Itaalia hakkas kaugenema 20. sajandi algul. Sõlmis Prantsusmaaga neutraliteedilepingu 1902. aastal. Eesmärgid: Saksamaa soovis haarata uusi kolooniaid, purustada Prantsusmaa, kaotada Inglismaa võim merel, AustriaUngari eesmärk oli tugevdada positsioni Balkani poolsaarel. Itaalia leidis aga liitlasteks Venemaa ja Prantsusmaa (kaugenes kolmikliidust, AustriaUngariga tekkis vihavaen). Uueks koostööpartneriks Saksamaale ja Prantsusmaale sai hoopis Türgi. Antant: Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893 liidulepingu (vastu kolmikliidule), 1904. aastal Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid lepingu, samal aastal sai ametlik nimetus Entente ehk Antant (südamlik liit). 1907. aastal sõlmisid kokkuleppe ka Venemaa ja Inglismaa. Lepingute käigus jagati mõjusfäärid ja asuti koostama sõjalisi plaane Saksamaa vastu. Eesmärgid: Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa võimu Euroopas ja saada tagasi Elssassi ja Lotringit.
· Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine · Sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks, strateegiad Sõja ajend · Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 Bosnias, Sarajevos Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Lõe õ lk 27, miks sooritati atendaat? Sõdivad pooled: · Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria · Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia · Peagi 34 sõdivat riiki · Sõjad kujunesid välja 2 peamist rinnet: läänerinne ja idarinne, lisaks toimus sõjategevus Balkanil ning kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid SAKSAMAA · Saksa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks · 39 päevaga, sõda tuli võita 3-4 kuuga
28 juulil 1914 kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja 1.augustil kuulutas Saksamaa Venemaale sõja 3.augustil astus sõtta Prantsusmaa 4.augustil astus sõtta Suurbritannia Sõjatandrid: Läänerinne Idarinne Balkani rinne Kaukaasia rinne Lähis-Ida rinne Lisaks sõditi Aafrikas ja maailmamerel Läänerinne: Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, -Saksamaa Idarinne: Saksamaa, Austria-Ungari- Venemaa Balkani rinne: Austria-Ungari Serbia vastu Kaukaasia rinne: Venemaa Türgi vastu Lähis-Ida: Suurbritannia Türgi vastu 1914 Läänerinne Saksamaa tungis läbi Belgia Prantsusmaale. Esialgu oli Saksamaa edukas Marne’ lahingus peatati Saksa pealetung Kujunes välja positsiooni- ehk kaevikusõda 1914 idarinne Sõjategevus algab Venemaa rünnakuga Saksamaa vastu eesmärgiga kergendada prantslaste olukorda. Erinevalt läänerindes kujuneb idarindel manöövrisõda Suurim lahing Tannenbergi lahing, mis lõppes Venemaa lüüasaamisega
spordis jms), spionaaz ja salateenistuste tegevus (püüti hankida luureandmeid). Trumani doktriin ehk pidurdusprogramm USA president Truman tuli oma välispoliitilise programmiga välja 1947. Doktriini sisu: USA välispoliitika juhtmõte on vabade rahvaste toetamine sise- ja välisvaenlase vastu. Sise- ja välisvaenlasena peeti silmas kommuniste ja kommunismiohtu. Sel ajal oli Ida-Euroopa muutunud juba kommunistlikuks või hakkas kommunistlikuks muutuma. USA aga ei soovinud et Türgi ja Kreeka muutuksid kommunistlikuks, sest kontroll Vahemere ääres oleks läinud kommunistide kätte. Seoses Trumani doktriiniga USA loobus oma isolatsionismist. Marshalli plaan ehk Euroopa taastamise programm oli Trumani doktriini konreetne ellurakendumine Marshalli plaan oli USA rahaline abi Euroopale. Kommunistid leidsid suurt toetust Itaalias ja Prantsusmaal. Et kommunismi suuremat levikut takistada, aitas USA Euroopa riigid kriisist välja. Marshalli
Saksamaas ohtlikku vaenlast. - värvige kontuurkaardil riigid vastavalt liitu kuulumisse - kumb liitudest oli Teie meelest tugevam ja miks? Minu arvates oli tugevam liit Atant, sest sellel liidul olid ühised eesmärgid ja vaenlased, samas kui Kolmikliit oli väga kõikuv ja tekitas teistes Euroopa riikides rahutust, kuna Saksamaa loobus liidust, kust ta kohustus Prantsusmaad mitte ründamast. 3) Kuidas sai Liibüast Itaalia asumaa? Juba 19. sajandil algas Türgi Osmanite impeeriumi märgatav langus, millega kaasnes majanduslik ja poliitiline sõltuvusse sattumine teistest suurriikidest. Türgi nõrkus avaldus eriti selgelt Türgi- Itaalia sõjas (1911-1912), mil Itaalia väed said üsna kiiresti jagu Türgi garnisonidest Tripolitaanias ja Küreneikas (praegune Liibüa). See julgustas Balkani riike välja astuma Türgi vastu, et vabastada slaavi, kreeka ja albaania alad. 4) Tooge 3 konkreetset näidet USA sekkumisest maailmapoliitikasse. 1
Inglismaa ja Prantsusmaa lahendasid tüliküsimuse Põhja-Aafrikas. Mõlemad riigid vastandusid Saksamaale (Prantsusmaal kättemaksuhimu; Inglismaa kartis merevõimu kaotamist). Samuti sõlmisid kokkulepe Inglismaa ja Venemaa. See võimaldas 1907. aastal luua vastuliidu Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa vahel Antant (kolmik-kokkulepe). 20. sajandi alguses hakkasid Euroopa riigid juba varjamatult sõjaks valmistuma. Olukord Balkanil Alates 16. sajandist langes Balkani poolsaar Türgi impeeriumi võimu alla (türklaste). 19. sajandi algul hakkasid Balkani rahvad iseseisvuse eest võitlema (Balkani rahvaste vabadusvõitlus). Esimesena võitles end vabaks Kreeka (1830). Põhja Balkanil elas mitmeid slaavi päritolu rahvaid, kes jätkasid vabadusvõitlust. Tekkisid uued riigid Serbia, Montenegro (Tsernogooria), Bulgaaria. 1912. aastal moodustasid nad liidu ja ründasid koos Türgi Euroopa valdusi ja Türgi kaotas peaaegu kõik valdused Euroopas, välja arvatud Istanbul
kaitselepingu). Peep Reimer 5 · Itaalia kasutas teist Maroko kriisi ära selleks, et vallutada Türgilt Liibüa Põhja- Aafrikas. Teised suurriigid olid seotud võimaliku sõjalise konflikti puhkemisega Marokos ning ei saanud seetõttu ka sekkuda. · Balkani sõjad: · 19.sajandi lõpul- 20.sajandi alguses kujunes suureks konfliktikoldeks Balkani poolsaar; selle põhjuseks oli: Türgi (varasema Balkani suurvõimu) jätkuv nõrgenemine. Suurriikide vastandlikud huvid ( Austria-Ungari ja Venemaa püüdlused laiendada oma mõjusfääre Balkanil). Balkani rahvaste iseseisvuspüüdlused ja uute riikide teke. · 1908.a.- Austria-Ungari annekteeris (liidendas vägivaldselt) Bosnia- Hertsegoviina. See ala kuulus ametlikult küll Türgile, ent oli reaalselt Austria- Ungari okupatsioonivõimude kontrolli all alates 19.sajandi lõpukümnenditest.
(Protektoraat- riikliku sõltuvuse vorm, millega tugevam riik surub nõrgemale peale kaitselepingu). Itaalia kasutas teist Maroko kriisi ära selleks, et vallutada Türgilt Liibüa Põhja-Aafrikas. Teised suurriigid olid seotud võimaliku sõjalise konflikti puhkemisega Marokos ning ei saanud seetõttu ka sekkuda. Esimene Balkani sõda (1912-1913.a.): · Sõja ajend- Itaalia-Türgi 1911.a. sõda, mis näitas Türgi nõrkust. · Balkani riigid tahtsid seda ära kasutada, haaramaks enese kätte slaavi ja albaanlaste alasid. · Venemaa toetas Balkani riike: tahtis suurendada oma mõju Balkanil ja kasutada Balkani riike ära surveks Saksamaa ja Austria-Ungari vastu. · 1912.a. puhkes sõjategevus Türgi vastu. · Türgi vastasesse koalitsiooni kuulusid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro. · Türgi sai ruttu lüüa ja 1913.a
Kõik kommentaarid