RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal on siirdehind oluline ?
  • Kuidas siirdehinna turuväärtust määrata ?
  • Kuidas maandatakse riske ?
 
Säutsu twitteris
RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS
Olemus – rahvusvahelisi aspekte sisaldavate maksuõiguse normide kogum, mille eesmärgiks on kõrvaldada erinevate jurisdiktsioonide maksuõiguse normide kollisioone, mis põhjustavad topeltmaksustamise…Jagada riikide vahel maksustamisõigust .
Rahvusvahelise maksuõiguse allikad:
  • Siseriiklik maksuseadus . MKS, TuMS, KMS
  • Maksulepingud.
  • Muud rahvusvahelised lepingud . Sotsiaalkindlustusalased maksulepingud riikide vahel
  • Rahvusvahelise maksustamise üldpõhimõtted. Nt lepingute tõlgendamine, Viini konventsioon
  • Euroopa Liidu õigusaktid
  • Euroopa kohtulahendid
Maksuleping jagab 2 riigi maksustamisõigust.
Äriühingu tulumaks dividendilt, äriühing maksab ise. Neto 100 EUR 100 *20 /80 tulumaks 25.-
Eesti tulumaksusüsteem soodustab reinvesteerimist.
Kapitali eksportimise neturaalsus – krediidi meetod koduriigis CEN. Maksustatakse madalama maksumääraga riigis saadud tulu maksumäära vahega. Kui teises riigis kõrgem maksumäär, siis koduriik tasub selle vahe.
CIN – meetod kapitali importimise meetod – vabastuse meetod
Lepinguresidentsus – topeltmaksustamise vältimiseks riikide vahelise lepingu alusel resident
Juriidiline isik on resident: kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel; Euroopa äriühingu (SE) ja Euroopa ühistus (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eestis (kehtib alates 01.07.2007)
Rahvusvahelise tava kohaselt on tulu esmase maksustamise õigus riigil, kus asub tuluallikas. Maksujurisdiktsioonide kollisioon . Tuluallika põhimõte VS maailmatulu printsiip . Residentsus vs tuluallikas (residentsusriik kõrvaldab topeltmaksustamise) ; residentsus vs residentsus; tuluallikas vs tuluallikas
Topeltmaksustamine: Juriidiline 2 riiki maksustavad tulu. Eesti füüsilise isiku tulumaks, LV äriühingu tulumaks läti maksustab kasumi; dividend kinnipeetava maksuga
Majanduslik: 1 ja sama riik maksustab juriidiliselt 2 erinevat asja. Majanduslik sisu on sama. Kasumi maksustamine äriühingu tulumaksuga; dividend kinnipeetava maksuga.
Alakapitalisatsiooni reeglid, et laenu ei saaks liiga palju anda ja intressi kaudu kasu välja ei viida. Mõistlik suhe laenu ja kapitali vahel. Kui laen suurem kui kapital , siis intress liigub välja maksuga (INT)
Artikkel 1 . Leping kehtib isiku kohta, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident ( kodakondsus ei ole määrav). Artikkel 3 kohaselt on isik: füüsiline isik, äriühing või muu isikute ühendus. Äriühing – juriidiline isik või muu iseseisev majandusüksus
MAKSULEPING KEHTIB TULU JA KAPITALIMAKSUDE KOHASELT (TULUMAKS JA KAPITALIMAKSUD (KASU VARA VÕÕRANDAMISEST, ETTEMAKS ))
ARTIKKEL 4 Resident
Residendiks ei leota isikut, kes on maksukohustuslane üksnes tuluallika või vara asukoha tõttu e teisisõnu mitteresident.
Mudelleping – standard leping, näidis
Piiratud maksustamisõigus – eestis saadud tulu on maksustatav
Resident – maailmatulu põhimõttel. Topeltmaksustamise vältimiseks - välismaal tasutud tulumaks lubatakse maha arvata.
Elukoht – kasutatakse püsivalt , Tsüs §14.
Vara omamine Eestis ei muuda iseenesest isikut residendiks.
183 päeva – arvesse lähevad füüsiliselt kohaloldud päevad, olenemata siinviibimise põhjustest, v.a kui isik, kes pidi Eestist lahkuma , kuid ei saanud seda teha objektiivsetel, temast mitteolenevatel põhjustel (nt raske haigus). Arvesse läheb kasvõi 10 minutit.
Isiksu residentsus, kui loetakse mõlemas riigis residendiks „tie-breaker rule“ abil. Isik peaks olema selle riigi resident, millega tal on tihedamad sidemed. Artikkel 4 lg 2
Eluliste huvide keskus – kus asub pere, sotsiaalsed huvid, kultuurilised sidemed (nt korvpalliklubi)
JURIIDILINE ISIK on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel, Euroopa äriühing ja Euroopa ühistu, kelle asukoht on registreeritud Eestis
Erisoodustus - kingitused, annetused, dividendid , vastuvõtukulud. Maksma tulumaksu väljaandmise hetkel. Mujal maailmas aasta jooksul teenitud kasumi pealt maksu. Eestis ei maksa, kui ei võta välja kasumit.
JURIIDILISE ISIKU puhul topeltresidentsus – teised seadused, kui juhtimiskeskus asub teises riigis, siis seal residentsus -> OECD juhend (kus võetakse vastu otsused, koosolekud). Kui kumbki riik ei taha järgi anda, siis kokkuleppel.
RESIDENTSUSE OLULISUS – maksulepingu sõlmimiseks; maksulepingu teiste sätete rakendamiseks - millises riigis makse maksab, maksustamisõiguse jagamine. Nt litsentsitasu on õigus maksustada residendiriigil.
Nt Eesti kodanik, kes töötab Lätis. Käib iga päev Lätis tööl (190 päeva), aga elab Eestis. Pere on Lätis. Ostnud Leedu ettevõtte aktsad, ettevõte maksab dividende. Kus resident?
  • Siseriiklik seadus Eestis TuMS – kodu on Eestis – Eesti resident.
  • Läti – seaduse järgi Läti resident
  • Eesti – Läti maksuleping. 1) Kodu mõlemas riigis 2) Eluliste huvide keskus Lätis – Residentsus Lätis.
  • Dividendide väljamaksmisel Läti- Leedu maksulepingut. Leedul on õigus kinni pidada tulu ainult 10% maksulepingu alusel.
    Eesti võib maksustada palgatulu (tulumaks §29 lg 1)– tuluallika põhimõte – 183 päeva või tema tööandja on Eesti resident) Eestis vabastusmeetod TuMS §13 lg 4. Eestis – palgatulu. Vabastusmeetod kohaldub Eestis tingimusel, kui isik on välisriigis vähemalt 183 päeva ja tulu on välisriigis maksustatav ja see on tõendatud. Kui 1 tingimustest pole täidetud, siis on krediidimeetod (TuMS §45)
    TOPELTMAKSUSTAMINE
    MAJANDUSLIK - sama tulu maksustatakse mitu korda erineva isiku poolt. Nt kasumi maksustamine tulumaksuga ning dividendidelt tulumaksu kinnipidamine . Ettevõte A maksab dividendid välja füüsilisele isikule riigis X. Lisaks dividendide maksmisele on kinnipeetud TM.
    JURIIDILINE – sama isiku sama tulu mitmekordne maksustamine – 2 erinevat riiki maksustavad oma koduriigis peab ka maksma dividendi tulult maksu
    Maksulepingutes välditakse juriidilist topeltmaksustamist.
    KREDIIDIMEETOD - TuMS § 45 – residendiriigi maksukohustusest on võimalik maha arvata tuluallikariigi maksukohustuse võrra.
    VABASTUSMEETOD – tuluallikariigis makstud maks on lõplik maks.
    PALGA TULU MAKSUSTAMINE
    Maksuleping reguleerib ainult tulumaksu. Euroopa
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS #1 RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS #2 RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS #3 RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS #4 RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS #5 RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS #6 RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS #7 RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS #8 RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS #9 RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS #10 RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS #11 RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS #12 RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS #13 RAHVUSVAHELINE MAKSUÕIGUS #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-03-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor marika.treiman Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • Lepinguresidentsus – topeltmaksustamise vältimiseks riikide vahelise
    • Juriidiline isik on resident
    • Piiratud maksustamisõigus
    • SOTSIAALMAKSUSTAMINE
    • Siirdehind
    • Siirdehind oluline maksubaasi liigutamise takistamisel
    • Maksumaksja tasandil
    • Maksupoliitika tasandil
    • Riigid kaitsevad maksubaasi
    • Kinnisvara maksustamine. Kinnisvara tulu art 6
    • TOPELTMAKSUSTAMISE VÄLTIMINE
    • Täielik krediidimeetod
    • Tavaline krediidimeetod
    • ALLIKARIIK
    • RESIDENDIRIIK
    • MAKSUSTATAV
    • RESIDENDIRIIGI
    • Passiivne tulu (intressid on mahaarvatavad, dividendid mitte)
    • Ema-tütarühingu direktiiv

    Teemad

    • lepingu alusel resident
    • Juriidiline isik on resident
    • artikkel. Juhatuse liikmete töötasud
    • töötab liikmesriigis tööandja heaks
    • TÖÖANDJA LÄHETAB TEISE LIIKMESRIIK
    • lähetava riigi
    • kestus ei ületa 24 kuud
    • ei saadeta teist isikut asendama
    • kuu
    • jooksul
    • isikute
    • ei ole kulu
    • Maksumaksja on saaja
    • igasuguse
    • võlakohustuse pealt tehtud makse
    • tasu intellektuaalse vara kasutada andmise eest
    • ühinemiste
    • konventeerimine AS-iks

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    54
    doc
    Rahvusvaheline õigus
    39
    docx
    RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS
    1
    docx
    Rahvusvaheline turundus
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    32
    docx
    MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    125
    docx
    Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
    57
    doc
    Maksundus-kokkuvõtvalt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !