Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972 (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vasakule Paremale
RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #1 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #2 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #3 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #4 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #5 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #6 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #7 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #8 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #9 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #10 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #11 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #12 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #13 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #14 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #15 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #16 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #17 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #18 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #19 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #20 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #21 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #22 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #23 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #24 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #25 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #26 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kalukala Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
pptx

COLREG

Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri, 1972 (COLREG) 204209VAAM Ajalugu 1972. aasta konventsioon asendas 1960. aasta kokkupõrkereeglid. Kõige olulisem uuendus - tunnustus TSS-ile (liikluse eraldamise skeemid) - reegel 10 annab juhised ohutu kiiruse, kokkupõrkeohu ja TSS-is või selle läheduses tegutsevate laevade käitumise määramiseks. Esimene TSS loodi Doveri väinas 1967. aastal ja seda opereeriti vabatahtlikkuse alusel. Alates 1971. aastast

Merendus
thumbnail
14
docx

Vahiteenistus

väravad on lahti japeab tegema samu tuletõrje, ohutuse ja turva ringkäike. Vahimadrus peab andma sillale teada vajaliku informatsiooni ja kus ta pidab vahti, edastab ta seda raadio kaudu. Vahimadrus peab hommikul kell 08:00 tõstma laeva riigilipu ja õhtul päikese loojangul, kui mitte hiljem kui 22:00 selle langetama. Vahimadruse kohustused ankrus. Vahimadrus peab jälgima keti asendit ja tegema tuletõrje,ohutuse ja turvaringkäike ja kontrollib ankrumärke. Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG). Osa A – Üldsätted a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad. b) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva, selle reederit ega laeva kaptenit ega laevapere vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad reeglite mittetäitmisest või eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatlusabinõude eiramisest Üldmõisted

Merendus
thumbnail
5
doc

Laeva ekspluatatsioon eksam

1 Pilet tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus (1) Laevapere liige vastutab meretöölepingu määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi rikkumise korral reederile süüliselt tekitatud 1) Lateraalkujul märgistussüsteem üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots kahju eest. Navigatsiooniohtude ujuvmärkidega lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda (2) Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või

Laeva ekspluatatsioon
thumbnail
32
doc

Laeva hoolduse ja ekspluatatsiooni eksami piletid ja vastused

Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid, saapad, kindad, kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid Kaht vertikaalselt paiknevat punast ringtuld nähtavaimas kohas, kaht vertikaalselt paiknevat kera või

Laeva ekspluatatsioon
thumbnail
58
doc

Praktika aruanne

....................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 .........................................................................................................................................15 3 Nimetu grupp..........

Merendus
thumbnail
52
docx

Madruse eksami piletid 2016

Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid, saapad, kindad, kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat. • Laevapere liikme tegutsemine, kui ta nägi inimese kukkumist merre. Inimene üle parda. Tekil olles: viskad päästerõnga üle parda, võimalusel mitu ja annad häire, võimaluse

Madruse koolitus
thumbnail
92
doc

18.Harjutustest

40. Kas selline tross on kasutuskõlblik? ............................................................. .............................................................. 17 41. Millises rahvusvahelises dokumendis on ära toodud nõuded madruse teadmistele ja oskustele? a) SOLAS b) MARPOL c) STCW d) Meresõiduohutuse seadus 42. Rahvusvaheline konventsioon keskonnareostuse vältimiseks laevadelt käsitleb „prügina” ...... a) toidujäätmed b) laeva eksplateerimisel tekkinud jäätmeid c) olmejäätmeid d) kõike eelnevaid 43. Kas Läänemeres seilamise ajal on lubatud merre visata paberjäätmeid? a) ei ole lubatud b) on lubatud c) on lubatud, kui laev asub kaldast kaugemal kui 5 miili

Madruse koolitus
thumbnail
18
doc

Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem Sprinklersüsteem Veepiserdussüsteem Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem Välise jahutamise (ülekastmise) süst.

Merepraktika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun