RIIGIÕIGUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul ?
  • Mis normid üldse reguleerivad riiki kui sellist ?
  • Mis on vahet õiguslikul järjepidevusel ja õigusjärglusel ?
  • Kuidas EL mõjutab Eesti suveräänsust ?
  • Mis asi on riigivõimu objekt ?
  • Kuidas seda tõlgendada ?
  • Kelle usaldusel püsib valitsus ?
 
Säutsu twitteris
 
RIIGIÕIGUS

I osa. Sissejuhatus.
§1. Riigiõigus
I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas

1.Riigiõigus kui juriidiline  distsipliin .
Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või 
lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? 
Õigusharu on normi kogum,  juriidilist  
distsipliini   huvitab  normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks 
õigusteadus on, miks juristid olemas on.
2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin
a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena:
a.Õigussuhet – kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi 
b.Normi
c. Toiminguid  – normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud 
juriidilised isikud.
d.Juriidilist distsipliini
ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline)
TEOORIAD
1)  Huviteooria  - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist 
(üksikisiku  huvist). 
2) Subordinatsiooni teooria (alluvusteooria) pärineb 19. sajandi ja sellele eelneva 
ajastuettekujutusest, et inimene on riigi alam.
Avalikku õigust iseloomustab alluvussuhe.
Eraõigust iseloomustab võrdsussuhe.
( Subordinatsiooni teooriast lähtub ka A. Tõeleid- Kliimann  „Õiguskord”) 
Probleem: alluvussuhet on ka eraõiguses.
3)  Subjektiteooria
Avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda 
muud avaliku võimu  kandjat . Probleem: juhtu, kus riik osaleb eraõigussuhtes, see teooria ei 
lahenda. Nt kui riik ostab arvuteid/tanke, siis on tal müüjaga eraõiguslik suhe. Pos: välistab 
probleemi, mis tekkis eelnevas  teoorias .
4)  Modifitseeritud  subjektiteooria
Avaliku õiguse hulka kuuluvad need normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda 
muud avaliku võimu kandjat kui sellist.
Pos külg – näitab õigusnormide funktsiooni kätte; probleem: (paneme järelduse eeldusesisse), 
mis normid üldse reguleerivad riiki kui sellist?
RKÜKo( Riigikohtu  üldkogu otsus) 22.12.2000, 3-4-10-00, p 14 www. riigikohus .ee 
Era-                                        ja                                            Avalikõiguslikud distsipliinid
Tsiviilõigus                                                                            Karistusõigus
Äriõigus                                                                                 Haldusõigus
MTÜ-de ja SA-de seadus                                                      Riigiõigus 
                                                                                               Protsessiõigus  
                                                                                               Euroopa Liidu Õigus
1.RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS
Riigiõiguse kui juriidilise distsipliini  esemeks  on riigi õigus. Siia kuulub peale PS enda 
kavalimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate RK organite korraldusseadus, põhiseaduslikukohtu
järelvalve õigus.
Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon .
2.RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM
1)Riigi aluspõhimõtted
2)Põhiõigused
3)Riigi korraldus
4)Riik rahvusvahelises õiguses
§2 EESTI VABARIIK 
I Teooriad riigi mõistest
1. Immanuel  Kant.
„ Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all.”
2.Georg Jellinek 1900. a paiku (Saksamaal hakkas sel ajal kehtima tsviilseadustik)
„3 elemendi õpetus” Riik see on : rahvas, territoorium  ja riigivõim
3.Teooria riigist kui juriidilisest isikust.
Riigile omistati eraldiseisev isiksus – õigusvõime. Riik kui juriidiline isik, talle 
anti juriidilistest isikutest eraldiseisev õigusvõime.
4. Hermann  Heller Riigiõpetus aastast 1934 Hollandis.
Organisatsiooniteooria
Riik kui otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraseltorganiseeritud tegevusüksus.
Riik kui vahend, riigi juhtimisaparaat (eesmärgi saavutamiseks)
5.Carl  Schmitt : Riik on korra võim.
6.Hans  Kelsen  (20. saj. jurist ) Riik on õiguskord.
7.Riik kui ühiskondliku lepinguga konstitueeritud üksus e. ühiskondliku lepinguteooria.
(John Rawls jt.) On olemas riigieelne olukord, kus pole õigust või selle tagamisemehhanisme. 
Inimesed loovad riigi.
II Riigi mõiste
NB! Riik on mitmetähenduslik mõiste. Ei ole ühte ja kõigis  kontekstides  õiget definitsiooni.
1.Kolme-elemendi-õpetus see on empiirilise riigi mõiste ja see on kasutuses rahvusvahelises 
õiguses.
Territoorium – osa Maa pinnast, mille piirid on määratud kujunemisloo või rahvusvaheliste 
lepingutega. (Sealandi näide)
Rahvas – füüsilistest isikutest ühisuse liikmed (nt. Nottebohmi kaasus – Kas Saksa 
või Lictensteini kodanik?)
Suveräänne võim – suveräänne õigus kasutada jõudu inimeste ja asjade suhtes. See nõuab 
teatud struktuuri (reaalselt toimivate jõustruktuuride) olemasolu.
Riigi tunnustamine ei ole õiguslik  kvalifikatsioon , vaid pigem poliitiline otsus.
2. Riik kui juriidiline isik – see on mõiste, mis on kasutuses riigisiseses õiguses. Riik on 
avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus.
Juriidiline isik on abstaktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime
Õigusvõime on võime olla õiguste ja kohustuste  kandjaksSee võib olla kas 
täielik õigusvõime või osaline õigusvõime. Täielik õigusvõime on harv nähtus.
Pädevus on õigus kehtestada õigust
Saame rääkida ka eraõiguslikust pädevusest(lepingunormid kui pädevus). Riik võib 
määratleda kõigi teiste pädevuse, sh ka enda pädevuse.
3.Riigi  filosoofiline  mõiste – Riik kui inimõiguste realiseermise  institutsioon .
Inimõigusi ei saa tagada ilma riigita.

4.Riik kui  riigiaparaat .
III RIIK KUI TEADUSE ESE

1.  POLITOLOOGIA  uurib erinevaid riigi tüüpe (vabariik,  monarhia ), 
riigi poliitilisiinstitutsioone ( parlament ), riigi allakäike, demokraatia teooriat, riiki rahvusvahe
lisessuhtlemises.
2. POLIITILINE SOTSIAALTEADUS see on puhtalt  empiiriline  distsipliin, sotsioloogia 
osa, mille meetodiks on nt arvamusküsitlused.
3. RIIGIFILOSOOFIA tegeleb küsimusega „Miks riik?“
4. RIIGIÕIGUSE ÕPETUS uurib küsimusi, mis kehtib? On kolm  dimensiooni
Saame eristada: 
empiirilist dimensiooni– kirjeldame ja uurime, mis on riigi õigus, 
analüütilistdimensiooni– mõttetöö, 
normatiivset dimensiooni – me kujundame lõpuks heväärtushinnangu, normi.
IV  KODANIKKOND  – käsitleme kevadel
V EV TERRITOORIUM
Põhiseaduses on EV territoorium sätestatud §122. Riigipiiri seaduse §4, mis ütleb kus kohast 
see piir täpsemalt kulgem, täpsustab paragrahvi 122.

1. Maismaapiir  – Riigipiiri seadus (RPS) §2 lg.2

2.Merepiir – Riigipiiri seaduse §2 lg 3 ja 4; Merealapiiride seadus (Genfi 
mereseadusekonventsioon, ÜRO ... ) (territoriaalveed on 12 meremiili rannikust.)
3.Õhupiir RPS §2 lg 3 – määratakse rahvusvaheliste konventsioonidega, RPS §3 lg 3.
4.Majandusvöönd – Merealapiiride seaduse §7 
Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asuv ja  viimasega  külgnev mereala, 
mille välispiir on määratud naaberriikidega kooskõlastatult. Majandusvööndi piiri 
koordinaadid on esitatud  lisas  3. Majandusvööndi seadus – defineerib  riigi suveräänsed 
õigused majandusvööndis.
VI SUVERÄÄNSUS
1.Mõiste tekkimine
Jean Bodin järgi on suveräniteet absoluutne ja püsiv kõrgeim pädevus. Tema kandja 
on piiramatu võimuga.
Johannes Altmusius (kandjaks – rahvas)
Erinevus: Bodin peab s. kandjaks valitsejat, Altmusius rahvast.
2.Klassikalised ja modernsed  käsitlused
a.Riigi  iseseisvus  teistest riikidest. 
b.Riigi õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata.
c.Riigi õigus kasutada oma ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks vajalikke 
vahendeid piiramatult.
d. Ettekujutus  et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal.
e.Kriisiolukorras koondub võim ühte kätte.
1.EV suveräänsus
a. PS §1 ISESEISVUS Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima 
riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on  aegumatu  ja võõrandamatu.
Artur Tõeleid-Kliimann – „iseseisvus tähendab, et Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi omaks.”
b.PS § 1 : SÕLTUMATUS
c.PS § 1: RAHVASUVERÄÄNSUS ( Pouvoir constitué)
d.PS § 2:  UNITAARRIIK  e.PS § 4 ja 14:
f. PS § 127 lg 1 ??? ( ajalooline igand, suveräänsuse kontekstis ei oma tähtsust)
RIIGIÕIGUSE AJALOOST
12. aprill 1917 – Eestimaa kubermang ja  Liivimaa  kubermangu põhjaosa liideti 
(Kerenskivalitsus), omavalitsusorgan Maapäev (selle valijaskonnaga määratleti Eesti rahvas). 
Eestikubermangu komissariks oli Jaan  Poska . Oktoobrirevolutsiooni järel kuulutas Maapäeva
vanematenõukogu end kõrgeima võimu organiks (28.nov.1917). Kuldne   kolmik  e. 
Päästekomitee Päts, Vilms ja Konik, kes 24. Veebruaril 1918 kuulutasid välja „Manifesti 
kõigile Eestimaa rahvastele (Eesti I PS moodi dokument).
•1918, 9. November  kukutati  Saksamaal Weimari Vabariigis võimult  keiser Wilhelm II.
•Sügis 1918 – Maapäev sai võimu tagasi. (Võiks rääkida Eesti riigi sünnist rahvuslikuõiguse 
tasandil. Algab Vabadussõda.
•1919 aprill Asutava Kogu valimised.
•1919, 4. Juuni EW „teine“ PS
•2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartu rahuleping, allkirjastas Jaan Poska. (Venemaadeklareerib, et 
loobub igaveseks nõudmistest Eesti territooriumi üle“
•15. juuni 1920 ametlik EW I PS
•1932. veebruaris pandi rahvahääletusele Tõnissoni PS muutmise eelnõu nn Tõnissonieelnõu, 
mis lükati väga napi häälteenamusega tagasi. Poolt 333979: vastu 345215.
Vahepeal  olid vapsid  välja töötanud oma PS muutmise eelnõu
•1933 juunis uus rahvahääletus uue muudatustega eelnõu üle poolt 161598: vastu 333118
•1933 aasta 14-16 . oktoobril  pandi rahvahääletusele vapside PS muutmise eelnõu. 
Rahvahääletuse läbiminekuks kehtestati uus lävend: 50% hääleõiguslikust elanikkonnast
Vastuvõtmiseks on vaja le 50% valijate toetust. Eesti rahvas võttis selle eelnõu vastu 
416878:156894. Vapside PS kõrvaldas Eestis demokraatia.
•Pätsi võimuletulekuga algas 1934. Aastal nn „Vaikiv ajastu“, mis kestis 1938./1940. aastani. 
(1938 uus PS)
•1937 Pätsi rahvahääletus  Rahvuskogu kokkukutsumiseks ja PS muutmiseks.
•1938 aastal kehtestati põhiseadusevastaselt uus põhiseadus.
•Tänane PS võeti vastu 28. Juunil 1992, mis hakkas kehtima järgmisel päeval. Kokkuhääletas 
446000 inimest, kellest peaaegu 408000 oli poolt.
VIII EV ÕIGUSLIK JÄRJEPIDEVUS 
Õiguslik järjepidevus e kontinuiteet on ühe õigussubjekti juriidiline katkematus.
Mis on vahet õiguslikul järjepidevusel ja õigusjärglusel? 
Õigusjärglus esineb siis, kui on 2 subjekti ja teine  subjekt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
RIIGIÕIGUS #1 RIIGIÕIGUS #2 RIIGIÕIGUS #3 RIIGIÕIGUS #4 RIIGIÕIGUS #5 RIIGIÕIGUS #6 RIIGIÕIGUS #7 RIIGIÕIGUS #8 RIIGIÕIGUS #9 RIIGIÕIGUS #10 RIIGIÕIGUS #11 RIIGIÕIGUS #12 RIIGIÕIGUS #13 RIIGIÕIGUS #14 RIIGIÕIGUS #15 RIIGIÕIGUS #16 RIIGIÕIGUS #17 RIIGIÕIGUS #18 RIIGIÕIGUS #19 RIIGIÕIGUS #20 RIIGIÕIGUS #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 100 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor zefirinka Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • RIIGIÕIGUS
  • I osa. Sissejuhatus
  • §1. Riigiõigus
  • I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas
  • ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE
  • RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS
  • RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM
  • §2 EESTI VABARIIK
  • Organisatsiooniteooria
  • II Riigi mõiste
  • Territoorium
  • Rahvas
  • Suveräänne võim
  • Riigi tunnustamine ei ole õiguslik kvalifikatsioon, vaid pigem poliitiline otsus
  • Juriidiline isik
  • Õigusvõime on võime olla õiguste ja kohustuste kandjaks
  • Pädevus on õigus kehtestada õigust
  • IV KODANIKKOND
  • V EV TERRITOORIUM
  • VI SUVERÄÄNSUS
  • Mõiste tekkimine
  • Klassikalised ja modernsed käsitlused
  • EV suveräänsus
  • RIIGIÕIGUSE AJALOOST
  • VIII EV ÕIGUSLIK JÄRJEPIDEVUS
  • IX EUROOPA LIIT JA EESTI LIIKMELISUS
  • INTERNATIONALE HANDELSGESELLSCHAFT
  • PS sisulises kirjas on kõige oluline
  • II PS TEOORIAD
  • Carl Schmitt
  • Rudolf Smend
  • Rudolf Smend
  • Ühiskondliku lepingu teoreetikud
  • III PS STRUKTUUR
  • IV ÕIGUSNORMI HIERARHIA
  • Mida raskemini on norm muudetav, seda kõrgemal asub ta õigusnormide hierarhias
  • V PS MUUTMINE
  • §4 PS TÕLGENDAMINE
  • I Tõlgendamise mõiste
  • II Friedrich Carl v. Savigny
  • nelja kategooriasse: grammatiline, loogiline, ajalooline ja süstemaatiline tõlgendamine
  • III TÄNAPÄEVASED VOOLUD
  • TOOPIKA
  • HERMENEUTIKA
  • ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA
  • ARGUMENTATSIOONITEOORIA
  • IV TÕLGENDAMISE KOHT
  • Seesmine e interne õigustamine
  • See mõttekäik on iga juristi elementaarne käsitlusoskus
  • Õigusmõistete struktuur
  • Mitmetähenduslikkus
  • Inkonsistents
  • V VÕIMALIKUD ARGUMENDI VORMID
  • VI PS KONFORMNE TÕLGENDAMINE/ RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE
  • SÕBRALIK TÕLGENDAMINE/ EL ÕIGUSE KONFORMNE TÕLGENDAMINE
  • PS konformne e kooskõlaline tõlgendamine puudutab PS-st alamaid akte: seadusi ja
  • määrusi
  • Rahvusvahelise õiguse sõbralik tõlgendamine
  • EL õiguse konformne tõlgendamine
  • käsk, keeld või luba
  • II OSA: PS ALUSPÕHIMÕTTED
  • §5 ÜLEVAADE
  • I MÕISTE
  • II Teooriate paljusus
  • III RIIGIKOHUS
  • §6 INIMVÄÄRIKUS
  • I SÄTESTUS
  • II AJALOOLINE TAUST
  • III MORAALNE / ÕIGUSLIK DIMENSIOON
  • IV POSITIIVNE / NEGATIIVNE DEFINITSIOON
  • Sooritusteooria
  • Negatiivne definitsioon
  • V INIMVÄÄRIKUSE VALDKONNAD
  • Kehaline puutumatus
  • Inimväärsed elutingimused
  • Õiguslik võrdsus
  • Identiteedi säilitamine
  • Vaba otsustus
  • Menetluse küsimused
  • §7 VABADUS
  • II VABADUS PÕHIÕIGUSTE ALL
  • §8 VÕRDSUS
  • §9 DEMOKRAATIA
  • II DEMOKRAATIA MÕISTE
  • IV DEMOKRAATIA KUI JUHTIMISE ESE
  • V UUSAJA DEMOKRAATIA TEOORIAD
  • Identiteedi teooria
  • Konkurentsiteooria
  • RKÜKo 19.04.2005, 3-4-1-1-05
  • Demokraatia põhimõte eeldab, et valijal on võimalus teha valik erinevate
  • valimisprogrammide ja ideede ning neid esindavate kandidaatide nimekirjae vahel
  • Demokraatia toimimise seisukohalt on oluline, et erinevad ühiskondlikud huvidoleks
  • poliitilise otsustuse protsessis võimalikult ulatuslikult eisndatud
  • VI DEMOKRAATIA PÕHIMUDELID
  • Otsene/kaudne demokraatia
  • Parlamentaarne/presidiaalne demokraatia
  • VII DEMOKRAATIA PÕHIELEMENDID PS JÄRGI
  • Rahvasuveräänsus ja esindusdemokraatia
  • Tegutsedes põhiseaduse konstitueeritud võimuna, saab rahvas teostada seda kõrgeimat
  • riigivõimu §56 alusel
  • Lex superior derogat legi inferiori – kõrgema õigusvõimega norm murrabmadalama
  • õigusega normi kehtivuse (vastuolu korral)
  • Erakond põhiseaduslikkus tähenduses
  • Enamusprintsiip
  • Demokraatlik legitimatsioon, poliitiline vastutus
  • rahvalt RK-le, siis legitimatsioon RK-lt VV-le, ja Riigikohtule
  • Legitimatsiooni uuendamise nõue PS §60 lg3
  • a) Poliitiline vastutus
  • Parlamentaarne kontroll
  • Probleem
  • HÄÄLEÕIGUS
  • a) Struktuur PS §57
  • Rahvahääletusõigus
  • Valimisõigus
  • Valimisvabadus
  • Valimiste üldisus
  • Valimiste ühetaolisus
  • D’Hondti
  • Otsesus
  • Salajasus
  • Valimisproportsionaalsus
  • DEMOKRAATIA KAITSE DEMOKRAATIA VAENLASTE EEST
  • a) Stabiilsus
  • b) Läbipaistvus
  • c) Põhiseaduse mehhanismi
  • §10 ÕIGUSRIIK
  • II MÕISTE
  • Formaalses
  • Materiaalses
  • III ÕIGUSRIIGI STRUKTUUR
  • IV PÕHIÕIGUSED
  • V Võimude lahusus ja tasakaalustatus
  • Funktsionaalne võimude lahusus
  • Seadusandliku võimu ül kirjeldus on eelkõige PS §65 p1
  • Täidesaatva võimu ül kirjeldus on eelkõige PS §87 p1
  • Kohtuvõimu ül kirjeldus on eelkõige PS §146, §15 lg2

Teemad

  • Huviteooria
  • Subordinatsiooni teooria
  • Subjektiteooria
  • Modifitseeritud subjektiteooria
  • Era- ja Avalikõiguslikud distsipliinid
  • RIIGIÕIGUS / KONSTITUTSIOONIÕIGUS / PÕHISEADUSÕIGUS
  • RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM
  • Immanuel Kant
  • Georg Jellinek
  • Teooria riigist kui juriidilisest isikust
  • Hermann Heller
  • Organisatsiooniteooria
  • Carl Schmitt
  • Hans Kelsen
  • Riik kui ühiskondliku lepinguga konstitueeritud üksus e. ühiskondliku lepinguteooria
  • Riik kui juriidiline isik
  • Riik kui inimõiguste realiseermise institutsioon
  • Riik kui riigiaparaat
  • POLITOLOOGIA
  • POLIITILINE SOTSIAALTEADUS
  • RIIGIFILOSOOFIA
  • RIIGIÕIGUSE ÕPETUS
  • Maismaapiir
  • Merepiir
  • Õhupiir
  • Majandusvöönd
  • Mõiste tekkimine
  • Klassikalised ja modernsed käsitlused
  • EV suveräänsus
  • ISESEISVUS
  • SÕLTUMATUS
  • RAHVASUVERÄÄNSUS
  • UNITAARRIIK
  • EL LEPING
  • EUROOPA ÜHENDUSE LEPING ASUTAMISLEPING
  • COSTA VS ENEL
  • INTERNATIONALE HANDELSGESELLSCHAFT
  • PS identiteedi printsiip
  • PS sisulises kirjas on kõige oluline
  • Hans Kelsen
  • Carl Schmitt
  • Rudolf Smend
  • Rudolf Smend
  • Ühiskondliku lepingu teoreetikud
  • Algatamine
  • Muutmise viisid
  • rahvahääletusel
  • RK kahe järjestikuse koosseisu poolt
  • RK poolt kiireloomulisenav
  • Jõustumine
  • P III AKT – see on Põhiseaduse Täiendamise Seadus
  • §156
  • PSTS
  • Preambul
  • largissimo sensu
  • largo sensu
  • sensu stricto
  • TOOPIKA
  • HERMENEUTIKA
  • ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA
  • ARGUMENTATSIOONITEOORIA
  • Seesmine ja välimine õigustamine (interne ja eksterne)
  • Süllogism
  • Õigusmõistete struktuur
  • Mitmetähenduslikkus ja inkonsistents
  • Ebatäpsus
  • Evaluatiivne avatus
  • Eriprobleem
  • Kaasavarateooria
  • Sooritusteooria
  • Negatiivne definitsioon
  • Kehaline puutumatus
  • Inimväärsed elutingimused
  • Õiguslik võrdsus
  • Identiteedi säilitamine
  • Vaba otsustus
  • Menetluse küsimused
  • Identiteedi teooria
  • Konkurentsiteooria
  • Otsene/kaudne demokraatia
  • Parlamentaarne/presidiaalne demokraatia
  • Rahvasuveräänsus ja esindusdemokraatia
  • Representatsiooni printsiip
  • Vaba mandaat
  • Erakonnademokraatia
  • Erakond põhiseaduslikkus tähenduses
  • mitmeparteilisus
  • ENAMUSPRINTSIIP/VÄHEMUSE KAITSE
  • Demokraatlik legitimatsioon, poliitiline vastutus
  • Kõige pealt legitimatsioon alt üles
  • avalikkuse kontroll
  • HÄÄLEÕIGUS
  • DEMOKRAATIA KAITSE DEMOKRAATIA VAENLASTE EEST
  • Formaalses
  • Materiaalses
  • Funktsionaalne võimude lahusus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

118
docx
Riigiõigus
41
docx
Riigiõigus
31
docx
Riigiõigus
58
doc
Riigiõigus konspekt
59
doc
Riigiõigus konspekt
55
doc
Riigiõigus konspekt
72
doc
Riigiõigus
47
doc
Riigiõigus





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !