Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RASSISM JA VÕÕRAVIHA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui kõhnemad inimesed?
  • Mis on tunni teemaks?
  • Kuidas tehti kindlaks kes on haritlane � ja kes ei ole?
  • Milliseid üldistusi oled kuulnud inimeste kohta?
  • Palju rassidest vaid kultuurist?
  • Mida Sinu arvates tähendab sõna kultuur�?

Lõik failist

3 RASSISM JA VÕÕRAVIHA
Rassismi ja võõraviha ( ksenofoobia ) teemat võib nooremate õpilaste puhul alustada alljärgneva sissejuhatava harjutusega.
Harjutus 6 - OMADUSED JA SEOSED
Aeg: 5 minutit.
Vanus: 7.-9. klassi õpilased.
Eesmärk: Juhatada sisse rassismi teema.
Vaja läheb: Õpilastele mõeldud küsimused (suuliselt või kirjalikult), joonlaud, paber ja kirjutusvahend.
Õpetajale: Harjutus on mõeldud noorematele õpilastele (vanematele vt. harjutus 8). Laske õpilastel kõigepealt vastata küsimusele a, alles seejärel esitage küsimus b.
Õpilastele:

  • Mõõda enda pöidla pikkus ja võrdle tulemust oma pinginaabri omaga
  • Mida vastaksid, kui keegi ütleks, et pikema pöidlaga inimesed on rumalamad kui lühema pöidlaga inimesed? Või kui keegi ütleks, et paksemad inimesed on targemad kui kõhnemad inimesed?
    Arutelu teemad/ abistavad küsimused: Arutada õpilaste vastuseid ja küsida, kas nad teavad, et kunagi on inimesi
  • Vasakule Paremale
    RASSISM JA VÕÕRAVIHA #1 RASSISM JA VÕÕRAVIHA #2 RASSISM JA VÕÕRAVIHA #3 RASSISM JA VÕÕRAVIHA #4 RASSISM JA VÕÕRAVIHA #5 RASSISM JA VÕÕRAVIHA #6 RASSISM JA VÕÕRAVIHA #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor m3tsar Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    9
    rtf

    Rassism tänapäeva noorte seas

    .............................. IV. Lisad.............................................................................................................................................. I. Sissejuhatus Rassismi all mõeldakse tavaliselt diskrimineerimist naha tooni ja teiste rassiliste tunnuste alusel, vahel loetakse rassismi all ka rahvuslike ja kultuuriliste tunnuste alusel diskrimineerimist. Sellisel juhul kasutatakse küll teisi termineid, nagu russofoobia ja antisemitism. Paljudes riikides on rassism olnud vägivalla, ksenofoobia ja isegi genotsiidi põhjustajaks. See tõttu võideldakse rassismi vastu väga agaralt, eriti Põhja-Ameerikas. 1940-ndate aastateni ei suhtutud rassilise diskrimineerimisse erilise halvakspanuga, alles pärast natsi Saksamaa rassipoliitikat hakkas rassism omandama halba kõla. Tänapäeval on rassiline võrdsus reguleeritud seaduste poolt. Seoses üha suureneva tööjõupuudusega on Eesti varsti sunnitud avama oma uksed võõrtööjõule

    Uurimistöö
    thumbnail
    188
    ppt

    Inimõigused

    Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122­127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26). 4. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus

    Inimõigused
    thumbnail
    24
    pdf

    Rassism

    Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade osakond Autoremont AL-21 RASSISM Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2004 Sisukord Rasside liigitamine .........................................

    Avalik haldus
    thumbnail
    20
    docx

    AJALUGU II MS 1939-1945

    9 Holokaust Mõiste holokaust tähendab süstemaatilist tagakiusamist ja massimõrvu, mida Natsi-Saksamaa saatis korda Euroopa juutide vastu Teise maailmasõja ajal Natside silmis elasid maailmas erinevad rassid, mis olid kas väiksema või suurema väärtusega. Kõige tipus oli põhjamaine, aaria rass (heledad juuksed, sinised silmad), keda kehastas saksa rahvas. Rasside segunemist abielu kaudu loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks, see viinuks nende arvates rahva mandumisele ja allakäigule Üldise heaolu kontseptsiooni aluseks oli rahva tervis, mille ohuteguriteks loeti pärilike haiguste ja puuetega inimesi ning ebaproduktiivseid elemente nagu kurjategijad, prostituudid või inimesed, kes keeldusid töötamast

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    docx

    Folkloristika eksam

    6. Iseloomusta kuulujuttu kui folkloorižanri. Too (mõne näite alusel) esile kuulujutule omased tunnused. Kuulujutt on kollektiivne, enamasti suuline (v.a ajaleheartiklittes), anonüümne looming. Varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne, võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme, kujundab maailmavaadet. 7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud. Võõraviha levitavad kuulujutud levivad ühiskonnas teatud segastel perioodidel ja suurte muutuste ajal. Võõraviha levitavad kuulujutud levivad, sest inimesed on segaduses ja hirmul. Võõraviha on millegi või kellegi tundmatu vastu, sest nende erinevus kasvatab teadmatust ja hirmu, kuid kuulujuttude levitamine ja ühine viha see-eest suurendab rahva ühtsustunnet ning kasvatab turvatunnet. Kalmre artiklis on spekuleeritud sõjaaegse vorstivabriku kuulujutu üle, mis tekkis inimeste

    Folkloristika alused
    thumbnail
    45
    docx

    Kultuurantropoloogia konspekt

    Rahvus ja neoliberalism  Neoliberalismis on kapital valgunud üle riigi piiride  Klassi tähenduse vähenemine neoliberaalses rahvusriigis.  Migratsioon kaduvate töökohta kannul.  Suurenenud kultuurilise jm identiteedi roll - vastandumised mitte klassi, vaid rahvuse baasil riigi sees: rahvus- ja kristlike konservatiivide esilekerkimine, verepuhtuse ja rahvuse kaitse ideoloogia (sh šovinism, homofoobia, rassism, ksenofoobia).  Subkultuurilised identiteediotsingud (setod, kihnlased) Kodanikuühiskond ja võim  Avaliku sektori vähenemine  Kas võim kodanikuühiskonnale?  Uus võimuinstrument ja võimudünaamika  Mis juhtub väiksema organiseerumisvõimega ühiskonna osades? Poliitikad ja valitsemis-/valitsetavusmentaliteet  Endiselt huvitab antropoloogiat, kuidas püsib võim.

    Kultuurantropoloogia
    thumbnail
    290
    pdf

    Holokaust

    Poliitiline ja ideoloogiline tagapõhi Mõiste holokaust tähendab süstemaatilist tagakiusamist ja massimõrvu, mida Natsi-Saksamaa saatis korda Euroopa juutide vastu Teise maailmasõja ajal. Natsiideoloogia heitis kõrvale valgustusajastu ja võrdsuse põhimõtted, asendades need rassiliste väärtuste hierarhiaga. Natside silmis elasid maailmas erinevad rassid, mis olid kas väiksema või suurema väärtusega. Kõige tipus oli põhjamaine, aaria rass (heledad juuksed, sinised silmad), keda kehastas saksa rahvas. Väidetavalt olid aarialased kogu ajaloo vältel olnud kõige loomingulisemad ning poliitiliselt ja sõjaliselt võimekaimad. Üksikisikud omasid samuti kõrgemat või madalamat „rassilist väärtust“, mida sai mõõta kehaliste tundemärkide abil. Niisiis, natsid püüdsid tõsta „kõrgema väärtusega“ inimeste arvukust. Rasside segunemist abielu kaudu loeti kahjulikuks ja ebasoovitavaks, see viinuks nende

    Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu
    thumbnail
    65
    doc

    Meditsiiniajaloo konspekt

    Meditsiiniajalugu hambaarstidele / ARTH 02.076 MITTETÄIELIK KONSPEKT Loengud-seminarid toodud toimumise järjekorras (2010. aasta) I. 1. LOENG (31. õ-nädal): Meditsiin vanaaja tsivilisatsioonides ja antiikmaailmas. .............................. 2 II. 1. SEMINAR (31. õ-nädal): Sissejuhatus. Meditsiinilugu kui teaduslugu. Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke.......................................................

    Meditsiini ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun