RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED, eksam, arvestus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu PS on Eestil olnud ?
  • Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS ?
  • Mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud ?
  • Kes saab Eestis algatada rahvahääletuse ?
  • Milliseid küsimusi ei tohi rahvahääletusele panna ?
  • Kuidas saab tekkida topeltkodakondsus ?
  • Mitmete (riiklike) otsustamistasandite vahel. 36. õiguskindluse põhimõte, mh: kas tohib kehtestada tagasiulatuvalt isikule soodsamat normi ?
  • Kes tohib esitada kandidaatide nimekirja ?
  • Mis on kautsjon ?
  • Miks kautsjonit vaja on ?
  • Kuidas võimule saadakse ?
  • Kus on reguleeritud RK osalemine EL asjade menetlemisel ?
  • Kellel on õigus algatada seaduseelnõu ?
  • Millised seadused reguleerivad SE ja OE menetlusi ?
  • Kui vastuolus on nn konstitutsiooniline seadus ja poolthäälte enamust nõudev seadus, kumba kohaldatakse ?
  • Milline seadus käsitleb seaduste avaldamist ?
  • Mis on erikohus ?
  • Kellel on õigus algatada PS järelevalve menetlus ?
  • Milliseid asju lahendatakse PS järelevalve menetluses vastavalt PSJKS - le ?
  • Mis on individuaalkaebus ja kas see on Eestis lubatud ?
  • Millise otsuse saab Riigikohus langetada ?
  • Kuidas hinnatakse normi asjassepuutuvust ?
 
Säutsu twitteris

I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL
  • PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus?
    Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel.
  • Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus
    I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem , kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku.
    1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht , RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister .
    II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; kahekojaline Riigikogu (Riigivolikogu ja Riiginõukogu ), riigipeaks sai president (riigivanema asemel), loodi õiguskantlseri ametkond (aga tal puudus õigustloovate aktide kontrolli õigus)
  • Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS? (Ps muutmine ptk 15)
    Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28 juuni 1992. Põhiseaduse Assamblee töötas PS välja ja Ülemnõukogu pani selle 20. aprillil rahvahääletusele.
  • mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud?
    PS on muudetud neljal korral. I kord: 25.02.2003 muudatuse sisuks oli KOV volikogu volituste pikenemine kolmelt aastalt neljale aastale. Ühtlasi jäeti RK-le õigus volituste perioodi lühendada seoses KOV üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega.(Võeti vastu kiireloomulisena § 163) II kord: Enne EL liitumist võttis rahvas rahvahääletusel vastu PSTS, mis lubas muu hulgas Eestil kuuluda EL-i. (Formaalselt tegu PS täiendamisega, sisuliselt ikka muutmine vt: §163 lg 1 p 1) III kord: Muudeti preambulit, lisati „eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade“ IV kord: Puudutab riigikaitse korraldust. Loobuti kaitseväe ülemjuhataja mõistest, kaitseväge juhib edaspidi kaitseväe juhataja; kaotati kaitseväe juhataja ametinimetamise sätted (õigus läks valitsusele, enne oli RK-l) Kaks viimast võeti vastu kahe järjestikuse RK koosseisu poolt.
  • PS muutmise viisid Eestis (otsustamiseks vajalikke häälteenamuse nõudeid ei pea peast teadma, aga peab teadma, kust need leida)
    § 163: PS saab muuta seadusega, mis on vastu võetud 1) rahvahääletusel (Ps muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166)
  • PS aluspõhimõtted : näitlik loetelu
    Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3)
  • aluspõhimõtete rikkumise tagajärjed (seotud vastusega küsimusele nr 16)
    Sanktsioon .
  • rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus
    Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste panemises). RV tasandil tähendab riigi suveräänsus riigi vahetut allumist üksnes rahvusvahelisele õigusele. Rahvasuveräänsus: Rahva olek kõrgeima riigivõimu kandjana tähendab ühtlasi seda, et riigivõimu teostamine peab olema legitimeeritud rahva poolt (rahvas teeb kõige põhimõttelisemad ja ülimuslikud otsused riigi tegevuse suunamisel)
  • de iure , de facto
    De iure – kehtiva õiguse kohaselt, juriidiliselt
    De factofaktiliselt , tegelikult, tõsiasjadele vastavalt
  • õigluse ja võrdsuse kontseptsioonid
    Ius distributiva - jaotav õigus Ius commutativa -võrdsustav õigus
  • kas preambuli muutmisel on sisuline tähtsus?
    Jah, sest preambul kajastab Eesti riigi aluseks olevaid põhilisi väärtusi (Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kohta käiv säte ).
  • PS-ste tüübid maailmas, näiteid (mis mõttes erinevad nt Rootsi, Prantsuse, USA, UK, Eesti, Saksa, Iiri, Šveitsi PS)
    Kirjutatud ja kirjutamata – Eristuse alus on kirjaliku PS olemasolu. Nt Suurbritannial puudub kirjutatud konstitutsioon, pole ühtegi tervikteksti, vaid on erinevate konstitutsioonilise olemusega aktid: „ Bill of rights “, mida võib pidada põhiõiguste kataloogiks.
    Kodifitseeritud ja mittekodifitseeritud – Kirjutatud konstitutsiooni puudumine ei tähenda, et riigil pole üldse konstitutsioonilist dokumenti, vaid et konstitutsioonilised normid pole kodifitseeritud. Prantsusmaal eksisteerivad lisaks konstitutsioonile lois organiques: seadused, mis asetsevad konstitutsiooni ja tavaseaduste vahel, reguleerivad konstituts. küsimust ja võetakse vastu erikorras. USA kodeeritud, UK mitte. Efektiivsed ja mitteefektiivsed (sümboolsed); Normatiivsed, nominaalsed ja semantilised.
  • Kas USA president valitakse otse?
    Presidenti ei valita otse, vaid seda teeb valijameeste kogu.
  • Kas K.Päts valiti otse?
    Ei, Pätsi valis Riigivolikogu, Riiginõukogu ja KOV esinduskogu ühiskoosolek.
  • Subsidiaarsuse põhimõte EL õiguses
    See on EL üks keskseid printsiipe , mille kohaselt EL poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele . Enne õigusakti ettepaneku esitamist peab komisjon alati hindama , kas ettepanek vastab subsidiaarsuse põhimõttele ning seda põhjendama.
  • PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega)
    PSTS-l on normihierarhias PS I ja XV peatükiga võrdne asend. Muutmise ainus võimalus on rahvahääletus .
  • PS muutmine EL asjades: mis mõttes on Iiri PS eripärane?
    14. sept 2003 a rahvahääletusel võeti vastu. ( § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.§ 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.) Iirimaa: Erandlik on olukord Euroopa Liidu õiguse puhul, millel on põhiseaduse artikli 29 kohaselt riigis õiguslik jõud. See tähendab, et mis tahes seadust või meedet, mille vastuvõtmine tuleneb Iirimaa Euroopa Liidu liikmesusest, ei saa kehtetuks tunnistada põhiseaduse mis tahes sättega.
  • EL liikmesriigid (küsimused, millele vastamine eeldab teadmist, millised on EL LRd)
    II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS
  • Rahvahääletuse tüübid
    Rahvahääletus e referendum võib oma tüübilt olla obligatoorne (kohustuslik) või fakultatiivne (vabatahtlik). Esimesel juhul näeb riigi põhiseadus ette, et teatud liiki seadusi saab kehtestada või muuta ainult rahvahääletuse korras ja otsus on siduv kõigile riigiorganitele. Teisel puhul tuleb küsimus või eelnõu, samuti juba parlamendis vastuvõetud seadus panna rahva­hääletusele, kui keegi on õigustatud seda nõudma (näiteks mingi hulk parlamendi liikmeid).
  • rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vahe
    Rahvahääletuse ehk referendumi korral hääletab mõne riigielu küsimuse või seaduseelnõu üle vahetult riigi kodanikkond.
    Rahvaalgatuse all mõeldakse aga rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks.
    Rahvaküsitlus on seevastu meetod, mille abil saab riik küsida rahva käest siduva iseloomuta arvamust, et saada informatsiooni meeleolude ja seisukohtade kohta.
  • kas Eestis on rahvahääletuse tulemus riigiorganeile siduv?
    Jah, rahvahääletuse tulemus on riigiorganitele kohustuslik ja siduv.
  • Rahvaalgatuse sisu ja tüübid, näiteid
    Tavaliselt on rahvaalgatuseks vaja teatud arve kodanike allkirjastatud ettepanekut, mis esitatakse riigiorganitele (RK), kes peab kas ise küsimusega tegelema hakkama või panema tõstatatud küsimuse rahvahääletusele. Esimene neist võib tagasilükkamise korral tuua kaasa seadusandliku kogu tagasiastumise ja erakorralised valimised. Teine ehk initsieeriv rahvaalgatus selliseid fataalseid arenguid ei põhjusta. Initsieerida võib nii uue seaduse kui mõne seaduse muutmise kui ka mõne seaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu.
  • kes saab Eestis algatada rahvahääletuse?
    Muu seaduse või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel. Rahvahääletuse algatamise õigus PS muutmiseks on: vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust, Vabariigi Presidendil. (VT ka §105 lg 1)
  • riigielu küsimuse ja seaduseelnõu vahe rahvahääletusel (olemus, tagajärjed RK-le)
    Põhiseaduse järgi, kui riigielu küsimus ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust , siis president ei kuuluta välja riigikogu erakorralist valimist, aga kui seaduseelnõu ei saa rahvahääletusel poolthäälte enamust, siis president kuulutab välja riigikogu erakorralised valimised. Riigikogu võib mingi küsimuse rahvahääletusele panna vaid siis, kui selles küsimuses rahvahääletuse korraldamine ei ole PS §-ga 106 keelatud, kui Riigikogul endal on selle küsimuse otsustamise pädevus ja selle küsimuse otsustamiseks ei ole põhiseadus ette näinud kindlat korda.
  • milliseid küsimusi ei tohi rahvahääletusele panna?
    Eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukoha kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi (§106).
  • kas euro kasutuselevõtu oleks saanud panna rahvahääletusele?
    Jah.
  • kas ESM asutamislepingu ratifitseerimise seaduse oleks saanud panna rahvahääletusele?
    Ei, rahvahääletusele ei saa panna välislepingute ratifitseerimise küsimusi.
  • kas rahvahääletuse võib määrata ajale peale järgmisi RK valimisi?
    Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse võib määrata ajale pärast järgmisi Riigikogu valimisi. Muu seaduseelnõu rahvahääletust ei määrata ajale pärast järgmisi Riigikogu valimisi. (Rahvahääletuse võib määrata Riigikogu valimiste päevale või kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste päevale).
  • Kas RK juhatusel on õigus tagastada ilmselgelt põhiseadusvastane rahvahääletuse korraldamise seaduse eelnõu algatajale juhtivkomisjoni määramata ja eelnõu menetlusse võtmata?
    Ei.
  • õiguskantsleri ja Riigikohtu roll rahvahääletusele pandava küsimuse põhiseaduspärasuse kontrollimisel
    Õiguskantsleril on õigus tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta, kui rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda. Riigikohtul on õigus tühistada Riigikogu otsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta
  • kuidas saab tekkida topeltkodakondsus? ius soli ja ius sanguinis
    Ius soli – e territoriaalpõhimõte tähendab seda, et see, kes vastava riigi territooriumil on sündinud, omandab selle riigi kodakondsuse.
    Ius sanguinis – tähendab, et laps omandab sündides oma vanemate kodakondsuse.
    Eesti seaduste järgi topeltkodakondsust olla ei tohi. Kui alaealisel isikul see siiski on, siis peab ta 18-aastaseks saamisest kolme kuu jooksul valima ühe. Topeltkodakondsus saab tekkida näiteks, kui muu kodakondsusega vanematel sünnib laps USA territooriumil.
    III INIMVÄÄRIKUS , SOTSIAALRIIK, ÕIGUSRIIK
  • Inimväärikuse mõiste
    Vt. § 18 – selle normi aluseks on inimväärikus. Iga inimese individuaalne olemasolu on elu vaieldamatu põhiväärtus.
    Inimväärikus kui põhiseaduslik põhimõte kaitseb igaüht selle eest, et teda käsitatakse vahendina riiklike eesmärkide saavutamisel.
  • Näiteid kehalise puutumatuse, inimväärsete elutingimuste, inimeste õigusliku võrdsuse, inimese vaba enese üle otsustamise õiguse ja privaatsfääri kaitse piiridest ja rakendumisest praktikas
  • Õigusriigi tunnused
    Riigivõimu piiramine individuaalse vabadusega ja sellest tulenev proportsionaalsuse põhimõte, võimude lahusus, õiguskindlus, halduse seaduslikkus ning sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse.
  • Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte: horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus, isikuline ja institutsionaalne võimude lahusus
    Institutsionaalne võimude lahusus on PS § 4; Isikuline võimude lahusus täh et inimene ei tohi olla üheski muus riigiametis (Nt: kui on RK-s, ei tohi olla kohtus ka vms) Horisontaalse puhul on funktsionaalselt jaotatud otsustamispädevust teostavad organid formaalselt ühel ( riiklikul ) tasandil, vertikaalse puhul jaotatakse võim mitmete (riiklike) otsustamistasandite vahel.
  • õiguskindluse põhimõte, mh: kas tohib kehtestada tagasiulatuvalt isikule soodsamat normi? Aga ebasoodsat normi? Millise seaduse järgi mõistetakse karistus : kas alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi?
    Tuleneb PS § 10. Igaühel peab olema garantii , et teda koheldakse inimväärselt ning kooskõlas kehtivate seadustega. Kergendavad asjaolud on tagasiulatuva jõuga, raskendavad edasiulatuva jõuga. Karistus mõistetakse alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. (Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast.)
  • halduse seaduslikkus e legaalsus
    Halduse seaduslikkus tähendab ühelt poolt, et täitevvõim tohib individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus, ja teiselt poolt, et ükski halduse õigusnorm (määrus, üldkorraldus , halduse individuaalakt ) ei tohi olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, PS). Selle põhimõtte keskne säte on PS § 3 lg 1 I lause.
  • kohtute sõltumatus
    Sõltumatute kohtute
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #1 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #2 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #3 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #4 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #5 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #6 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #7 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #8 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #9 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #10 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #11 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #12 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #13 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #14 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #15 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #16 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #17 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #18 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #19 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #20 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #21 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #22 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #23 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #24 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #25 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #26 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #27 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #28 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #29 RIIGIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED-eksam-arvestus #30
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 133 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mmaann Õppematerjali autor

    Meedia

    Mõisted

    Sisukord

    • a PS muutmine 1933
    • Riigi suveräänsus
    • De iure
    • De facto
    • Ius distributiva
    • Kirjutatud ja kirjutamata
    • Kodifitseeritud ja mittekodifitseeritud
    • Efektiivsed
    • sümboolsed);
    • Normatiivsed, nominaalsed ja semantilised
    • Rahvahääletuse
    • Rahvaalgatuse
    • Rahvaküsitlus
    • Õiguskantsleril
    • Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed, hääletamine
    • Üldisuse
    • Otseste
    • Presidentaalne
    • Parlamentaarne
    • Arupärimisega
    • Vaba mandaadi
    • Pluss
    • Uurimiskomisjon
    • Probleemkomisjoni
    • Stenogrammi
    • Seadus
    • Seadlus
    • Seletuskiri
    • Täiendav seletuskiri
    • Kõikehaaravuse
    • Ühtsuse
    • Universaalsuse
    • Aastase
    • Eelnevuse
    • Tõepärasuse
    • Avalikkuse
    • Jõustumisnorm
    • Üldkord
    • Impeachment
    • ÕIGUSTLOOVA AKTI V VÄLISLEPINGU PS-PÄRASUSE ASJA
    • LAHENDAMISEL VÕIB RIIGIKOHUS
    • Kohalik omavalitsus
    • Põhiseaduslik garantii
    • Vertikaalne võimude lahusus
    • KOV autonoomia
    • Subsidiaarsusprintsiip

    Teemad

    • a. PS
    • a PS muutmine 1933
    • I kord
    • II kord
    • III kord
    • IV kord
    • rahvahääletusel
    • RK kahe
    • RK poolt
    • kiireloomulisena
    • Rahvasuveräänsus
    • de facto
    • Ius commutativa
    • lois organiques
    • mitteefektiivsed
    • sümboolsed);
    • seos preambuli ja aluspõhimõtetega
    • § 1
    • § 2
    • Iirimaa
    • obligatoorne
    • fakultatiivne
    • näiteid
    • Riigikohtul
    • ius soli
    • sanguinis
    • Ius soli
    • Ius sanguinis
    • erakondade vahel ja
    • on salajane ning rakendatakse proportsionaalset
    • valimissüsteemi
    • ühetaolisuse
    • Presidentaalne
    • Parlamentaarne
    • küsimus
    • Indemniteet
    • Immuniteet
    • Inkompatibiliteet
    • Miinus
    • § 63
    • alatine
    • kehtivuse
    • rakendumisseadusega
    • vacatio legis
    • politics
    • §-ga 15
    • LAHENDAMISEL VÕIB RIIGIKOHUS
    • Teema XII - ÕIGUSKANTSLER ja RIIGIKONTROLL
    • kontroll
    • Ombudsman
    • Tasakaalustaja
    • Teema XIII - KOHALIK OMAVALITSUS
    • vallad ja linnad
    • garantii

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    30
    doc
    Põhiseaduse kordamisküsimused sügis 2014
    66
    doc
    Riigiõigus
    33
    doc
    Riigiõigus
    31
    pdf
    Riigiõigus Kordamisküsimused 2012
    75
    doc
    Kohaliku omavalitsuse õigus
    72
    doc
    Riigiõigus
    142
    doc
    Riigiõiguse konspekt
    11
    docx
    Riigiõiguse ja põhiseaduse kordamisküsimuste vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !