Religioon inimeste päästja või hukkuja. Inimese elus on väga palju probleeme : raha- või tööpuudus, ebaõnnestunud armastus, kõrvalolevate haigused, depressioonid, paha kliima, looduslikud katastrofid ja nii edasi. Kõik need probleemid tekkitavad stressi, ja inimestel on vaja kellegi tugi, et sellega saama hakkama. Tänapäevane elu pakkub meile tohutu võimalusi tugi leidmiseks. Üks vanim viis probleemidega toime tulla on usk. Usk heledasse ja heasse. Nii moodi paljud leavad enda toetuseks religiooni.
Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid.
Religiooni roll inimese elus Religioon on uskumuste ja usukommete kogum, mida mingi inimeste hulk jagab. Selle tekke tõenäoliseks põhjuseks peetakse seda, et ürgaja inimesed ei osanud seletada loodusnähtusi, tänu millele tekkis arvamus, et looduses valitsevad võimsad üleloomulikud jõud, kes mõjutavad ka inimese elu. Religioone on maailmas väga palju. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Need on kõigis ühiskondades olnud inimeste elu ja kultuuri üheks kujundajaks, sageli ka inspiratsiooniallikaks kirjandusele, muusikale ja kunstile. Lisaks mõjutab see maailmapoliitikat, majanduselu, seadusandlust ja kombeid. Näiteks on islamimaades tööaeg reguleeritud selliselt, et kohustuslikud palvekorrad oleksid peetud. Religioon annab järgijaile kindla maailmavaate
Kordamisküsimused religioonipsühholoogia eksamiks. Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia on psühholoogia meetodite ja teooriate süstemaatiline rakendamine religiooni valdkonnas (Wulff). Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega, seega on objektiks e uuritavaks inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine (seostes religiooniga). Uurimiseks on erinevaid meetodeid: 1) psühholoogiline meetod: usulise kogemuse mõju inimese elukäigule; 2) teooriapõhine: religioon kui kiindumusprotsess ja Jumal kui kiindumusobjekt; 3) religiooni seos erinevate elu- ja käitumisvaldkondadega: nt tervis, toimetulek ja organisatsioonikäitumine. Ameerika Psühholoogide Assotsiatsioon APA Rahvusvaheline Religioonipsühholoogia Assotsiatsioon 2
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon.
Religiooni olemusest Tänapäeval kehtib igal maal erinvaid uske. Näiteks Idamaades kehtib peamiselt islam, Eestis kehtib peamiselt kristlus jne. Peamiste uskude kõrval levib meil ka õigeusk jms. Kõik usud erinevad üksteisest mingil moel. Need erinevused on tingitud eri maade kultuuri ja traditsioonide erinevusest ning ka ajaloo sündmuste tõttu. Religioon ehk usk on tihedas seoses ka hariduse, teaduse, filosoofia, kunsti ja muu sellisega. Siiski on uskudel ka sarnaseid jooni. Samuti on usu mõju riigile ja rahvale erinev riigiti ja on muutunud ajaloo vältel. Usu levimine ja selle vastuvõtmine rahva poolt ning selle sallimine on samuti erinev. Ilma religioonita rahvaid ei ole maailmas olemas olnud ning ei tulegi, sest see on kuidagi alati seotud inimestega. Religiooni mõistetakse igal pool erinevalt. Selle mõiste on muutuv ning sõltub
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused. 1) Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Religioonipsühholoogia mõiste on seotud psühholoogia mõistega. Psühholoogia erinevad harud lähenevad hingeelu ja käitumise seletamisele erinevatest vaatenurkadest. (nt. keskkonnapsühholoogia uurib füüsilise keskkonna mõju inimese mõtlemisele, tunnetele, suhetele ja käitumisele, arengupsühholoogia tegeleb arenemise psühholoogiliste seaduspärasustega jne.) Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega. Seega on religioonipsühholoogia objektiks, see mida uuritakse, inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine. Objekti uuritakse tema seostes religooniga. (Religioon- s
poleks olemas. Sekulariseerumist peetakse moderniseerumise vältimatuks tagajärjeks ning Euroopa kui moodsa ühiskonna häll, on selles arengus kaugemale jõudnud kui teised maailmajaod. Sekulariseerumist eristatakse kolmel tasandil: makro-, meso- ja mikrotasandil. Makrotasandil võib vaadata riiklike institutsioonide ja kiriku vahelisi seoseid. Eestis ei ole usuorganisatsioonidel tugevat poliitilist jõudu, olulist osa haridussüsteemis või hoolekande teenuste osutamises. See on kahtlemata teisiti näiteks Poolas või Saksamaal, kus kiriklikud organisatsioonid on ühiskonnas olulised nii suurtööandjatena kui ka poliitilise mõjujõuna. Mesotasandi ilmalikustumise all peetakse silmas religioossete organisatsioonide tasemel toimuvat. Üheks näiteks on ,,suurte" kirikute kui usklikke koondavate organisatsioonide rolli vähenemine, mille mõõdetav väljendus on kahanev kirikuliikmete arv
Kõik kommentaarid