Rahvuslik liikumine Eestis 19.sajand ja 20. sajandi algus Rahvusliku liikumise eeldused ja peamised keskused mõiste Rahvuslik liikumine-eestlaste rahvusliku ärkamise ja enseteadvuse tõusu periood, mille käigus: · Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena · Tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu · Hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest · Nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis loodud eeldused: · Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest(1816/1819) · Sunnimaisuse tühistamine
J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse. (Esimene üldlaulupidu ) Seoses läheneva priiuse 50 aastapäevaga hakkas "Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks. Kogu ettevalmistuse eest hoolitses Jannsen. Laulupidude traditsioon pärines saksamaalt, Eestis oli pisemaid eestlaste laulupidusid korraldatud, ülemaalist polnud veel olnud.Ettevõtmise vastu oli Köler ja Jakobson, kes pidasid ettevõtmist liialt saksikuks.18. - 20. juunini 1869 Tartus toimunud esimesel eestlaste üldlaulupeol olid esinejateks ainult meeskoorid, segakooride kutsumist pidas Jannsen kõlblusevastaseks. Dirigentideks olid nii Jannsen kui Saebelmann-Kunileid. Peeti isamaalisi kõnesid, esimest korda esines avalikkuse ees Jakob Hurt. Hurda isa oli
Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Rahvuslik liikumine 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende eripärade vastu. Eesti talurahva eneseteadvus oli tõusmas seoses vabanemisega päris-orjusest ja suurte muudatustega maa majanduselus 19. saj. keskel. Venestuse pealetung sundis baltisakslasi senisest rohkem tähelepanu pöörama põlisrahvastele, sooviti neid germaniseerida. Olles veel alles 19 sajandi alguses talurahvale saksa keel õpetamise vastu hakati seda ägedalt propageerima. Samas soovis Vene riik
CARL ROBERT JAKOBSON Carl Robert Jakobson on rahvusliku ärkamisaja suurkuju, põllumees, ajakirjanik ja õpetaja. Ta koostas kooliõpilastele huvitavaid ja sisukaid õpikuid, mis olid koolides kasutusel veel ka 20. sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade geograafiast, koduloost, ajaloost, poliitikast, rahvaluulest, eesti kirjandusest kui ka loodusest. Ta sündis 26. juulil 1841. aastal Tartus. Jakobsonide pere elas kehvapoolselt. Perekonnas räägiti saksa keeles, kuid osati ka eesti keelt
Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 1885
Hugo Treffneri Gümnaasium Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos Referaat Merlin Paas Juhendaja Maia Käppa Tartu 2008 2 3 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................5 1 C. R. Jakobsoni noorusaastad...........................................................................................6 1
Carl Robert Jakobson 1841-1882 Kristin Vaher TK III DEK C.R. Jakobson (pseudonüüm C. R. Linnutaja) oli: · Väljapaistev ühiskonnategelane · Rahvusliku liikumise juhtiv tegelane · Kooliõpikute autor · Pedagoog Carl Robert Jakobsoni näol on tegemist Eesti ärkamisaja · Publitsist suurkujuga, kes oma põhimõttelise ja sihikindla, aga ka sageli · Kirjanik hoolimatu käitumisega saavutas · Ajakirjanik paljut, kuid tekitas eesti rahvuslaste leeris ka suuri
.............................lk7 Kokkuvõte...................................................................lk 9 Pildid........................................................................lk 10 Lisa 1........................................................................lk 12 Lisa 2........................................................................lk13 Kasutatud kirjandus........................................................lk14 Jakobsoni lapsepõlvest Carl Robert Jakobson sündis 26. juuli 1841. aastal Tartus. Tal oli õde Natalie Magnus Johanson-Pärna ja vend Eduard Magnus Jakobson. Carl Robert elas noorpõlves Tormas ja alghariduse sai ta oma isalt, Adam Jakobsonilt. Kes pidas kohalikus Torma kihelkonna koolis koolmeistri ametit. Peale kihelkonna kooli läks ta õppima Valga Cimze seminarile, kus ta õppis aastatel 1856 - 1859. Cimze seminar oli läti pedagoogi juhitud Liivimaa ja köstrite seminar. Sealt
Kõik kommentaarid