PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESUS EHITUSVIIMISTLUS Katre Kepp RENOVEERITUD HOONE PÄRNUS Juhendaja: Ingrid Kruusla Pärnu 2013 Renoveeritud hoone vaatlus Hoone asukoht Asub Tallinna mnt 40a Pärnu. Hoone vaatlus Ajalugu Kool kandis asutamisel nime Pärnu Eesti Vallakool ja asus praegusel J.W Jannseni tänaval majas nr 37, kus praegu on Lydia Koidula Memoriaalmuuseum. Esimene koolijuhata oli Johann Voldemar Jannsen, kes elas selles majas kuni lahkus ametist aastal 1863. Õppekeelesk oli alguses eesti keel, kuid saksastumise ajajärgul muudetud kool 1864. Aastal saksakeelseks ning sai ta nimeks Pärnu Linna Poeglaste III Algkool. 1876. aastal valmis uus kivist koolihoone, nn Laadaplatsi kooli. 1880
suguvõsa aastani 1919. Praeguse härrastemaja ehitust alustas G. Chr. von Pahlen 1697 J.Stael v. Holsteini jooniste järgi. Mõis sarnanes oma sümmeetrilise põhiplaaniga ja kahekorruselise kivihoonega palladionistliku üldlahendusega nii Maardu kui ka Aa mõisahoonele. Ehitist rüüstati vene vägede poolt Põhjasõja ajal. 1730 aastaks taastati härrastemaja vanadel müüridel. 1782-85 ehitati maja ümber arh. J.C.Mohri jooniste järgi, millega sai hoone oma praeguse ilme. [8,10] Palmse mõisaansambel on Eesti üks väljapaistvamaid barokkstiilis tervikkomplekse. Üks väheseid täielikult säilinud ja restaureeritud mõisaansambleid. Ennistustöid alustati juba 1972. aastal, mil mõisakompleks siirdus Lahemaa Rahvuspargi omandusse. Mõisa peahoone on barokne, 2-korruseline kõrge sokli ja kelpkatusega, sümmeetrilise kompaktse põhiplaaniga balladionistliku lahendusega kiviehitis. 1. korrus on natukene
võimalused omandada haridust alates lasteaiast kuni ülikoolini. Türi vallas on kuus lasteaeda, kolm põhikooli, kaks gümnaasiumi, üks kutseõppeasutus - Türi Tehnika- ja Maamajanduskool ning Tartu Ülikooli Türi kolledz, mis jagab piirkonnale iseloomulikult just keskkonnaalaseid teadmisi. Lisaks on Türil Eestis ainulaadne puuetega lastele mõeldud kool, mis sai 2010. aastal ka kaasaegse juurdeehituse. Samuti võib uhkust tunda 2008. aastal avatud Türi Muusikakooli hoone üle, mis on esimene taasiseseisvumisajal spetsiaalselt laste muusikakooliks ehitatud hoone Eestis. 2010. aastal valmis ka täielikult rekonstrueeritud Türi Kultuurimaja. Türi valla noored aga võivad rõõmu tunda 2007. aastal valminud rulapargi üle, mida kasutajad ise hindavad üheks parimaks sisetingimustes ekstreemspordirajaks kogu riigis. Noored saavad vaba aega sisustada ka 2010. aastal avatud Türi Noortekeskuses. 2010. aastal avati
3. Teised kihelkonna koolid, mis jäid praegusele Vara valla territooriumile Maarja-Magdaleena kihelkonnas moodustas Vara suure territoorimi, mis on tinginud väikeste koolide olemasolu. Kuna need algkoolid on andnud Vara haridusellu oma panuse siis tahan ka neile tähelepanu pöörata. 3.1. Haridusajalugu Koosal Koosa kooli asutamise tähtajaks peetakse 1785 aastat. Esialgu oli kool ühe komplektiline. Koolimajaks oli väike hoone kahe toa ja köögiga (õpetajale) ja ühe klassitoaga.1919 muudeti kool 4 klassiliseks. 1926/1927 avati 5 klass. 1927 tegi koolijuhatja valla volikogule ettepaneku moodutsada ka 6 klass, otsus tuli eitav. Peale kolmandat ettepanekut avati 1927/1928 õppeaastal Koosa kool 6 klassilisena, kus 3 õpetajat andsid teadmisi 99 õpilasele. 1944 nimetati kool Koosa Mittetäielikuks Keskkooliks. 1962/1963 töötas kool kaheksa klassilisena ning 1963 aastal muudeti kool algkooliks
Moodne arhitektuur Elamu Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23 Tallinnas - Chielehaus Arhitekt: Robert Natuse, valmis: 1936 Hoone tellija oli “Eestimaa liikumata varade ekspluateerimise seltsi Koch ja Ko”. Viiekorruseline raudbetoonist ja telliskivist elamuhoone, väljapoolt on vooderdatud klinkerkiviga. Hoone on ehitatud väikesele alale, kahe tänava vahele. Hoone sees on aga peidus aed. Ehitises olevad ruumid on kompaksed ja omavad kõike hädavajalikku. Hoone arhitektuur lähtub Põhja- Saksa tellisekspressionismist (Saksa ekspressionismi haru traditsioonilise tellisarhitektuuri alal) Majale pakub otsest eeskuju üks saksa ekspressionistliku arhitektuuri kuulsamaid näiteid - arhitekt Fritz Högeri kavandatud Chilehaus (1923), selle järgi on Tallinna hoone oma nime ka saanud.
aasta Kõrgema Algkoolina, kus õppetöö toimus vana vallamaja (ehitatud 1912 a.) teisel korrusel. 1951. aastaks sai kool oma valdusse kogu vallamaja (vaata Foto 3). Aja pikku tekkis koolis ruumipuudus ja alustati uue koolimaja ehitamisega (1968. aastal pandi nurgakivi), mis valmis 1973. aastal. Uus koolimaja on kahekordne ja sellele ehitati juurde ka spordihoone, mille avamine toimus 1975. aastal (K. Jalakas 2009). Aja jooksul hoone luitus ja kippus lagunema, mis leidis lahendust renoveerimise teel. 2007. aastal avati kaua oodatud renoveeritud ja juurdeehitusega koolihoone (vaata Foto 3). Kultuurikeskus 1910. aastal valmis Avinurme Tuletõrje Seltsi pritsimaja, kuhu koondus kogu ümbruskkonna kultuurielu ligi üheksakümneks aastaks (K. Jalakas 2009). Uue kultuurikeskuse (vaata Foto 4) ehitust alustati 1988. aastal, kuid hoone valmis raha puuduse tõttu alles 1999 (tere tulemast avinurme)
hinnata perioodilise niiskuskoormuse ja kütmise mõju siseõhu temperatuurile, hoonepiirete sisepinna temperatuurile ja suhtelisele niiskusele; analüüsida veeauru kondenseerumise ja hallituse tekke riski; analüüsida erinevaid strateegiaid perioodiliselt kasutatavate hoonete energiasäästlikuks kütmiseks; uurimistulemuste alusel pakkuda välja põhimõttelisi renoveerimislahendusi, mis oleksid energiasäästlikud, pikendaksid hoone kasutusiga, tagaksid parema sisekliima, kuid arvestaksid ka vana maamaja iseärasustega ja ei rikuks miljööd. 6 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uurimistöö käivitamisel olid oodatavad tulemused: erinevate kütteviiside ja kasutusaktiivsuse mõju energiasäästule ja sisekliimale (sisetemperatuurile ja suhtelisele niiskusele);
Tee koostööd spetsialistidega, kes tunnevad vana maja spetsiifikat just selle väärtustamise poole pealt, kellel ette näidata varasemaid kogemusi vana majaga töötamisel, kes mõtlevad Teiega ühtemoodi pidades lugu vanade majade väärtustest. Kui miski töö tundub olema kallim, siis uuri, mis selle eest vastu saad ja sageli selgub, et kõige odavam pakkumine ei ole see õige. 5. Lähene vanale majale tervikuna ja püüa vaatamata erinevate lahenduste paljususele säilitada vana hoone traditsioonilist iseloomu. Töötades detailide ja erinevate materjalidega ei tohi käest lasta pilti tervikust. 6. Eelista kasutada kui vähegi võimalik traditsioonilisi ja naturaalseid materjale. Nende kasutamine on oluline nii stiili kui tehnoloogia külje pealt. Palkmaja taastamist alusta vundamendist Oskuslikult renoveeritud palkmaja võib silmailule lisaks olla hindamatu emotsionaalse väärtusega ja kanda endas ajastu hõngu, millest moodsate majade elanikud ainult
Kõik kommentaarid