Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RAKU EHITUS. TAIM. SEEN. BAKTER (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Miks on üherakulised organismid enamasti väga väikesed?
  • Miks vajavad mitokondrid hapnikku?
  • Kus tekib väljahingatav C02?
  • Miskit - parasiidid org aine saavad elusalt organismilt ise midagi vast andmata?
  • Kuidas toitub seen ?
  • Millised organellid bakterirakus puuduvad?

Lõik failist

RAKU EHITUS


R. Hook
M. Scleiden-
T. Schwann-
K. E von Baer -
A. Leeuwenhoek
R Virchow
Rakuteooria 3 põhiteesi:
1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega
2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub)
3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel)
Rakkude uurimine :
1)valgusmikroskoobiga
-binokulaarsete mikroskoopidega
-stereomikroskoobiga
2)värvimise teel
3)elektromikroskoobiga
Loomsed koetüübid. Näited
I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu
-moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid
-kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest
II SIDEKUDE - rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet
-luukude, rasvkude, veri
-ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks, kaitseülesanne
III LIHASKUDE -pikliku kujuga, võimelised kuju ka muutma
- skeletilihased :vöötlihaskude, siseelundite ehituses olevat siselihaskude, südamelihaskude
-liikumine
IV NÄRVIKUDE -on varustatud pikkade jätketega
-on moodustunud pea- ja seljaaju , neist lähtuvad närvid, närvisõlmed
-erutuse juhtimine
-ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks
Üherakulised organismid:
- munarakud (munarebu)
- mükoplasma – üks pisemaid üherakulisi organisme (mõkoplasma mõned vormid võivvad inimorganismi sattudes esile kutsuda hingamisteede haigusi
Miks on üherakulised organismid enamasti väga väikesed?
-üherakulistel organismidel toimub kogu aine- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. kui oleksid suured, häiruks transport
Eukariootne (päristuumne) – seen , taim, loom
Prokarüoot ( eeltuumne ) – bakter (puuduvad kõik membraansed organellid
1. Tsütoplasma koostis:
-vesi
-aminohapped
- nukleotiidid
-mono- ja oligosahhariidid
-orgaanilised ained
- polümeerid ( valgud , polüsahh, nukleiinhapped)
-ainevahetuse vaheproduktid
-lahustunud gaasid
Tähtsus:
-on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks
2. Rakutuuma membraanid :
Ehitus:
-kaks membraani
- poor (ainete liikumine tuuma ja välja)
- tuumake (piirkond, kus kromosoomidelt toimub rRNA ja ribosoomide moodustumine)
-tuumavedelik – karüoplasma- sisaldab DNA’d
-kromosoomide/DNA/pärilikkuse aine
Tähtsus:
-Juhib raku elutegevust
Rakutuum puudub nt inimese küpsetes erütrotsüütides ( punastes verelibledes)
-on kaotanud jagunemisvõime
-uued moodustuvad vereloomeelundites
Homoloogilised kromosoomid :
inimese keharakkudes on 46 kromosoomi
Sugukromosoomid :
-inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi 23 + 23
Kromosoomi koostis:
- kromosoom = 1DNA molekul + valgud (DNA molekul on kokkupakitud).
-kromosoomid jaotatkse homoloogilistesse paaridesse, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määrvaid geene
3. Rakumembraan
-transport
-info retseptor – eraldab raku sisekeskonda väliskeskkonnast / ühendab rakke omavahel
Koostis: (lk 57 JOONIS)
-valgud
- fosfolipiidid
-(kolesterool)
-oligosahhariidid
Transport
AKTIIVNE TRANSPORT
PASSIIVNE TRANSPORT
-vajab energiat
-valgud muudavad kuju, et ained läbi pääseks
-läbi lähevad suured molekulid (glc)
-ei vaja energiat
-kuju ei muudeta (valgumolekulide vahel on väikesed kanalid)
-läbi lähevad väikesed molekulid
(hapnik 02,
vesi H20,
CO2 ( süsihappegaas )
-osmoos (taime juure vee imamine)
-difusioon e gaaside liikumine (C02, 02)
SARNASUS: TOIMUVAD LÄBI RAKKUDE
Retseptorvalk : osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga
-seovad rakku ümbritsevast keskkonnast
-erinevaid molekule (nt hormoone) ja vallandavad mitmesuguseid rakusiseseid -biokeemilisi reaktsioone
Tsütoplasmavõrgustik
Karedapinnaline
SARNASUS
SILEDAPINNALINE
-ribosoomides tekivad valgud
-kõikide valkude süntees
-puudub membraan
(poorid on ribosoomides sellepärast, et rbosoomid saaksid sealt välja liikuda )
-ainete transport
-sama ehitusega
-on seotud nii rakui- kui tuumamembraaniga
-lipiidide ja sahhariidide süntees
Ribosoomid -toimub kõikide valkude süntees, puudub membraan, tekivad tuumakesed
polüsoon-
lüsosoom- (pisikesed põiekesed) membraan
- ensüümid (valgud) nt amülaas
-jagunemine (erinevate ainete, vanade rakuosakeste)
Golgi kompleks -põiekeste ja tsisternide süsteem
-valkude ümbertöötlemine
Golgi kompleksi ja lüsosoomi seos-
Mitokonder :
sisemine membraan on sisse sopistunud
DNA (mitokondri enda DNA)
ribosoomid toodavad talle vajalikke aineid
joonis:paljunevad pooldudes
toodavad energiat e orgaaniliste ainete lagundamine e rakuhingamine e jõujaamad e rakuaku
millest sõltub mitokondrite arv rakus?
miks vajavad mitokondrid hapnikku?
Kus tekib väljahingatav C02?
Tsütoskeleti koostis:
valgulised niidid , torukesed, akterite/spermatosoidide viburid jne
müofibrill – lihaste niidid, lihaste tsütoskelett
teostamine
liikumine (raku enda liikumine, raku organellide liikumine)
tsentrosoom-
tsentriool -
kääviniidid-
TAIMERAKK : taimed- autotroofid
Rakukest : koosneb tselluloosist
Ülesanded: kaitseb, toestab, transpordib
Korgikiht:
Korp:
Kloroplasti ehitus: 2 membraani, lamellid (toimub fotosüntees ), ribosoomid, DNA
Mitokonder
Kromoplast
Kloroplast
-energia tootmine
-sisemine membraan on sisse sopistunud
Oranž , kollane, punane
-karotinoid ( pigment )
-tolmendaja, seemnete levitaja
-paikneb õites
Fotosüntees
-pole kahte membraani
-roheline klorofüll (pigment)
-lehtede rakkudes
Leukoplast- talletab varuaineid, paikneb juurtes , vartes, mugulates , seemnetes
Vakuool (kasvab suureks) membraan
-taimeraku veemahuti
-suhkru, orgaanilise aine talletamine loomade ligimeelitamiseks
-ainevahetuse jääkproduktide kogumine- kaitsekohastumus , sisaldab ka mürkaineid)
-sisaldab taime varuaineid
-tekitab siserõhu e turgori (tähtsus: et taim õitseda saaks)
-võivad sisaldada ka värvaineid, mis loomi ligi meelitavad
+kõik, mis on loomarakus
SEENED:
moodustavad omaette riigi
ei fotosünteesi e on heterotroofsed , loomne toitumine
hüüf – 1 seeneniit
mütseel – seeneniidistik
kest- kitiin
vakuool (väikesed) – ainevahetuse jääkproduktid, varuained, sisaldab mürkaineid
toitumine-osmoosi teel
-lagundajad (toituvad surnud organismidest)
-sümbiondid(org aine saavad elusalt organismilt, ise ka vastu andes miskit)
-parasiidid)org aine saavad elusalt organismilt ise midagi vast andmata?
kandseened:
pintselhalliku tähtsus:
hallitusseente kahjulikkus: mükotoksiinid :mürk, mida levitavad seened, sellep on ka hallitusseened ohtlikud
pärmseente ainevahetus :( üherakuline )- sööb laktoosi
-toitub orgaanilistest ainetest (kõikvõimalikud suhkrud)
-tekib: alkohol , CO2
-kasutatakse alkoholi valmistamisel, pagaritööstuses taigna kergitamisel
parasiitseened_nahahaigused
kuidas toitub seen?
seente tähtsus looduses – kitiinist kest teeb sooled puhtaks
-koguvad mürkaineid endasse
-kultuuritaimede parasiit (vähendab saaki)
majavamm – pole parasiit, toitub surnud puust
BAKTER : (heterotroofid. pole tuuma. 1 kromosoom , haploidne)
Eeltuumsed e prokarüoodid (tuumaaine)
Üherakulised e ainuraksed
poolduvad (kromosoomid e tuumaaine e DNA KAHEKORDISTUB)
EHITUS:
-lima(kapsel) –(kaitse, hõlbustab liikumist)
-(raku)kest (kaitseb)
-membraan (kaitse, info edastamine , transport)
-ribosoomid(valkude süntees, membraan puudub)
-tsütoplasma
-vibur(liiguvad)
-DNA rõngas e PLASMIID (võib olla mitu)
-tuumaaine e DNA e kromosoom (AINULT 1)
-gaasivakuool
PlasMiid- Dna rõngas, erinev arv, sisaldavad infot ensüümide sünteesiks, mis aitavad lagundad kahjulikke aineid. mille alusel toodetakse valke, et keskkondas hakkama saada
nt antibiootikumid (teevad antibiootikumid kahjutuks )
Bakteritoksiin: eritab mürkaineid, inimestele ohtlikud ( patogeensed bakterid )
Millised organellid bakterirakus puuduvad?
kõik organellid, millel ON membraan, puudub bakteril
Spoori moodustamine on kaitsekohastumus st sporualtsioon toimub ebasbivates tingimustes.
spoori mõõtmed on muutunud- ainevahetus on minimaalne (aeglustunud)
-tsütoplasma väiksem (veesisaldus väiksem)
-kest paksem
-spoorid hävitab steriilimine (kasutatakse meditsiinis ja lihakonservides)
Raku tähtsus:
lagundajad (igasugu organismide – ka surnud organismide ja jäätmete lagundajad)
seejärel tekib muld (mulla teke)
osalevad aineringes (lämmastikuringes)
mügarbakterid varustavad taimi lämmastikuga
inimestele tekitavad hambaauke (bakterid toituvad suhkrust. piimhapet lagundab)
haigustekitajad(põletikud, tuberkuloos ,katk, düsenteeria, salmonella)
-antibiootikumid ei aita viirushaiguste vastu
-bakterdoksiinid e baktermürgid
sümbioos
-toodavad vitamiine (nt K)
- kaitsevad ka haigustekitajate eest –tõstavad immuunsust
aitavad seedida
Bakterite kasutamine:
biotehnoloogia : inimestele vajalike ainete tootmine
toiduainete hapendamine(juust)
biotõrje
seenhaiguste tõrje
metallide tootmine (raud, uraan )
valguliste ensüümide tootmine(juust)
insuliini tootmine
seos teiste organismidega:
sinivetikas e tsüanobakter( autotroof )
Vasakule Paremale
RAKU EHITUS-TAIM-SEEN-BAKTER #1 RAKU EHITUS-TAIM-SEEN-BAKTER #2 RAKU EHITUS-TAIM-SEEN-BAKTER #3 RAKU EHITUS-TAIM-SEEN-BAKTER #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Shhh Õppematerjali autor
RAKU EHITUS

R.Hook –
M. Scleiden-
T. Schwann-
K. E von Baer-
A. Leeuwenhoek
R Virchow

Rakuteooria 3 põhiteesi:
1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega
2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub)
3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel)
Rakkude uurimine:
1)valgusmikroskoobiga
-binokulaarsete mikroskoopidega
-stereomikroskoobiga
2)värvimise teel
3)elektromikroskoobiga
Loomsed koetüübid. Näited
I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu
-moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid
-kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest

II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet
-luukude, rasvkude, veri
-ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks, kaitseülesanne

III LIHASKUDE -pikliku kujuga, võimelised kuju ka muutma
-skeletilihased:vöötlihaskude, siseelundite ehituses olevat siselihaskude, südamelihaskude
-liikumine

IV NÄRVIKUDE -on varustatud pikkade jätketega
-on moodustunud pea- ja seljaaju, neist lähtuvad närvid, närvisõlmed
-erutuse juhtimine
-ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Raku ehitus ja talitlus

· Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli. 3-tüüpi: vöötlihaskude( skelett) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid. Moodustavad pea-ja seljaaju. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised organismid · Hulkraksed organismid · Üherakulisi rohkem · Väikseim organism- mükoplasma. · Looduses suurimad rakud on lindude munarebud. · Üherakulisel toimub aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel- raku välimemembraani pindala ja sisekeskkonnaruumala suhe on oluline. · Taimeraku kuju määrab rakukest. Päristuumne rakk · Eeltuumne-prokarüoot · Päristuumne- eukarüoot · Prokarüoodid- bakterid ( puudub piiritletud tuum, vähem organelle ja rakulisi struktuure ) · Eukarüoodid- protistid, taime-, seene- ja loomariik. · Tsütoplasma: koostisained: vesi, aminohapped, nukeliinhapped, shhariidid, valgud jms.- Seob rakuorganellid tervikuks.

Bioloogia
thumbnail
20
doc

Bioloogia 1. kursus II osa

üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav  Tänu sellele on avastuatud uusi rakustruktuure ja täpseustatud nende siseehitust 2. Tsütohistokeemia 3. Diferentseeriv tsentrifuugimine  Rakustruktuuride eraldamine tsentrifuugimise teel, preparaatide valmistamiseks 4. Värvumine Rakkude mitmekesisus Rakuorganellid Rakkude jaotus tuuma ehituse alusel: Sarnased struktuurid looma-, taime- ja seenerakul: 1. Päristuumsed rakud e. eukarüoodid 1. Tsütoplasma  Taime-, looma- ja seeneriik  Poolvedel aine, põhiliseks koostisosaks on vesi (60-90%), kus on  Protistid lahustunud mitmed anorgaanilised ja orgaanilised ained

Bioloogia
thumbnail
9
doc

Raku ehitus ja talitlus

· Faber- mikroskoop, 17. sajandil · Hook ­ korgirakkude uurija, cellula e. rakk, 1665 · A. von Luuwenhock ­ 3-4 kordse suurenduse mikroskoobiga, bakteriraku esmakirjeldus, päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus, avastas inimese vererakud ja stermatosoidid · K. E. von Baer ­ munaraku avastaja, uuris embrüloogiat · Brown ­ Brown'i liikumine, rakk ei saa elada ilma tuumata · Schleiden ja Schwann ­ sõnastasid raku teooria, 3 esimest teesi · Virchow ­ 4. raku teooria sõnastaja, uuris kudesid, iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Teooria: · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. · Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. Kuidas uuritakse? · Valgusmikroskoop: värvid, ei saa suurendust

Bioloogia
thumbnail
8
doc

Rakk

RAKK RAKUTEOORIA Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik organismid on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus: Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk ­ rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5. vesi 6

Bioloogia
thumbnail
11
doc

Raku ehitus ja talitlus

° suurendus 300-400 korda ° bakteriraku esmakirjeldus ° päristuumsete ainuraksete organismide esmakirjeldus ° avastas inimese vererakud ja spermatosoidid 19.saj: K.E. von Baer ­ munaraku avastaja Brown ­ rakk ei saa elada ilma tuumata Schleiden (taimerakk) ja Schwann (loomarakk) ° uurisid ° sõnastasid rakuteooria 3 esimest teesi R.Virchow ­ rakuteooria 4. tees ° uuris kudesid Rakuteooria 4 teesi: ° Kõik organismid koosnevad rakkudest ° Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. (MITTE POOLDUMISE!) ° Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel ° Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas. Erinevaid mikroskoope: ° binokulaarsed mikroskoobid ­ kasutatakse tänapäeval tihti, saab vaadelda kahe silmaga ° stereomikroskoop ­ kaks okulaaride ja objektiividega tuubust, suuremate objektide vaatlemiseks (5-60 korda suurendab) ° Valgusmikroskoobiga (eelnevad kaks) ei õnnestu vaadelda väga väikesi struktuure.

Bioloogia
thumbnail
9
pdf

Rakud. Eukarüoodid, prokarüoodid. Mikroskoopide areng.

RAKU EHITUS JA TALITLUS Tsütoloogia ehk rakubioloogia on teadusharu, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. Tänapäevani pole kindlaks selgitatud rakusiseste struktuuride peenehitust ja nendes toimuvaid protsesse. Mitmed tänapäevased teadussuunad tegelevad rakkude paljunemise ja arengu molekulaarsete mehhanismide väljaselgitamisega. Mikroskoopide areng: 1. Esimese mikroskoobi valmistasid 16. sajandi lõpus hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Jannsen 2. Esimese valgusmikroskoobi leiutas 17. sajandi keskel inglane Robert Hook. Ta vaatas korgilõike ja

Bioloogia
thumbnail
13
rtf

Raku ehitus ja talitlus. Kordamine Eksamiks

Raku ehitus ja talitlus. Tsütoloogia- rakuteadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ning nende omavahelist koostööd, rakkude paljunemise mehhanisme,nende arengut ning seost ümbritseva keskkonnaga. Rakuteooria- Kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Mõned nimed: Karl Ernst Von Baer on loomade embrüoloogia avastaja. (Loomorganismi areng saab alguse munarakust). Matthias Schleiden ja Theodor Schwann- Elusolendite rakuline uurimine.- Taimed kui ka loomad on rakulise ehitusega. Robert Hook- valgusmikroskoop.

Bioloogia
thumbnail
11
doc

Bioloogia põhjalik konspekt

Bioloogia Eukarüootne rakk ­ tuumaga rakk · Tsütoloogia ­ tadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitust · Robert Hook leiutas 1665. Aastal valgusmikroskoobi ning ta võttis kasutusele raku mõiste. Ta uuris veinipudeli korki. · Antony van Leeunwenhoek ­ esimene mees maailmas, kes suutis viletsa valgusmikroskoobiga näha ja üles joonistada elusrakke. Ta uuris ka algloomi. · Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku ning järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel.

Bioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun