50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-07-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tzoann
Õppematerjali autor
EESTI RAHVALOOMING Eesri rahvalaulu arengu etappid : 1.Vana rahvalaul ehk ruunalaul(regilaul) sündis umbes 1 sajandil elas kuni XVIII sajandini; 2.Uus rahvalaul- sündis XVIII sajandil , kõrgtipp-XIX sajandil. Regilaul ehk regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul on vanemat tüüpi eesti rahvalaul. Regilaulu vorm ulatub arvatavasti läänemeresoomlaste ja algbaltlaste ühispärandisse, hinnangud vanusele varieeruvad tuhandest kahe tuhande aastani. Eestis oli regilaul elujõuline ligikaudu 19. sajandi keskpaigani, siis tõusid esiplaanile uuematüübilised lõppriimilised keerukama meloodiaga laulud. Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt Põhitunnused: Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust
2013 1 Sisukord : Sisukord...................................................................................................................................... 2 Eesti rahvamuusika..................................................................................................................... 3 Rahvalaul.................................................................................................................................... 3 Vanem rahvalaul ehk regilaul..................................................................................................... 4 Uuem rahvalaul...........................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus :.................................................................................................................. 6 2
olles pärimusrühma liige - rahvalaulu seotus pärimuskultuuri teiste valdkondadega (usund, kombed) - eripärane kasutusseos ja laulmistavad Liigid: Vanem rahvalaul Uuem rahvalaul - regilaulu-eelsed vormid - siirdevormilised laulud algriim - lõppriimilised laulud parallelism vormelikeel - regilaul algriim parallelism värsimõõt vormelikeel Regilaul: Lüroeepika Lüürika - müütilise sisuga laulud - töö- ja tavandilaulud - kosja- ja abieluteemalised laulud kalendrilaulud - laulud igapäevasest elust ja tööst pulmalaulud - legendid töölaulud
kujundite baasil poeetilist mõtlemist, nii et iga uus teema haldab kujundeid otsast peale, mitte ei paiguta neid aeg, kuna mingi kujund tekkis. 3) rahvaluule ained kirjanduses. Ruth Mirov: analüüsib eepilist luulet ühiskondliku vajaduse vaatenurgast ehk miks 20. sajandi alguses oli ühiskonnale seda vaja ja milliseid kujundeid/teemasid kasutati. · rahvalaulu keel ja selle ajalugu A.H.Neus adus, et regilaulu keel on lähedane soome keelele, arvas, et regilaul on säilitanud eesti kõnekeele ajaloo. M.Veske uuris regilaulude päritolu murrete järgi, kuna regilaulu keel on murrete keel. Kui regilaul liigub ühelt alalt teisele, siis võtab ta murdeaspektid endaga kaasa. J.Peegel vaatles regilaulu tekstides olevaid nähtuseid ja kommenteeris neid keeleajaloo kontekstis. Ago Künnap. Vormeli ja kujundiuurimised: Liina Saarlo: sõnavarauuringud regilaulude baasil, kujundikooslused. Arvo Krikmann.
Redaktsioon-Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad. Loomislaulu versioonid Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigub tavaliselt regilalulult lõppriimilisele. Vana versioon on pulma või kiigelaul, uuem on mängulaul. Versioonid- teemad on samad aga stiil muutub. Lõppriimilised laulud tulevad seoses kirjakultuuri tulekuga, koolide mõju, pigem sotsiaalsed kui regionaalsed. Nii kuidas kultuuripind rikastub ja muutub muutub ka regilaul. *Puuduvad kangelaslaulud: sõjateemalised laulud on siiski eelkõige naise vaatepunkt kodust. (Lõppriimilistes lauludes ongi sõjad ja need on edasi antud sõdurivaatepunktist) *Peamiselt naistelaulud- see mis kodus toimub. '- kodusfäär naiste vaatepunkt Suuline Kultuur/paikne kultuuriata seotus geograafiliste piiridega seotus ajalooliselt kujunenud traditsiooniga usundiline sünkretism
REGILAUL · Põhitunnused: o Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. o Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. o Regiviis on enamasti ühehäälne, harva mitmehäälne. o Värsivormiks on regivärss, lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheline värss. o Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. · Regilaulu liigid: o Lüroeepilised laulud tundelised, jutustava sisuga, fantaasiateemalised, muistenditele toetuvad. o Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt) o Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt) o Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt) o Kiige-, mängu- ja tantsulaulud · Mõisted: o Algriim- on sõnad
(17.sajandil). aruannetes kirjeldusi usundite ja kommete kohta * rahvaluule on suuline kirjandus. 19. saj põhiprobleem: milline võiks olla eestikeelne kirjandus. tajuti keelelist saamatust luules - sõnavara tundus väike olevat jne vaieldi regilaulu üle. sajandi II pool paneb regilaulu vormi paika. 20.saj alguses alles luule, olles regilaulust lahus, tekib Eesti väärtuslik luule. *1899 Tõnu Sander - õpik "Kirjandusajalugu" I osa sellest rahvaluule e regilaul *20.sajandil 2 suunda: 1)folkloristika(regilaul) 2)kirjanduslik paradigma. *tuglas kirjeldab rahvaluulet kirjanduse kaudu.regilaulus avastab vormelikeele kasutamise-tuglas avastab vormeliluule. tuglase hoiakuks oli see, et regilaul ei paku võimalusi autoriluuleks. *1930. a saab kirjandusteadus ja folkloor uuesti kokku, sest toimub põlvkonna vahetus (soome koolkonna ajastu ja see ei tegele kirjandusteadusega. Nn Avar periood: läbi teaduste toimub materjali jagamine
Vanemad laulud on sageli seotud rituaalidega, kus taotletakse head ja/või tõrjutakse halba. Ent rahvalaul võib olla ka lihtsalt ajaviide, meelelahutus. Laulu otstarve võib olla aja jooksul muutunud, näiteks võisid maagilistest toimingutest saada lastemängud. Tänapäeval on rohkem esile tõusnud laulude esteetiline külg, neid esitatakse lihtsalt kuulamiseks-vaatamiseks. Kui laul kaotab aga igasuguse otstarbe, siis kaob ta peagi ka ise. Regivärsiline laul ehk regilaul moodustab keskse ja omapärase osa eesti rahvalaulust. Lisaks algriimile ja parallelismile on sellel eriline värsimõõt. Regilaul kui laulustiil on omane peaaegu kõigile läänemeresoome rahvastele ning tekkis arvatavasti u 2000 aastat tagasi Soome lahte ümbritsenud hõimudel. Seetõttu esineb regilauludes arhailist mõtteviisi, vanaaegseid pikki sõnavorme ja omapärast helikeelt. Regilaul taandus Eestis üldiselt 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid