REIN RAUD "KIVI" (0)

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

LUGEMINE
Rein Raud “Kivi”
1. Noormeest ja neiut paelusid poes väga erinevad asjad. Neiut paelusid poes esemed, mis sisaldasid mälestusi tema lapsepõlvest. Näiteks vaskne kohvikann, lõigatud klaasist kastekann, hiiglaslik merekarp ja paljud muud esemed. Neiu on iseloomult uudishimulik ja rahulik. Uudishimulik, kuna teda huvitasid kõik esemed. Ja rahulik, kuna ta ei kiirustanud edasiminekuga vaid tahtis rahulikult poes ringi vaadata. (“Ma võiksin jääda siia õhtuni,” ohkas neiu, võttis riiulilt hiiglasliku merekarbi ja asetas selle enda kõrva juurde. ; “Ainult natuke,” palus neiu. Nüüd oli ta tähelepanu pälvinud

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

53 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Makijou Õppematerjali autor

Rein Raud
Kivi
Nad olid väikeses poes ainsad külastajad. Neiu vaatas ringi, nagu ta oleks äkitselt sattunud
mingisugusele imedemaale, võttis ettevaatlikult vanu asju kätte ning üritas neid panna tagasi
täpselt samasse kohta, kus nad olid olnud enne. Noormees oli veelgi ettevaatlikum. Aeg-ajalt
kummardus ka tema mõnd müügil olevat eset lähemalt silmitsema, aga ei puudutanud midagi.
Tõsi ta oli, et iga inimese jaoks leidus siin midagi, sõltumata tema lapsepõlvest ja elukaarest,
midagi, mis lihtsalt pidi äratama temas mõne helge mälestuse. Suur vana mänguraudtee, mis
nägi välja, nagu oleks nüüdsama karbist võetud. Vanaema-aegse moe järgi rõivastatud nukk.
Pähklipuust teelauake, millele kaetud serviis kolmele. Ja selle kohal riiulil portselantaldrik Vassili
Blažennõi katedraali pildiga, Kremli tornid taamal udus. Küllap pani igaüks tähele seda, mis just
teda kõnetas.
„Siin ei ole hindu,” sosistas noormees, et mitte äratada leti taga naeratades oma mobiili
toksiva kiilaneva mehe tähelepanu. „See on kõik sigakallis niikuinii.”
„No ma ju ainult vaatan,” ütles neiu ja astus oma kordumatu kõnnakuga mööda kahe
raamaturiiuli vahele jäävat kitsast koridori edasi toa sügavusse. Polnud see pood nii pisike
midagi. Eemalt paistis uks teise ruumi, mis oli esimesest tükk maad suurem.
„Ma võiksin jääda siia õhtuni,” ohkas neiu, võttis riiulilt hiiglasliku merekarbi ja asetas selle
enda kõrva juurde.
„Me jääme bussi peale hiljaks,” ütles noormees. „Piletid on ka vaja veel osta.”
„Ainult natuke,” palus neiu. Nüüd oli ta tähelepanu pälvinud vana vaskne kohvikann. „Meil
oli kunagi kodus ka täpselt niisugune.”
„Ei saa aru, mis värk nende hindadega on.” Kohvikannu kõrval seisis silt, millel ilutses
kalligraafiline 2. Hinna jaoks selgesti vähevõitu, aga katalooginumber see ka ei saanud olla, sest
samasugune 2 tähistas veel nii mõndagi muud, näiteks rippus see luust peaga jalutuskepil ja
laiutas tähisel keset päevinäinud malenditega malelauda.
„Me ju ei osta niikuinii midagi,” kehitas neiu õlgu. „Või mis?”
„Seda küll, jah,” noogutas noormees, „niisama on huvitav.”
Kuidagi pidid need sildid ikkagi hindadega seoses olema. Lukustatud vitriinis välja pandud
kuldkellade juures olid tükk maad suuremad numbrid, 7 ja 10 ja isegi 12. Aga väike puust
soolatops oli ainult 0,5.
„No ei saa aru,” kordas noormees enda ette, ikka veel sosinal.
Nende jutt oli sellegipoolest müüja tähelepanu äratanud.
„Kui miskit konkreetset vaja on, siis tulge küsige,” hõikas ta eemalt. „Meil on laos veel üht
koma teist. Kui te täpselt teate, mida otsite, küll me siis leiame.”
Noormees köhatas hääle puhtaks.
„Ei, ma lihtsalt ei taipa, mis nende hindadega on,” ü
SA INNOVE
EESTI KEELE RIIGIEKSAM 2016
12 5
45
50
55
65
60
70
75
80
85
Foto: Eesti Päevaleht
Tiit Kändler (1948) on teadusajakirjanik. Ta on lõpetanud
1972. aastal Tartu Riikliku Ülikooli füüsikuna, 1986. aastast on
ta matemaatika-füüsikakandidaat.
Tiit Kändler on töötanud Teaduste Akadeemia küberneetika
instituudis ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudis
teadurina. Ta on töötanud Eesti Päevalehe teadus- ja keskkonnatoimetajana,
MTÜ Loodusajakiri peatoimetaja ja projektijuhina.
Praegu on ta MTÜ Teadusteave juhatuse liige, portaali teadus.ee
toimetaja ja suvekoolide korraldaja.
„Sellepärast on hinnad kõik protsentides,” jätkas müüja. „Valite välja, mis tahate, siis ütlete
mulle, mis teie keskmine kuusissetulek on, ja ma rehkendan välja, mis te mulle võlgnete.”
„Ja inimesed kohe ütlevadki teile ausalt, mis nad teenivad?” irvitas noormees.
Müüja pea vajus küljele viltu.
„Oma tulude kohta valetamine oleks siin ju nagu varastamine, eks ole,” ütles ta. „Vahet pole,
kas inimene üritab mingit vaasi hõlma all uksest välja viia või valetab mulle, et saab poole vähem

REIN RAUD KIVI RIIGIEKSAM 2016 EESTI KEEL

Sarnased õppematerjalid

docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus

docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

aga kaitsesime teid. Sellepärast ärge olge tänamatud ega nurisege isandate üle, vaid kartke neid ja teenige truisti.» Nii kõneles minu mehine, minu tubli isand, ja vana lossipreester lisas sügavas liigutuses: «Jah, ja jätke oma näotu, kuri ebausk, austage 42 jumalaema, kummardage püha Peetruse asemikku ja kuulake nende sõna, keda tema siin patuses maailmas oma sulasteks on seadnud. Kui te seda ei tee, mis nemad käsivad, siis sööb teid siin ilmas tuli, uputab vesi, hukkab raud, ja vihase vaenlase kius». kukutab teid igavese hukatuse järve. Aamen. Minge rahuga.» Seepeale läksid noomitud talupojad minema. Aga nüüd ütelge, kes teie hulgast ei tunnista,

Kirjandus

doc

Kirjanduse eksami küsimused

Kuigi samas Visnapuu isamaaluule muutub ühiskonnakriitiliseks autor alles algusjärgus, otsib oma nisi. Tarapitalt ilmub ka 7 numbrit ajakirja, korraldatakse ka kirjandusõhtuid. Lahku viivad sisesed vastuolud. 30-ndatel on palju katsetajaid, kuid tõsist jälge pole jäetud. ARBUJAD(1938-...lagunemine oli sujuv, seega ei saa kindlat aastaarvu määrata) NE ja S rea jätkaja. Liikmed: B. Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Uku Masing, Bernhard Kangro, Mart Raud, Paul Viiding. Annavad loomingust välja koondkogu. Eiravad sotsiaalseid, ühiskondlikke tellimusi. Esindavad tugevalt vaimu võitlust võimu vastu. Kriitikud nimetasid neid vaimuaristokraatiaks. Arbujad ülistasid vaimsust: vabadust, ilu, kunsti. Nende loomingut iseloomustas: palju allegooriat, mõistu ütlemisi. Vormiline külg on tipptasemel. Keelekasutus on intelligentne ja läbimõeldud. Leiavad tohutult toetajaid noorte intelligentide seas, samas oli neil ka verivaenlasi

Kirjandus

doc

Nimetu

Ent abistas pärast hüdra tema andis neile Athena. Viimase, surematu pea mattis Herakles suure kivi alla. Selleks, et asja raskemaks teha, saatis Hera suure vähi, kes Heraklest võitluse ajal tapmist vennapoegei saanud Iolaos,Lerna kes igakuulsaks kohana, kord, kui Herakleskustmõne allmaailma pea mahapääseb.

Kirjandus

doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Kojumineku algul on kõik sujuv. Kuid siis satuvad tormi kätte. Esimene maa, kuhu satuvad, oli lotofaagide (lootosesööjad) maa. Kes lootoseid sööb, unustab kodumaa. Osad sõdurid söövad lootost, jäävad sinna. Odysseus saab sealt siiski minema. Viib oma mehi otsusekindlalt edasi. Mehed jõuavad saarele, kus elab kükloop (ühe silmaga hiiglane) Polyphemos, suure isuga jõhkard. Tal oma koobas, omad lambad. Tema isaks merejumal Poseidon. Polyphemos paneb mehed koopasse kinni, veeretab kivi ette, ning sööb neid kahekaupa hommikuks. Odysseuse nipp purjujootmine ja kavalus. Jootis kükloobi veini täis, seejärel torkasid põleva tukiga tal silma välla. Polyphemos kontrollis lambaid, katsus, kas on ikka lambad ning lasi lammastel rohtu sööma minna, mehi koopast välja ei lasknud. Mehed riputasid endid lammaste kõhu alla ja pääsesid tulema. Poseidon vihastas. Odysseuse pooldajaks tuultejumal Aiolos. Ta pakkis kõik tuuled nahkkotti ja andis Odysseuse

Kirjandus

291

doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

kulunud, veel nürimad." Ta polnud oma mõttega veel õieti lõpulgi, kui uks seespoolt lahti kisti ja sealt keegi noormees välja astus, mingisugune vormimüts peas. Midagi sähvatas Indrekul läbi keha, nagu oleks ta kuriteolt tabatud. Ja ilma endale aru andmata kahmas ta mütsi peast ning küsis oma vallakirjutaja-abi vene keeles, et kas siin on härra Mauruse esimese järgu õppeasutis. Just nimelt: esimese järgu õppeasutis, sest muidu kartis ta seda oma arust suurt valget kivi maja haavata. Küsitav vastas kõige sõbralikumalt, pealegi veel eesti keeli: ,,Jah, see on Mauruse kool, astuge aga sisse." Aga kui ta nägi Indreku nõutust, tõmbas ta kella ja ootas, kuni tuldi ust avama. Siis ütles ta vene keeli: ,,Siin tahetakse härra Maurusega kokku saada." Ütles ja läks pimedusse. II. Indrek astus sisse. Ta juhatati läbi koja eesruumi, mida valgustas väike laelamp ainult nõrgalt. Siit viis kaks ust edasi. Ühe tagant kostis vali jutukõmin ja naer

Eesti keel

doc

Sõnamõrvar

Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser

Kirjandus

102

doc

Mängud

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................

Mäng

Rohkem sarnaseid