Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI, 1972 (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Lisa 1
RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI , 1972
A osa. ÜLDSÄTTED
Reegel 1. Kohaldamine
a) Käesolevaid reegleid kohaldatakse kõigi laevade suhtes avamerel ja sellega ühenduses olevatel vetel, kus saavad sõita merelaevad.
b) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille asjaomased ametivõimud on kehtestanud järgimiseks reididel, sadamates, jõgedel , järvedel või avamerega ühenduses olevatel sisevetel, kus saavad sõita merelaevad. Kõnealused erireeglid peavad olema võimalikult vastavuses käesolevate reeglitega.
c) Käesolevad reeglid ei takista nende erireeglite kohaldamist, mille mõne riigi valitsus on kehtestanud sõjalaevadele ja konvois sõitvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede, märkide või vilesignaalide kohta või laevastikuna kala püüdvatele laevadele täiendavate püsi- või märgutulede või märkide kohta. Need täiendavad püsi- või märgutuled , märgid või vilesignaalid on võimaluse piires niisugused, et neid ei ole võimalik segi ajada käesolevate reeglite alusel kehtestatud muude tulede , märkide või signaalidega.
d) Organisatsioon võib käesolevate reeglite kohaldamiseks kehtestada liikluseraldusskeemid.
e) Kui asjaomane valitsus leiab, et eriehituse või -otstarbega laeval ei ole võimalik täielikult järgida kõiki käesolevate reeglite sätteid tulede ja märkide arvu, asukoha, nähtavusulatuse või -ala kohta ning helisignaalseadmete asukoha ja omaduste kohta, peab selline laev järgima muid tulede ja märkide arvu, asukohta , nähtavusulatust või -ala ning helisignaalseadmete asukohta ja omadusi käsitlevaid sätteid, mida selle riigi valitsus on sellise laeva puhul pidanud kõige rohkem käesolevatele reeglitele vastavaks.
Reegel 2. Vastutus
a) Käesolevad reeglid ei vabasta laeva või selle reederit, kaptenit või laevaperet vastutusest tagajärgede eest, mis tulenevad käesolevate reeglite täitmata jätmisest või tavapärase merepraktika kohaselt või juhtumi eriasjaolude puhul nõutavate ettevaatusabinõude eiramisest.
b) Käesolevaid reegleid tõlgendades ja täites tuleb pöörata vajalikku tähelepanu kõigile meresõidu- ja kokkupõrkeohtudele ning kõigile eriasjaoludele, sealhulgas kõnesolevate laevade eriomadustele, mille tõttu kõrvalekaldumine käesolevatest reeglitest võib olla vajalik vahetu ohu vältimiseks.
Reegel 3. Üldmõisted
Kui kontekstist ei tulene teisiti, kasutatakse käesolevates reeglites mõisteid järgmises tähenduses:
a) Laev – igasugune veesõiduk, sealhulgas süviseta veesõiduk, lendlaev ja vesilennuk, mida kasutatakse või mida saab kasutada veeliikluses.
b) Jõuajamiga laev – laev, mis pannakse liikuma mehaanilise jõuseadme abil.
c) Purjelaev – purjede all sõitev laev tingimusel, et jõuseadme olemasolul laevas ei kasutata seda liikumiseks.
d) Kalapüügiga tegelev laev – laev, mis püüab kala võrkude, õngejadade, traalide või muude kalapüügivahenditega, mis piiravad laeva manööverdamisvõimet, kuid ei tähenda laevu, mis püüavad kala veetavate lantide või muude kalapüügivahenditega, mis ei piira laeva manööverdamisvõimet.
e) Vesilennuk – igasugune õhusõiduk, mis on konstrueeritud manööverdamiseks veepinnal .
f) Juhitavuse kaotanud laev – laev, mis mingi erakorralise asjaolu tõttu ei ole võimeline manööverdama käesolevates reeglites ettenähtud viisil ega saa seetõttu teisele laevale teed anda.
g) Piiratud manööverdusvõimega laev – laev, mille töö laad piirab selle võimet manööverdada käesolevates reeglites ettenähtud viisil ja mis ei saa seetõttu teisele laevale teed anda. Piiratud manööverdusvõimega laevad on muu hulgas järgmised:
i) laev, mis tegeleb meremärgi, allveekaabli või - torujuhtme paigaldamise, hooldamise või väljatõstmisega;
ii) laev, mis tegeleb süvendamise, mõõdistamise või allveetöödega;
iii) laev, mis käigus olles täiendab varusid või annab üle inimesi, toidumoona või lasti;
iv) laev, mis tegeleb õhusõiduki üleslennutamise või pardalevõtuga;
v) laev, mis tegeleb miinitõrjega;
vi) laev, mis pukseerib nii, et puksiirlaeva ja pukseeritava võime kurssi muuta on oluliselt piiratud.
h) Süviselt piiratud laev – jõuajamiga laev, mille võime kurssi muuta on oluliselt piiratud tulenevalt selle süvise suhtest laevatatava vee sügavusse ja laiusesse.
i) Käigus olev laev – laev, mis ei ole ankrus, kinnitatud kalda külge ega ole madalikul.
j) Laeva pikkus ja laius tähendavad selle kogupikkust ja suurimat laiust.
k) Laevad loetakse olevat üksteisele nähtavad ainult juhul, kui üht laeva on võimalik teiselt laevalt visuaalselt jälgida.
l) Piiratud nähtavus – olukord, kus nähtavus on piiratud udu, uduvihma, lumesaju, paduvihma, liivatormi või muu sellise põhjuse tõttu.
m) Lendlaev – mitmeotstarbeline laev, mis oma põhiliikumisviisil lendab vahetult veepinna kohal, kasutades pinnamõju toimet.
B osa. JUHTIMIS- JA SÕIDUREEGLID
I jagu. Laevasõit igasuguse nähtavusega
Reegel 4. Kohaldamine
Käesolevas jaos sätestatud reegleid kohaldatakse igasuguse nähtavuse korral.
Reegel 5. Vaatlus
Laev peab alati pidama vajalikku nägemis- ja kuulmisvaatlust ning kasutama kõiki olemasolevaid, valitsevates oludes ja tingimustes sobivaid vahendeid, et igakülgselt hinnata olukorda ja kokkupõrkeohtu.
Reegel 6. Ohutu kiirus
Laev peab alati liikuma ohutu kiirusega, et ta saaks võtta vajaliku ja tõhusa meetme kokkupõrke vältimiseks ning peatuda valitsevatest oludest ja tingimustest tulenevalt ohutul kaugusel.
Ohutu kiiruse määramisel võetakse muu hulgas arvesse järgmisi asjaolusid:
a) Kõikidel laevadel:
i) nähtavust;
ii) liiklustihedust, sealhulgas kalalaevade või muude laevade kogumeid;
iii) laeva manööverdusvõimet, eriti pidurdusteed ja pööratavust valitsevates tingimustes;
iv) öist taustvalgust, mis tekib kaldatuledest või oma laeva tulede valguse hajumisest;
v) tuult , lainetust ja hoovust ning meresõiduohtude lähedust;
vi) süvise ja veesügavuse suhet.
b) Radarit kasutavatel laevadel lisaks:
i) radari omadusi, tõhusust ja piiranguid;
ii) radari kasutatavast vaatlusskaalast tulenevaid piiranguid;
iii) lainetuse , ilmastiku ja muude häirivate allikate mõju radari avastusvõimele;
iv) võimalust, et radar ei pruugi piisaval kaugusel avastada väikesi laevu, jääd või muid ujuvobjekte;
v) radariga avastatud laevade arvu, paiknemist ja liikumist;
vi) nähtavuse täpsemat hindamist, kasutades radarit läheduses olevate laevade ja muude objektide kauguse määramiseks .
Reegel 7. Kokkupõrkeoht
a) Laev peab kasutama kõiki olemasolevaid, valitsevatele oludele ja tingimustele kohaseid vahendeid, et teha kindlaks, kas kokkupõrkeoht on olemas. Vähimagi kahtluse korral tuleb lugeda, et selline oht on olemas.
b) Paigaldatud ja töötavat radarit tuleb kasutada otstarbekohaselt, sealhulgas kasutada kaugvaatlusskaalasid, et saada aegsasti teavet kokkupõrkeohu kohta, ning radarplanšetti või avastatud objektide samaväärset süstemaatilist jälgimist.
c) Nappide andmete, eelkõige nappide radariandmete põhjal ei tohi teha järeldusi.
d) Kokkupõrkeohu hindamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta järgmist:
i) kokkupõrkeoht tuleb lugeda olemasolevaks, kui peiling lähenevale laevale märgatavalt ei muutu;
ii) mõnikord võib niisugune oht esineda isegi siis, kui peiling märgatavalt muutub, eriti juhul, kui lähenetakse väga suurele laevale või puksiirkaravanile või kui lähenev laev on vahetus läheduses.
Reegel 8. Tegevus kokkupõrke vältimiseks
a) Tegevus kokkupõrke vältimiseks peab olema vastavuses käesoleva osa reeglitega ning kui asjaolud lubavad, tuleb seda teha kindlalt, õigel ajal ja järgides head merepraktikat.
b) Kursi ja/või kiiruse muutmine kokkupõrke vältimiseks peab juhul, kui asjaolud lubavad, olema piisavalt suur, et see oleks hõlpsasti märgatav teiselt laevalt visuaalselt või radariga; väikesi, üksteisele järgnevaid kursi- ja/või kiirusemuudatusi tuleb vältida.
c) Kui vaba veeala on piisavalt, võib ainuüksi kursi muutmine olla tõhusaim tegevus laevade ohtliku lähenemise vältimiseks tingimusel, et seda tehakse aegsasti, et see on märgatav ega põhjusta uut ohtliku lähenemise olukorda.
d) Teise laevaga kokkupõrget vältiv tegevus peab kindlustama lahknemise ohutul kaugusel. Tegevuse tõhusust tuleb hoolikalt jälgida niikaua , kui teisest laevast on lõplikult ja ohutult lahknetud.
e) Kui on vaja vältida kokkupõrget või varuda aega olukorra hindamiseks, peab laev vähendama kiirust või peatuma , seisates jõuajami või andes tagasikäigu.
f) i) Laev, mis käesolevate reeglite kohaselt ei tohi takistada teise laeva läbisõitu või ohutut möödumist, peab juhul, kui asjaolud nõuavad, tegutsema aegsasti nii, et võimaldada teisele laevale ohutuks möödumiseks küllaldane veeala.
ii) Laev, mis ei tohi takistada teise laeva läbisõitu või ohutut möödumist, ei vabane sellest kohustusest ka juhul, kui läheneb teisele laevale nii, et tekib kokkupõrkeoht, ja peab arvestama, et see tegevus vastab käesoleva osa reeglitele.
iii) Kui kaks laeva lähenevad teineteisele nii, et tekib kokkupõrkeoht, on laev, mille liikumist ei tohi takistada, kohustatud täielikult kinni pidama käesoleva
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #1 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #2 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #3 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #4 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #5 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #6 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #7 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #8 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #9 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #10 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #11 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #12 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #13 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #14 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #15 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #16 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #17 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #18 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #19 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #20 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #21 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #22 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #23 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #24 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #25 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #26 RAHVUSVAHELINE LAEVAKOKKUPÕRGETE VÄLTIMISE EESKIRI-1972 #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kalukala Õppematerjali autor

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

343
pdf
Maailmataju uusversioon
14
docx
Vahiteenistus
58
doc
Praktika aruanne
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
1072
pdf
Logistika õpik
192
pdf
Riigikaitse õpik
75
doc
Laevade ehitus
73
doc
Konteinerveod





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun