Sardsüsteem: Piiratud väljendusvõime, mis põhineb hästi (suspended) kuni teise täitmine jõuab mingi Genereeritud C programmid ei ole alati valitud punktini efektiivsed arvutusmudelil: 38 Ei sobi hajusrakendustele
Modifitseeritud Harvardi arvutiarhitektuuri rakendatakse tüüpiliselt kaasaegsetes universaal-arvuteis. 5. Princetoni arvutimudeli piirangud. Piirangud mälupöördustel; puudub selgelt avalduv erisus mälus säilitatava info vahel; tugineb ühemõõtlmelistele struktuuridele; andmetüüpide tuvastamine toimub läbi programmiloogika. 6. Käsustikupõhine arhitektuur, arvutiarhitektuuride käsustikupõhised mudelid. Käsustikupõhine arhitektuur (ISA) on liideseks arvuti riist- ja tarkvara vahel. Käsustiku põhine arhitektuur (ISA) hõlmab: 1. Arvuti käsustiku, 2. Mälu, 3. Programmisti poolt kasutatavad registrid süsteemis. Arvuti ressursid, mis ei ole programmistile kättesaadavad, ei kuulu ISA koosseisu. ISA määratleb mida seadme riistvara teeb, kuid mitte seda, kuidas ta seda teeb. Käsustikupõhised mudelid: akumulaatoripõhine, pinumälupõhine, mälu-mälupõhine, register- mälupõhine, register-registripõhine. 7
Klasterarvuti (cluster) · Mitu arvutit töötavad korraga Suurarvuti (mainframe) · Kümned/sajad protsessorid Tööjaam · Mitu protsessorid Personaalarvuti · Üks protsessor (mitme tuumaline) PC · Lauaarvuti · Kokkupandav arvuti · Märkmikud · Palmtop · Sisseehitatudsüsteem Esimene põlvkond Riistvara mehaanilsed releed, elektronlambid Tarkvara Programmeerimine masinkoodi, puudusid nii operatsioonisüsteemid kui ka süsteemi tarkvara. Teadlased Howard Aiken, John von Neumann, J. Presper Eckert, William Mauchley, Konrad Zuse Selle ajastu arvutid olid: elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suured, tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andis elektrijaam OS eelnesid · Teenindusprogrammid laadurid, monitorid. Teine põlvkond Riistvara transistorid, suurarvutid Tüüpilised OS FMS, IBSYS 1952.a. Esimene operatsioonisüsteem loodi firma General Motors uurimislaboris IBM-701
1. Mille poolest erinevad süsteemitehnika ja tarkvaratehnika? Sarnasused? Tarkvaratehnika on süsteemitehnika konkretiseering tarkvaratoodete tegemise valdkonda. Tarkvaratehnika on tugevalt seotud arvutiteadusega., erinev on suhtumine reaalsesse maailma. Tarkvaratehnika tunneb rohkem huvi tarkvara loomise protsessi administratiivsele ja tehnilise korraldamisele ning juhtimisele. Tarkvaratehnika peab ideaalis oluliseks, et töötluseks kasutatav lähteinfo vastaks võimalikult täpselt tegelikkusele. Tarkvaratehnika toode valideeritakse näidates tema vastavust reaalse maailma vajadustele. Tarkvaraprojekti lähteülesanne tuleneb vahetult süsteemile esitavatest nõuetest, lahendus sõltub oluliselt kogu
ressursse ning ka maksta tuleb vastavalt konkreetse aplikatsiooni ressursikasutuse järgi, mitte kuidagi üldisemalt, näiteks aplikatsiooni omaniku poolt ressursside üldkasutuse järgi. Seega päris suvalisi faile Google App Engine serverites hoida ei saa ning kinni tuleb pidada mitmetest reeglitest ja tuleb arvestada erinevate piirangutega. Esiteks programmeerimiskeele valik - valida on ainult kahe keskkonna vahel, Java ning Python. Käesolev juhend ongi kirjutatud Pythoni põhise keskkonna nõudmiste järgi. Kolmandate keelte (näiteks PHP või Ruby) kasutamine on reeglina võimalik vaid Java abil, kui eksisteerib Java interpretaator vastava keele jaoks. See tähendab, et võetakse näiteks PHP keeles kirjutatud skript, tõlgitakse see Java'le loetavaks ning Java käivitab selle Google App Engine platvormil tavalise Java põhise aplikatsioonina.
Kui töödeldav informatsioon (programm) on jaotatav rööpselt töödeldavateks alamülesanneteks, siis saab kasutada rööptöötlust, vastasel juhul rakendatakse kas konveier- või jadatöötlust. 2. Arvutipõlvkondade iseloomustus (iseloomulikud jooned). Arvutipõlvkond – peamiselt valmistatakse tehnoloogial põhinev ajalooliigituse klass. Arvutipõlvkondade areng on tihedalt seotud arvutite tarkvara arenguga - programmeerimiskeelte põlvkondadega. S. Burd eristab viite programmeerimiskeelte põlvkonda: 1. Masinakeeled; 2. Assemblerikeeled; 3. Kõrgkeeled Fortran, Cobol, Basic, PL/1, Pascal ja C; 4. Visual Basic ja SQL; 5. LISP ning Prolog. Eraldi klassi moodustavad objektorienteeritud keeled (C++, Java, Small Talk) ja skriptikeeled (VBScript, Javascript). Esimene põlvkond (1946 – 1954)
1. Tarkvaratoode mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine
tarkvara peab olema arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega). Tarkvaratehnika vaated: • Omaniku vaade (Motivation layer), • Kavandaja vaade (System design layer), • Ehitaja vaade (Deployment layer). Tarkvaraprotsessi etapid: 1. Nõuete esiletoomine ja analüüs, 2. Kavandamine e. disain (Arhitektuuriline kavandamine, Detailne kavandamine), 3. Realiseerimine, 4. Testimine, 5. Hooldus ja evolutsioon. Tarkvaraprojekti jaoks vajalikud osad: inimesed, nõuded, vahendid, testid-mockid. Süsteem Tarkvaratehnika ei ole isoleeritud distsipliin vaid osa laiemast süsteemitehnikast. Tarkvarasüsteemid ei ole isoleeritud süsteemid vaid sotsiaalsete süsteemide osad – sotsiotehniline süsteem. Süsteem on üksteisega ühendatud olemite või komponentide hulk, mis moodustavad keerulise terviku või täidavad koos keerulist funktsiooni
Süsteemiarenduse elutsükli mudel on arendusprotsessi üldistatud (abstraktne) kirjeldus. See on protsessi kirjeldus teatud vaatenurgast lähtudes. Protsessimudelite kirjeldustes räägitakse tavaliselt tegevustest nagu andmemudeli kavandamine, kasutajaliidese disain jne, kuid nad võivad sisaldada ka dokumentatsiooni ja rollide kirjeldusi. Protsessimudelites võib kohata kahte põhimõttelist lähenemist. Tugev planeerimine. See vanem lähenemine seisneb tegevuste ja tarkvara põhjalikus planeerimises ja järgnevas kindlalt plaani järgivas arenduses. Arendustegevuse progressi mõõdetakse sama plaani abil. Agiilne ehk paindlik arendus, kus planeerimine toimub osade kaupa (inkrementaalselt) ning tänu millele on võimalik protsessi käiku muuta, tulles vastu kasutajate muutuvatele nõuetele. Paindliku protsessi kasutuselevõtt tulenes klientide vajaduste kiirest muutumisest. Protsess peab olema paindlik ja suutma reageerida toote muutmise,
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
Tarkvara kvaliteedi kordamisküsimused 1. Pakkuge ise kvaliteedi mõiste, võrrelge ülal pakutud mõistega Kvaliteet on nii tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus, kui ka suhe toote ja nõuete vahel. 2. Kas tarkvara kvaliteedi määratlus erineb teiste toodete kvaliteedi määratlusest? Miks? Ei erine, lihtsalt vaadatakse erinevaid aspekte. 3. Millal võib kvaliteedi määratluses piirduda vaid tootega? Vaid toote ja nõudmistega? Kui kvaliteet on mingi tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus. 4. Kuidas suhtuda väitesse "Tarkvara kvaliteeti pole olemas, kogu aeg on kiirustamine ja pole aega ühte asja valmis saada, juba tuleb järgmine"? Millist kvaliteedi mõistet siin arvestatakse
Tarkvaratehnika: Loeng 1: Taust: o Tarkvara iseloom o Kõrgenenud nõudmised: Suuremad süsteemid Keerulisemad süsteemid Kiiremini Erinevad näited vigadest mis on tehtud: o Ariane Crash 1996 kosmosesüstiku alla kukkumine, tuli välja et selle alla kukkumise põhjuseks oli tarkvarasüsteemis viga ilmus trajektoori osas. o Therac-25 kiiritusravi andmises tehti viga kasutaja liideses, kus
6. Kuidas liigitada nõudeid? eksam 7. Nõude 3 põhiomadust. 8. Nõuete valideerimise tehnikad. 9. Komponentidel põhinev arhitektuur 10.Kihiline arhitektuur eksam 11.Objektorienteeritud arhitektuur 12.Teenusorienteeritud arhitektuur 13.Lihtsa koodi disaini 4 elementi 14.Miks peab nõudeid haldama? 15.Milleks kasutatakse versioonihaldust? eksam 16.Funktsionaalne nõue eksam 17.Mittefunktionaalne nõue eksam 18.Tarkvara elutsükkel 19.Millest koosneb tarkvara? 20.Mis on testimine? 21.Staatiline testimine eksam 22.Dünaamiline testimine eksam 23.Valge kasti testimine 24.Musta kasti testimine 25.Testimise tasemed 26.Re-testmine ja regressioonitestimine 27.eXtreme programmingu alustalad 28.Kirjelda lühidalt XP-d 29.Mis on mudel? eksam 30.Mis on UML? Miks on seda vaja? 31.Tarkvaratehnika 3 vaadet. 32.Tarkvara protsessi etapid. 33.Tabel disaini ja analüüsi abstraktsioonitasemete kohta 34
Tarkvaratehnika 1. Loeng Kvaliteetse tarkvara atribuudid: 1. Teostab ettenähtud funktsionaalsust 2. Hooldatav Tarkvara peab arenema, et vastata muutuvatele vajadustele. 3. Usaldusväärne Töökindlus ja turvalisus. 4. Vastuvõetav Kasutajad on aktsepteerinud selle. Tarkvara on neile arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega. Mis on tarkvaratehnika? Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara, mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähenemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-09 Ermo Mägi PROGRAMMEERIMINE Referaat Juhendaja: Kristi Lorents Pärnu 2010 SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS AA-09 Ermo Mägi PROGRAMMEERIMINE Referaat Juhendaja: Kristi Lorents Pärnu 2010 SISUKORD 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad 3 1.1. Tarkvara 3 1.2. Tarkvaratehnika 3 1.3. Tarkvaratehnika raamistik 3 2. Andmebaaside struktuur ja algotrim 4 2.1. Algoritmi mõiste, struktuur ja esitamine 4 2.2. Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused 5 3. Programmkeelte põhitüübid 7 3.1. Programmeerimise ajalugu 7 3.2
SISUKORD SISUKORD......................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad...............................................................3 2. Andmestruktuurid ja algoritmid..........................................................................4 2.1 ALGORITMI MÕISTE, STRUKTUUR JA ESITAMINE.............................................4 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused..............................................5 Programmeerimiskeelte tüübid.............................................................................
alamsüsteem. Eriolukordade töötluse alamsüsteem on näide, kuidas mittefunktsionaalsed nõuded võivad segi lüüa ainult funktsionaalsete nõuete alusel projekteeritud süsteemi. Vähegi nõudlikemates rakendusvaldkondades algab eriolukordade töötlus suuremast või väiksemast süsteemtarkvara spetsialiseerimisest. Eriolukordade töötlus hõlmab endas kõike, mis on seotud vigade automaatse kompenseerimisega, valesti tehtud arvutuste korrigeerimisega, tarkvara ja riistvara diagnostikaga, rikete puhul süsteemi funktsionaalsuse muutmine jms. Näidetena välja tuua: projekteerimise etapil fikseeritakse vead rakendustarkvaras, mis detailse projekteerimise etapil tükeldatakse edasi arhitektuuriga seotud või detailse loogilise projektiga seotud eriolukordadeks, ja vigade kõrvaldamise võimalused; realiseerimise etapil fikseeritakse huvi pakkuvad vead konkreetses arvutisüsteemis ja nende kõrvaldamise võimalused. 10/10 4
Tarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal Tarkvara testimine Testimise parimad praktikad Nõudmiste määratlemine Maili Markvardt ASA Quality Services OÜ Tallinn 2006 Sisukord 1 Lugejaskond ja käsitlusala.......................................................................................3 2 Kasutatavad mõisted.................................................................................................3 3 Sissejuhatus testimisse........................................
...............................................................................5 1.2 Mälusuperviisor..........................................................................................................5 1.3 Operaatoriliides..........................................................................................................5 1.4 Seadmete juhtimine....................................................................................................6 1.5 Ülesande juhtimise programmid ehk Multitegumtöötlus...........................................6 2.Operatsioonisüsteemi funktsioonid...................................................................................7 2.1 Ressursijaotus.............................................................................................................7 2.2 Põhimälu ehk Operatiivmälu haldamine (RAM).......................................................8 2.3 I/O alamsüsteemi haldamine................................
.......................................................................5 C2.1.5 Arvutivõrgu tugi..............................................................................................................5 C2.1.6 Operatsioonisüsteemide liigitus.................................................................................... 6 C2.1.7 Rakendusprogrammiliidese mõiste ................................................................................7 C2.1.8 Riistvara haldus tarkvara abil ......................................................................................... 8 C.2.2 ÜHEAEGSED- JA PARALLEELPROTSESSID ................................................................................. 9 C.2.2.1 Kopereeruvad protsessid .............................................................................................. 10 C2.2.2 Lõime mõiste ...............................................................................................................
Projekti visioon. Enne mistahes projekti käivitamist peab projektimeeskond projekti põhieesmärgi suhtes kujundama ühised arusaamad ja need ka kirjalikult lühidalt formuleerima. Põhieesmärk peab olema kõrge, kuid reaalne. Halvim on, kui projekti täitjad saavad aru eesmärkide ebareaalsusest, kuid projekti juhtkond mitte; sellisel juhul täitjate motivatsioon langeb kiiresti. Visioonist peaks lähtuma, määratlemaks, mida loodav tarkvara peab võimaldama ja mida mitte. Näiteks MS Word for Windows 1.0 arendamine võttis algselt kavandatud ühe aasta asemel aega viis aastat, kuna eesmärgid olid seatud liiga kõrged! Seega on näiteks "Luua maailma parim tekstitöötlussüsteem" liiga üldine, parem oleks "Luua maailma kõige kasutajasõbralikum tekstitöötlussüsteem", kuna annab arendajatele ka ideid, mida ei peaks tarkvara koosseisu lülitama. Põhiotsustaja määratlemine
Meetod ja klass Eeltoodud EPL programm peaks trükkima täisarvude massiivi nimega jada kümme elementi, mille väärtuste vahemik on 0 kuni 9, kuid tekstis on tõsine viga. Milline valik parandab selle vea? Asendada for (i=0;i<=10;i++) tekstiga for (i=0;i<10;i++) Milleks WWW algselt loodi? Et kiirendada teadlaste vahel pilte ja teksti sisaldavate teadusaruannete vahetust Millised on rakendustarkvara kohta käivad näited? Kirjade ja dokumentide koostamise tarkvara Mobiiltelefoni mäng Milline toodud lausetes on õige veebisaidi kohta, mis kasutab kliendipoolset skriptimist? Osa programmi koodi käivitatakse kasutaja arvutis. Milline def kirjeldab kõige paremini andmebaaside ohjesüsteemi päringukeelt? Keel, mis võimaldab andmehaldust (data management) Milline SQL käskudest muudab valuutat dollarist eurodeks? Update prices set amount=amount*0.7 and cuurency="Euro" where currency="Dollar"
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Tarkvara arenduse eriala Kemo Oolep IT-2-P-E-TAR REAALAJASÜSTEEMID Ainetöö Juhendaja: Kalev Avi Tartu 2010 SISUKORD Reaalajasüsteemid SISSEJUHATUS Reaalajasüsteemid on maailmas laialdaselt kasutatavad süsteemid, mis teevad elu mugavamaks, ohutumaks ja lihtsamaks
andmete hoiustamise ressursse võrgus olevate seadmete vahel. Võrgusalvesti ühendatakse kohtvõrku ja omistatakse IP aadress. RSA - River, Shamir, Adelman -(perekonnanimed, ilmselt selle loojad siis) Avatud võtme krüptoalgoritm, mis võimaldab nii krüpteerimist kui ka autentimist. POP3 - Post Office Protocol - klient/server protokoll, kus elektronposti sõnumeid võetakse vastu ja hoitakse ISP meiliserveris. SEC - Simple Event Correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti SOA – System Outage Analysis- ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI ITIL - IT infrastructure library - infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab
Küsimus 4 Konkreetsest situatsioonist lähtuvalt valitud lähenemisviis infosüsteemi arendamiseks kirjeldab Vali üks: a. rakendamise meetodid b. disaini spetsifikatsioon c. tootmissüsteem d. disaini strateegia Küsimus 5 Süsteemi arenduse elutsükli järgi füüsiline andmebaasi disain on seotud Vali üks: a. Infosüsteemi planeerimine ja valik b. Infosüsteemi teostamine ja kasutamine c. Infosüsteemi analüüs d. Infosüsteemi disain Küsimus 6 Uue tarkvara allikaks võib olla Firma IT osakond arendab uut infosüsteemi Majasisene arendus Vastus 1 Konkursi korras otsitakse täitjat Välispartneri arendus Vastus 2 Arvutipoest ostetav valmisprodukt Riiulitoode Vastus 3 Küsimus 7
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
eelnevad. Kasutatakse GPS-is, telefonides. Passiivmaatriks on moodustatud elektroodidest, millega saab sisse ja välja lülitada pildivälja punkte. Elektroodid on paigutatud vedelkristallide alla ja peale vastavalt x ja y suunas. Ridade ja veergude elektroodid on ühendatud mikroskeemiga, mis jagab laenguid pildivälja punktides olevatele vedelkristallidele. Selleks, et saata laeng mingisse pildivälja punkti, peab vastaval veerul olema kõrge nivoo ja real madal nivoo. Laengu mõjul moodustub vedelkristallis sirge ahel ja see ei lase valgust läbi. Selline multiplekseerunud vedekristallide juhtimine võimaldab oluliselt vähendada vajalike liinide arvu. Varem juhiti igat kristalli eraldi, kuid suuremate kuvarite puhul muutus iga kristalli eraldi juhtimine mõttetult kalliks. MxN liini vs M+N liini. Multiplekseerimisel on vajalik, et impulsid jõuaksid õigel ajal ekraanivälja punktini. Juhtimiseks kasutatakse eraldi mikroskeemi.
Otsimine peab toimuma paralleelselt ja otse riistvaras, kuid sellega lisandub igale mälubitile kümneid transistore ja see teeb assitsiatiivmälu väga kalliks. Vahemälus saab olla kokkulangevus vaid ühes sõnad, sest iga plokk saab olla vaid ühes kohas vahemälus. 23 16. Virtuaalmälu (lehekülgedeks jagamine, segmenteerimine) (241-248) Virtuaalmälu on mäluhaldustehnoloogia, mis kasutab nii arvuti riistvara ja tarkvara. Virtuaalmälu eesmärgiks on laiendada aadressiruumi ehk mäluaadresside hulka, mida programmid kasutada saavad. Kui virtuaalmälu ei kasutataks, ei pruugiks programm, mis kasutab rohkem mälu, kui arvutil füüsiliselt olemas on, üldse töötada. Seevastu, kui kasutada virtuaalmälu, kopeeritakse põhimällu ainult need programmi osad, mida antud ajahetkel programmi tööks vajatakse. Seeläbi ei tule programmil töö käigus mälust puudust.
1 Mis on Java? Java -- alates 1991. aastast Sun Microsystems poolt arendatav ja 23. mail 1995 avalikustatud objektorienteeritud programmeerimiskeel. Esialgselt oli uue programmeerimiskeele nimetuseks Oak ja seda loodi koduelektroonika tarbeks, kuid hiljem nimetati see ümber Javaks ja seda hakati kasutama rakendite (aplettide) (ingl applet), rakenduste (application) ja servertarkvara loomiseks. Põhivõimalused · eriolukordade töötlemise laiendatud võimalused;
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT ERPLY KASSASÜSTEEMI TESTIMINE Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autor: Esitatud: Juhendaja: Jekaterina Tšukrejeva TALLINN 2016 Sisukord 1. Ülesande püstitus. Organisatsioon, süsteem, metoodika......................................................4 1.1 Organisatsioon (ja süsteem)..........................
mittetehnilised asjad - kasutajad, koolitus, ... (need on rohkem infosüsteemi aspektid, praegu meid ei huvita) Vajalikke lühendeid: IDE - Integrated Development Environment. Arenduskeskkond programmide koostamiseks, silumiseks ja testimiseks (tavaliselt graafiline, näiteks eclipse - www.eclipse org). API - Applications Programmer Interface. Programmeerijatele mõeldud kirjeldus mingi süsteemi funktsioonide kasutamiseks programmis, näiteks Java API kirjeldab keeles Java olemasolevaid funktsioone (konkreetselt Java puhul on need jagatud pakettidesse ja klassidesse, aga sellest hiljem...). Programmeerimiskeeltest Eesmärk: mitte töötada riistvara terminites, muuta programmeerimine universaalseks (sõltumatuks konkreetsest arvutitüübist). · masinkood - konkreetse protsessori käsud kahendkujul, elektroonika tase · assembler - madaltaseme programmeerimiskeel, käskude koodid on mnemoonilised (näit. ADD, DIV, MOV, ..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
