gk1 = 0.03 24 2.167 = 1.56kN / m - raudbetoonvahelaeplaadi omakaal gk 2 = 0.1 25 2.167 = 5.42kN / m - plaadist väljaulatuva abitalaosa omakaal gk 3 = 0.35 0.2 25 = 1.75kN / m Arvutuskoormused: - kasuskoormus qd = q qk = 1.5 17.3 = 26.0kN / m - omakaal - betoonipõranda omakaal gd1 = g gk1 = 1.35 1.56 = 2.11kN / m - raudbetoon vahelaeplaadi omakaal gd2 = g gk 2 = 1.35 5.42 = 7.31kN / m - plaadist väljaulatuva abitalaosa omakaal gd3 = g gk 3 = 1.35 1.75 = 2.36kN / m - kokku gd = gd1 + gd2 + gd3 = 2.11 + 7.31 + 2.36 = 11.8kN / m - koormus kokku p d = qd + gd = 26.0 + 11.8 = 37.8kN / m 3.2. Abitala sisejõud Skeem: Arvutuslikud avad:
kivistumisel betoon nakkub armatuuriga, mistõttu konstruktsioonis on mõlema materjali suhtelised deformatsioonid võrdsed; terase ja betooni soojuspaisumise tegurid on ligikaudu võrdsed [terasel 1,2×10-5, betoonil (1,0 ÷ 1,4)×10-5], mistõttu keskkonna temperatuuri muutumine ei kutsu konstruktsioonis esile olulisi temperatuuripingeid; hästitihendatud betoon kaitseb selles paiknevat armatuuri korrosiooni eest. Sõltuvalt konstruktsiooni valmistamisest liigitatakse raudbetoon järgnevalt: monoliitne raudbetoon, mis valmistatakse konstruktsiooni tulevases kasutuskohas; monteeritav raudbetoon, mis valmistatakse tehases, polügonil või ka ehitusplatsil ja mon- teeritakse peale valmistamist ehitisse; monteeritav-monoliitne (kombineeritud) raudbetoon, mis saadakse monteeritavate ele- mentide kasutamisel monoliitse raudbetooni koosseisus. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 3
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INSENERITEADUSKOND Tartu Kolledž BETOONKONSTRUKTSIOONID I KURSUSEPROJEKT NTS1711 Tartu 2021 Sisukord 1 Lähteülesanne ..................................................................................................................... 4 1.1 Lähteandmed ............................................................................................................... 4 2 Vahelae konstruktiivne skeem ja materjalid ...................................................................... 5 2.1 Konstruktsiooni mõõtmete valik ................................................................................. 5 2.2 Laeplaadi paksuse arvutus:.......................................................................................... 5 2.3 Materjalide valik ......................................................................................................... 5
TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0
Xxxxx Yyyyy Monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt Õppeaines: Ehituskonstruktsioonid Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 200x.a. Sisukord: 1. Ülesanne..................................................................................................... 3 2. Plaadi dimensioneerimine .......................................................................... 4 3. Abitala dimensioneerimine ..............................................
1. Raudbetooni olemus. Betoon- ja raudbetoontala töötamise erinevus Raudbetoon on komposiitmaterjal, kus koos töötavad kaks väga erinevate omadustega materjali: teras ja betoon. Betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töötab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni majanduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survepinged vastu betooniga, tõmbepinged aga terasega. Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suurimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurenedes tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) s
6.3.2. Momendi ja/või pikijõuga koormatud armeeritud müüritise kontrollimine 18 6.3.3. Armeeritud posti tugevusarvutused 19 6.3.4. Võrkudega armeeritud müüritis 21 6.3.5. Kestadega tugevdatud müüritis 21 6.4. Horisontaalselt koormatud konstruktsioonid 6.4.1. Tuulega koormatud sein 22 6.4.2. Pinnase külgsurvega koormatud sein 22 6.5. Nihkele töötav müüritis 23 7. Müüritise piirsaledus 24 8. Hoonete arvutuslikud skeemid. 24 9. Hoonete konstruktiivsed elemendid 9.1
Kõik kommentaarid