RAKENDUSFÜÜSIKA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
RAKENDUSFÜÜSIKA  
Õppeaine nimi “füüsika” pärineb  kreekakeelsest  sõnast “φψσιζ ”, mis tõlkes tähendab 
“loodus“.   Antiikajal   moodustasid   inimeste   teadmised   loodusnähtuste   kohta   ühtse 
terviku – füüsika. Aja jooksul inimkonna teadmised loodusest täienesid ja üldisest 
loodusteadusest   arenesid   välja   iseseisvad   eriteadused,   nagu    astronoomia ,   keemia, 
geoloogia   jt.   Nime   “füüsika”   on   säilitanud   teadus,   mis   uurib   aine   ja   välja   üldisi 
omadusi ning liikumise seaduspärasusi.
Esialgu olid füüsikateadmiste peamiseks allikaks vaatlused.
Vaadeldes ei mõjutata loodusnähtust, ainult jälgitakse tema kulgu. Loodusnähtuste 
üksikasjalikumaks tundmaõppimiseks hakati  korraldama   katseid. Neis püütakse luua 
tingimusi, milles loodusnähtuse meid huvitav külg avaneks eriti ilmekalt. Vaatlustest 
ja   katsetest   saadud   andmete   põhjal   tehakse   üldistusi,   püstitatakse   nn  hüpotees  – 
teaduslikult  põhjendatud oletus. Kui see leiab edaspidiste katsete käigus kinnitust, 
kujuneb sellest teooria. Vastasel juhul heidetakse see hüpotees kõrvale. Teooria püsib 
seni, kuni avastatakse uued tõsiasjad, mis sunnivad teooriat edasi arendama või uuega 
asendama, milles objektiivne  reaalsus  pegeldub paremini.
Vaatluste ja katsete juures on oluline lisaks nähtuste kvalitatiivsele kirjeldamisele ka 
nende kvantitatiivse sõltuvuse kindlaksmääramine. See on võimalik mõõtmiste teel
MÕÕTMINE
Mõõtmine on mingi füüsikalise suuruse võrdlemine mõõtühikuga,  kusjuures  
viimaseks on sama füüsikalise suuruse kokkuleppeline väärtus.
Mingi suuruse mõõtmine tähendab selle suuruse ja vastava mõõtühiku suhte  leidmist
See suhe ongi füüsikalise suuruse mõõduks.
Absoluutne viga
Mõõdetava suuruse tõese väärtuse x ja saadud mõõtmistulemuse a vahet nimetatakse 
mõõtmistulemuse absoluutseks veaks α .
 x – a = ± α
Siit x = a ± α , so tõene väärtus x võrdub mõõtmistulemuse ja absoluutse vea α 
summa või vahega.
Absoluutset viga väljendatakse mõõdetava suuruse ühikutes.
Et mõõdetava suuruse tõene väärtus ei ole teada, siis pole võimalik määrata ka 
absoluutse vea α suurust. Selle asemel kasutatakse absoluutse vea ülemmäära Δa , so 
kõige väiksem arv, mida absoluutne viga kindlasti ei ületa. Seega tõene väärtus x on 
määratud seosega
a – Δa ≤ x ≤ a + Δa , ehk  x = a ± Δa .
Näiteks:  x = 8,9 ± 0,1 m  tähendab, et  8,8 m ≤ x ≤ 9,0 m .
Kõigi mõõtmistulemusena saadud arvude a juures peab olema näidatud mõõtmisvea 
ülemmäär Δa. 
See  kirjutatakse  arvu kõrvale, näiteks  10,8 ± 0,1 s . Kui see nii ei ole, siis peab arv ise 
olema antud nii, et kõik tema kümnendkohad on õiged. Sel juhul on mõõtmisvea 
ülemmäär viimase kümnendkoha pool ühikut. Seega on  kirjutised  7,8 mm   ja 7,8 ± 
0,05 mm  täiesti samaväärsed.
Arv x on võrdne arvuga a täpsusega Δa , st et arvu x lähisväärtuse a absoluutse vea 
ülemmäär on Δa .
Suhteline viga
Absoluutse vea ülemmäära ja mõõtmistulemuse suhet nimetatakse relatiivseks ehk 
suhteliseks veaks
δ = Δa / a.
Suhtelist viga väljendatakse murdarvuna, protsentides (sajandikes) või promillides 
(tuhandikes). 
Näiteks kui laua pikkus 
79% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
RAKENDUSFÜÜSIKA- #1 RAKENDUSFÜÜSIKA- #2 RAKENDUSFÜÜSIKA- #3 RAKENDUSFÜÜSIKA- #4 RAKENDUSFÜÜSIKA- #5 RAKENDUSFÜÜSIKA- #6 RAKENDUSFÜÜSIKA- #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nokustyle Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõõtmine, suhteline viga, mõõtmisvead, absoluutne viga jpm
RAKENDUSFÜÜSIKA , Mõõtmine , suhteline viga , mõõtmisvead , absoluutne viga , raamatupidamine

Mõisted

Sisukord

  • RAKENDUSFÜÜSIKA
  • MÕÕTMINE
  • Mõõtmine
  • Absoluutne viga
  • Suhteline viga
  • Mõõtmisvead
  • Süstemaatilised vead
  • Juhuslikud vead
  • Parallaktiline viga
  • Arvude esitamine
  • 10+3
  • MÕÕTÜHIKUTE KÜMNENDKORDSED
  • Eesliite nimetus
  • SI ( Syste`me International) SÜSTEEMI ÜHIKUD
  • Füüsikaline suurus
  • Nimetus
  • Tähis
  • Dimensioon
  • PÕHIÜHIKUTE DEFINITSIOONID
  • ENAMKASUTATAVAD SÜSTEEMIVÄLISED MÕÕTÜHIKUD
  • Uurus
  • Mõõtühik
  • MÕNEDE FÜÜSIKALISTE PARAMEETRITE SUURUSJÄRGUD
  • Parameeter
  • Pikkus (m)
  • Aeg (s)
  • 19
  • 15
  • 10
  • Mass (kg)
  • BRITI - AMEERIKA MÕÕTÜHIKUD
  • Pikkusmõõdud
  • Pindala mõõdud
  • Mahu mõõdud
  • Kuivaine mõõdud
  • Vedeliku mõõdud
  • Kaubandusliku kaalusüsteemi nn

Teemad

  • vaatlused
  • katseid
  • hüpotees
  • teooria
  • x – a = ± α
  • x = a ± α
  • x = a ± Δa
  • Δa
  • δ = Δa / a
  • Δa = δ a
  • Kordsus
  • Eesliite lühend
  • rad/s
  • Meeter
  • Kilogramm
  • Sekund
  • Amper
  • Kelvin
  • Kandela
  • Radiaan
  • Steradiaan
  • ühikud

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

27
doc
Füüsika
29
doc
Füüsika
7
doc
Keskkooli füüsika
6
doc
Füüsika 1
11
doc
Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !