Rasmus Mägi Rasmus Mägi on tõkkejooksja Eestis, kelle seni suurimaks saavutuseks võib pidada 2012.aasta juunis Kergejõustiku EMil Helsingis saavutataud 5.koht 400m tõkkejooksus.Ta sündis 4.mail, 1992, Tartus. Ta on püstitanud mitu Eesti rekordit oma noores eas. Ta on Eestit esindanud olümpiamängudel. 2014.aastal nimetati ta Eesti meessportlaseks. Tal on õde nimega Maris, kes on samuti kergejõustiklane. Rasmuse treenerid on tema vanemad Taivo ja Anne Mägi. Pildil: Rasmus Mägi Tema tulemused 49,54- 28
Liivalaia Gümnaasium Eesti kümnevõistlus 1900 - 2011 Koostaja: Marilis Jõgi 2010/2011õa Sisukord 1. Ajalugu 3 2. Kümnevõistlus Eestis 4 3.Eesti kümnevõistlejad: 5 3.1 Aleksander Kolmpere 6 3.2 Erki Nool 7-8 3.3 Rein Aun 8-13 3.4 Toivo Õunap 13 3.5 Madis Kallas 14 3.6 Valter Külvet 14-15 3.7 Mikk Pahapill 15 3.8 Uno Palu 15 4. Andmed 16 2 1. Ajalugu Terminit decathlon kasutati esmakordselt alles 20.sajandi algul rootslaste poolt. Kümnevõistlus kodifitseeriti praegusel kujul kaks aastat enne 1912. aasta olümpiamänge, kui loodi tabeli
kus ta jooksis 100m tulemusega 10,40s kuid finaali sellega ei pääsenud. 1. aprillil 2012 püstitas ta USA-s Fayetteville'is uue 100 meetri jooksu Eesti rekordi ajaga 10,19s. Eelmine rekord ajaga 10,21s oli samuti tema nimel, püstitatud 25. märtsil 2011 USA-s Austinis peetud kolme ülikooli sõpruskohtumisel.Ta on hiljuti meedias kajastanud, et loodab alistada 100m kümne sekundi piiri. (Wikipedia 2013) Maris Mägi on sündinud 11.augustil 1987.aastal Tartus. Märtsis 2011 püstitas ta Austraalias Sydneys toimunud võistlustel 400 meetri jooksus uue isikliku rekordi 52,21s. 23. jaanuaril 2010 püstitas Maris Mägi Viinis peetud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel uue Eesti siserekordi 400 meetri jooksus. (Wikipedia 2013) Pilt 2 Maris Mägi Hollandis toimunud kergejõustikuvõistlustel 4.HÜPPEALAD
Sissejuhatus Kergejõustik on üks vanemaid ja harrastatavamaid spordialasid.Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurvõistluste kavva kuulub üle 40 ala. Enamik võistlusi peetakse spordiväljakul või staadionil. Pikamaajookse (näiteks maratonijooks) ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis või metsaradadel. 1. AJALUGU Kergejõustiku alguseks peetakse Vana-Kreeka olümpiamänge (esimesed olümpiamängud peeti pärimuse järgi 776 eKr). Võisteldi ainult staadionijooksus (dromos ehk stadiodromos; pikkus Olümpias 192,27 m, Ateenas, Epidauroses,Delfis ja mujal 150190 m). Hiljem lisandusid pikemad jooksud (diaulos, hippios, dolichos), pentatlon ehk viievõistlus (kettaheide, kaugushüpe, odavise, staadionijooks ja maadlus) ning relvisjooks.Briti saartelt sai aastasadu hiljem alguse tänapäeva kergejõustik. 19. sajandi keskel alustati ala viljelemist Suurbritannia õppeas
Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM v
Rein Aun Referaat Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Lapsepõlv.............................................................................................................................................3 Sportlaskarjääri algus...........................................................................................................................3 Ülikooliaeg...........................................................................................................................................4 Olümpia lähenemine.............................................................................................................................4 Tokio olümpia.......................................................................................................................................5 Järnevad aastad..................................................
maailmameistrivõistlused, Euroopa meistrivõistlused. 2. Rahvusvahelised kergejõustiku tiitlivõistlused 2009. aastal 2.1 Torino Euroopa sisemeistrivõistlused 2009 aasta kevadel toimunud Torino Euroopa sisemeistrivõistlustel läks Eesti kergejõustikul üle ootuste hästi. Euroopa sisemeistriteks krooniti Ksenija Balta ja Mikk Pahapill. Esi kümne hulka tulid lisaks sisemeistritele: Sirkka-Liisa Kivine, Maris Mägi, Jaanus Uudmäe, Kaire Leibak ja Anna Iljustsenko. Medaliriike oli nimetatud võistlusel 23, Eesti kergejõustiklased tõid Eesti 6. kohale. (http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_Euroopa_sisemeistriv %C3%B5istlused_kergej%C3%B5ustikus 04.12.09) Eesti koondislaste tulemused Torino Euroopa sisemeistrivõistlustel on kajastatud tabelis (vt tabel 1). Tabel 1 Eesti sportlaste tulemused 2009. aasta Torino Euroopa kergejõustiku sisemeistrivõistlustel
Olümpiamängud Pekingis . 2008 Mariliis Toome ja Annabel Kalev . Rocca al Mare kool . 6b 14.11.2008 SISSEJUHATUS. Ujumine 2008. aasta suveolümpiamängudel toimus 9.21. augustini. Võisteldi 34 alal, millest võrdselt 17 ala oli nii meestel kui naistel. Kõik ujumise alad (välja arvatud pikamaaujumine) peeti Pekingi Riiklikus Veekeskuses Eesti meeste Pekingireisi loodetud tipp lähen aia taha : poolfinaalikohad jäävad väga kaugele . Negatiivseid emotsioone võimendab suurlootuse Martin Liivamägi põrumine 200 m kompleksis. MARTTI ALJAND Meeste 100 m rinnuliujumine 1.02,46 Eesti rekord (45.koht) 200 m rinnuliujumine 2.16,52 (46. Koht) Sünniaeg ja koht: 22. november 1987, Tallinn Mõõdud: 184 cm, 82 kg Klubi: TOP Treener: David Durden Õppeasutus või amet: UC Berkeley, tudeng Saavutused
Kõik kommentaarid