuid ei tohi tappa ega koju tuua, sest ta on looduskaitse alal ja vastavad seadused ei luba seda. 88. Kuidas tagada kivisisaliku elupaikade säilimine? Kivisisaliku elupaiga säilimine tagatakse kui kivisisaliku elupaikades ei ole karjäärilist tegevust, liigset inimeste puhkeala koormust või ei last kinni kasvada looduslikel lagendikel metsas, kus sisalikud oma munasid välja hauvad. 89. Miks on kaitse alla võetud linnud? Mis neid ohustab? Linnud on kaitse alla võetud, sest paljude liikide arvukus on paarikümne aastaga ohtlikule piirile langenud ja mõned lausa välja surnud. Linde ohustab liiklus ja müra, põllumajanduslik tegevus, metsamajandustegevus, nende püük ja kasutamine, soode kuivatamine, veekogude eutrofeerumine ja keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine ja õlikatk. 90. Mis on "kullisõda", miks seda tehti ja millised on tagajärjed? Kullisõjaks peetakse 1935

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Kommentaarid (0)