10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Triipz
Õppematerjali autor
suhtes; · sõltuvalt koodi tüübist võib olla lugemine võimalik mitmes suunas; · võimalik lugemiskaugus on kuni 5 m ja lugemiskiirus võib ulatuda kuni 200 koodini minutis. 20) Smart label ehk ,,nutietikett" lk 315-316 Kombinatsioon vöötkoodist ja RFID-märgisest. Nutietikett koosneb neljast osast: 1) Vöötkoodietikett 2) RFID-kiip 3) RFID-antenn 4) Liimikihi katteriba 21) RFID tehnoloogia eelised lk 316 Eelised: Vastuvõtu- ja lähetamistoimingute automatiseerimine, informatsiooni kogumine, saadetiste jälgimine ja vigade arvu ning kadude vähenemine. Tehnoloogia kasutamine suurendab logistikaprotsessi läbipaistvust, mis võimaldab omakorda protsessi paremini optimeerida. RFID tehnoloogiat on põhimõtteliselt võimalik kasutada tarneahela kõigis osades alates tootmisest ja lõpetades tarbijaga. Raadiomärke kasutades on võimalik edastada
numberkood ehk identnumber (GTIN), mis viitab toote või teenuse täpsetele andmetele andmebaasis. Toodet märgistav numberkood transleeritakse vöötkoodiks, mida loetakse skanneriga. Masinloetava vöötkoodisümboli alla paigutatakse tootekood ka inimloetaval kujul (numberkujul). Toote/kauba/teenuse identifitseerimiseks kasutatakse mitmeid erinevaid vöötkoodi sümboloogiad: EAN-14 (ITF-14, DUN-14), EAN-13, UPC-12, EAN-8 7. RFID RFID (Radio Frequency Identification) -raadiosagedustuvastus on kümendi tehnoloogia, mis tõrjub kasutuseloleva vöötkoodi. Ostukärul olevad kaubad tuvastatakse kassas ilma vajaduseta neid puudutada ja kauplemine kiireneb. RFID muutub ka Passi ja ID kaardi koostisosaks. RFID kuulub tehnoloogiate hulka, mis arvatakse enim mõjutavat inimühiskonna arengut. Traadita andmeside ja RFID üheskoos avavad rohkesti uusi võimalusi rakenduste loomiseks. koodilugeja ise mahub seejuures mobiiltelefoni
LOGISTIKA BAASKURSUS, MAINORI KÕRGKOOL, Sügis 2009. NR. 1 1. SISSEJUHATUS 1.1. Logistika määratlus Logistika on protsess, mis toimub organisatsiooni tarnijatest klientideni. See mõjutab vastastikku peaaegu iga üksuse tegevust organisatsioonis ja paljusid teisi organisatsioone väljaspool oma organisatsiooni, kaasa arvatud kliendid. Efektiivne logistika pöörleb ümber viie võtmeala toodete liikumine, informatsiooni Hikumine, aeg / teenindus, kulud ja integratsioon (süsteemsus). Igal neist on määrav mõju logistika edukusele, lisandväärtuse loomisele ja organisatsiooni konkurentsivõime parandamisele. Logistika on tooraine, pooltoodete ja lõpptoodete lähtepunktist tarbimispunkti liikumise, ladustamise ning sellega seotud informatsiooni planeerimine, teostamine ja kontrollimine, eesmärgiga rahuldada kliendi nõudmisi (U. S. Council of Logistics Management', (986 Logistika on inimeste ja/või kaupade vedamise ja ladustamise kavan
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
11 KAUBA KÄITLEMINE 11.1. Laonduse ajaloost Laondus kui äraelamiseks vajaliku toiduvaru säilitamine on tõenäoliselt sama vana kui inimkond. Ajaloost on teada, et juba kümneid tuhandeid aastaid tagasi kogusid inimeste eelkäi- jad neandertallased koopaelanikena toiduvarusid. Koriluse ajal, kui elatuti peamiselt jahisaagist, metsamarjadest ja taimejuurtest, hoiti toidutagavarasid maasse kaevatud panipaikades. Tänapäeva mõistes laonduse ja varude säilitamise juured ongi saanud alguse vajadusest säilitada söödavat, et elada üle periood, mil peale jahiloomade polnud võimalik loodusest midagi juurde hankida. Tuhandeid aastaid tagasi võeti sõjakäikudele kaasa toiduvarusid, milleks oli peamiselt tera- vili. Kuna kümned tuhanded sõdalased vajasid äraelamiseks ja võitlusvõime säilitamiseks suurtes kogustes toitu, tuli hankida söödavat vallutusretkedel pidevalt juurde. Kandeloomade seljas ja vankritel veeti sadu tonne söögikraami
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid