Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID AASTATEL 2014 - 2016 (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui valge Puhvetisse olge head Mida teile?
  • Mis saab otsustavaks teatri repertuaari valikul?
  • Mis on Teie lemmiketendus Rakvere Teatris viimase kolme aasta jooksul?
  • Miks just see etendus on Teie arvates parim?
  • Mil määral sõltub Teie arvates etenduse headus näitlejatest?
  • Milliste Eesti teatrite etendusi olete veel külastanud?
  • Kust Te saate tavaliselt infot etenduste kohta?
  • Mis saab otsustavaks etenduse valikul?
  • Kui pikalt teatrikülastust ette planeerite?
  • Mitu korda aastas Te teatris käite?
  • Kui jah siis miks see ei ole võimalik?
  • Mis saab otsustavaks teatri repertuaari valikul?

Lõik failist

KÜKAMETSA GÜMNAASIUM
RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID
AASTATEL 2014 - 2016
UURIMISTÖÖ
KOOSTAJA : AADU KADAKAS 11. KLASS
JUHENDAJA : XXX XXX
Kükametsa 2018
SISUKORD
SISSEJUHATUS………………………………………………………………………………3
1. TEOREETILISI LÄHTEKOHTI……………………………………………………………5
1.1. Näitekunsti ajaloost……………………………………………………………………..5
1.2. Rakvere Teatrist ………………………………………………………………………...6
1.3. 2014 – 2016 aasta lavastused ja publikumagnetid……………………………………...8
2. ANKEETKÜSITLUSE JA INTERVJUUDE TULEMUSENA SAADUD ANDMETE ANALÜÜS……………………………………………………………………………………11
2.1. Analüüsi metoodika……….…………………………………………………………..11
2.2. Ankeetküsitlusel saadud andmete analüüs…………………………………………….14
2.3. Intervjuude tulemused………….……………………………………………………...24
KOKKUVÕTE……………………………………………………………………………….27
KASUTATUD ALLIKAD…………………………………………………………………...31
LISAD



SISSEJUHATUS
„Teater on kaduv kunst , ta kaob kohe ära!” on olnud Rakvere Teatri tunnuslauseks alates 1996. aastast, mil teatri juhtimise võtsid üle peanäitejuht Üllar Saaremäe ning direktor Indrek Saar (Karulin 2013: 8). Teatri kaduvus ja lühiajalisus ongi selle kunstiliigi üheks tunnuslauseks. Etendused ja teatrikunst on looming, millesse panustavad väga paljud inimesed. Etenduste keskmiseks kestvuseks on kaks tundi.
Uurimistöö käigus tahan välja selgitada, kas teatrikunsti eesmärgiks ongi saavutada vaid lühiajaline publiku tähelepanu ja aplaus või on etendusi, mis jäävad publiku südamesse pikemas ajaks püsima.
Uurimistöö teemaks on „Rakvere Teatri publikumagnetid aastatel 2014 - 2016“. Kuna uurimistöö tegemist on alustatud 2017 . aastal, siis kolmeaastaseks ajavahemikuks oli otstarbekas võtta aastad 2014-2016. Antud teemat ajendas uurima põhjus, et selgitada välja publiku arvamus selle kohta, kas teater on kaduv kunst ja kaob kohe ära, või jäävad
Vasakule Paremale
RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #1 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #2 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #3 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #4 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #5 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #6 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #7 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #8 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #9 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #10 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #11 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #12 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #13 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #14 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #15 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #16 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #17 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #18 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #19 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #20 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #21 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #22 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #23 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #24 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #25 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #26 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #27 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #28 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #29 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #30 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #31 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #32 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #33 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #34 RAKVERE TEATRI PUBLIKUMAGNETID-AASTATEL 2014 - 2016 #35
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-09-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tiina Tomps Õppematerjali autor
11. klassi uurimistöö. Uurimistöö vormistamine, andmete analüüs nii kvalitatiivsel, kui ka kvantitatiivsel meetodil.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
37
doc

Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani

Muutused teatrite koosseisudes. I nõukogude aasta: · Hakatakse juurutama nõukogulikku tsentraliseeritust ja planeerimist. · Kunst kui ideoloogia tööriist. · Ideoloogilised tellimused kirjanikele uute algupärandite saamiseks (präänik ja piits) · Sotsialistlik realism. · Ajakiri Teater muudetakse ajakirjaks Teater ja Muusika, seejärel suletakse üldse. · Tänu riiklikule dotatsioonile on teatrite majanduslik olukord üsna hea. · Publik on äraootavalt uudishimulik. Uue ideoloogia sõnastas J. Sütiste 1940 oma artiklis ,,Meie teater aktiviseerugu!" ­ rõhutab teatri ja ühiskonna seose tähtsust, vastandub selgelt eelmisele (s.t Eesti Vabariigi) perioodile. Oli ka õnnestumisi, näitlejatöödes. Nt Liina Reimani nimirollid Gorki näidendites ,,Ema" ja ,,Vassa Zeleznova". 1941. a oli kavas Eesti kunsti dekaad Moskvas, mis jäi alanud sõja tõttu ära.

Eesti teatri ajalugu
thumbnail
20
docx

Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)

MÕISTED: Theatron ­ vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid ­ laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti ­ etenduslikke kunstiliike Näitekunst ­ teatri ja näitlemise sünonüüm Teater ­ a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks ­ need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus.

Draama õpetus
thumbnail
10
doc

Eesti teatri ajalugu 1 osa (kuni 1940)

leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid": 1) Osalejate motiivid, taotlused, eesmärgid 2) Sündmuse kontekst (ühiskondlik, majanduslik, ideoloogiline, kultuuriline, kunstiline) 3) Dokumendid (usaldusväärsuse küsimus ja allikakriitika või puuduvad dokumendid) 4) Sündmuse väärtustamine kaasajal ning hilisemad kommentaarid (teatrikaanoni kujunemine; populaarse teatri alaesindatus teatrilugudes) 5) Ajaloo narratiivsus ja retoorilised võtted. Teatriajaloo allikad 1) Vahetud ehk objektkeeles: teatrihoone; mängupaik; lava; lavatehnika; kostüümid; dekoratsioonide osad; rekvisiidid; maskid; reziiraamat; suflööriraamat; lavamakett; tehnilised joonised; aktid, lepingud ; teatrikavad; tekstiraamatud, näidendid; noodid. 2) Vahendatud ehk metakeeles: etenduste kirjeldused; rollikirjeldused; protokollid;

Eesti teatri ajalugu
thumbnail
9
docx

Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva

Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata, missugused muutused toimusid teatrihoonega, missugune võiks olla Eesti Draamateater ja missuguseks ta sai. Raamat on väga huvitav neile, kellele ka meeldib teater. 2010. aastal, septembris ­ Eesti Draamateater tähistas oma maja juubelit -100 aastat. Sellel päeval oli seal majas avatus uste päev, Kella 12-st kuni 15-ni startis iga veerand tunni tagant teatri lavatagusesse maailma ringkäigule ekskursioonigrupp, mida juhtisid Draamateatri näitlejad. Lift toob huvilised kolmandale rõdule, kus kõik näitlejatest giidid rõhutavad nagu ühest suust: siit avanevat perspektiiv- vaade ­ suhteliselt väikesest saalist hoolimata näib lava väikese ja kaugena. Edasi viiakse külastajad kammersaali, kus tehakse ka esimesed lugemisproovid. Nüüd viib tee suitsuruumi, mis Mari-Liisi selgituste järgi oli kunagi Evald Hermaküla kabinet

Eesti kultuurilugu
thumbnail
35
doc

Üldine Teatriajalugu II

Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval ­ see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on loomulik kui vaataja end tunneb nagu kodus, näitleja end aga külalisena. Pärast kuninga surma oli klassitsistlik teater suremas. Voltaire püüdis teatrit päästa kõikvõimalike reformidega. 1759. aastal hakati sisse viima muudatusi, Commedie Francaise ehitati suuremaks, kohtade arvu suurendati ning PUBLIK EEMALDATI LAVALT. Sisuliselt tähendas see reform lava eraldamist saalist, kahe autonoomse tsooni tekkimist.mänguruum iseseisvus ning nõudis suuremat tähelepanu. Lava oli nüüd nagu tühi ruum, mida näitleja ei olnud harjunud täitma. Mängu tulid massistseenid lava täitmiseks. Kodanliku teatrirevolutsiooni üheks viljaks proovide arvu suurenemine (3lt 10-12 proovini). Ka keel lihtsustus. Direktori õlule langes järjest rohkem kohustusi, ei suutnud enam toime tulla üha mahukama

Üldine teatriajalugu
thumbnail
20
rtf

Teatriteaduste alused

rekonstrueerimise, kontekstualiseerimise ja periodiseerimisega. · Etenduse analüüs on vaataja subjektiivne arusaamine etendusest (see võib erineda teiste vaatajate arvamusest). Analüüsides on hea teha märkmeid ning kasutada mitmeid allikaid. · Tekstist lavale ülekandeprotsessi uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuurinbgud-teatripubliku ja eteduse vastuvõtu uurimine; publiku-uuring kitsamalt uurib publiku sotsiaalset ja kultuurilist tausta. Retseptsiooniuuringud keskenduvad etenduse vms vastuvõtu uurimisele. Retseptsiooniteooria püüab avstuvõtuprotsessi üldistada. · Teatrisemiootika-tegeleb teatrikeele uurimisega: semantline tasand, süntaktiline tasand, pragmaatiline tasand. Teatris on kasutusel 3 koodi: Teatri erikoodid; Esmased kultuurikoodid- elukogemus; Teisesed kultuurikoodid-kultuurikogemus

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
thumbnail
42
docx

NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU

ainult komplekselt, kus käivitava mehhanismina tuleb uurida poliitilisi otsuseid, nende mõju teatrielule laiemalt ning seejärel mõju teatriinimestele. Teatril on võimalus mõjutada publikut, kujundada mentaliteeti läbi kollektiivse kunstilise elamuse. Seetõttu pidi teater totalitaarses ühiskonnas muutuma rahva vaimseks (ideoloogiliseks) teejuhiks ja täitma religiooni hääbumisest järelejäänud tühimikku. Teater pidi olema publiku kasvataja, õpetaja ja tuleviku valgustaja, teater oli oluline propagandasõjas, mis käivitus taasokupeeritud Eestis. Teatrikunsti ideoloogiline eelisseisund Nõukogude Liidus ja vajadus teha see massidele kättesaadavaks tagasid ka Eestis teatritele aastail 1945–1948 märkimisväärse dotatsiooni, kokku 24,4 miljonit rubla (Hion 2002: 91). Hoopis teises ühiskonnas kasvanud ja koolis käinud teatriinimestel tuli uudse koolitaja rolliga

Eesti kultuuriajalugu
thumbnail
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

See sunnib teda vastu võtma 1614. aastal vaimuliku seisuse. Temast saab preester. See ei takista tal veel kord armumast, uus väljavalitu on 26. aastane Martha de Nevares, kes pärast oma mehe surma kolib Lope juurde elama. Kaotab nägemise, mõistuse ja 1632. aastal sureb. Sureb teine poeg, üks aadlik röövib tema tütre, kes pärast seda peab kloostrisse minema ­ Lope murdub. 1635. aastal ta sureb. Tema oligi Hispaania teatri ülesehitaja. Enne Lopet ei saa rääkida regulaarsest Hispaania teatrist. Hiiglaslik teatriehitis, mis tehtud Lope kätega. Kujundas teatri zanrid (mõõga ja mantli komöödiad eriti popid). Oli ka kõige renessanslikum hispaania dramaturg. Seda mitte vormilt vaid sisuliselt. Commedia erudita järgi jälgiti kolme ühtsuse reegleid. Oli selle poolehoidjaid ja vastaseid. Poolehoidja oli näiteks Cervantes, kelle ideaaliks oli nn õige komöödia ­ nõuded keelele ja zanripuhtusele

Üldine teatriajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun