RAHVUSROMANTISM JA SÜMBOLISM PÕHJAMAADES (3)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

KUNST 19. JA 20. SAJANDIVAHETUSEL

Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellpärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevalt, isegi vastandlikke taotlusi. Seetõttu on selle perioodi kunsti kohta käibel mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugenstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad tähistama kunsti paljudes maades, postimpressionosmist saab rääkida aga ainult prantsuse kunsti ajaloos. Uusromantismi ideoloogia. Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi, paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid aga pooldama uusromantilist ideoloogiat

Kunstiajalugu

3

doc

Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel

Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel 1. 19. ja 20. saj kunsti muutis mitmekesiseks see, et piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Osa ametlikke, kuid ka uuenduslike kunstnikke võttis omaks realistide ja imperssionistide saavutused, konservatiivid jäid aga truuks akadeemilisele klassitsismile. Sõltumatus kunstis ilmnes erinevaid taotlusi. Selle perioodi kohta on mitmeid nimetusi ­ sümbolism, juugendstiil ja postimperssionism (Prantsusmaal). 2. Uusromantismi ideoloogia tekkis, sest haritlased jagunesid erinevateks ideoloogiate pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata. Viimast arvati, sest pettuti kaasajas ­ levis arvamus, et teaduse ja tehnika areng pole muutnud ühiskonda humaansemaks ega inimesi õnnelikumaks. 3

Kunstiajalugu

2

doc

19.-20. saj kunst kokkuvõte

Arhitekt ANTONI GAUDI Barcelonas ­ kasutati tööstuslikke ehitusmaterjale. Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni. Värvid on ebatavased ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. AUBREY BEARDSLEY (must-valge graafika). 3. Põhjalas põimus uusromantism rahvuslusega ­ teemad asendusid rahvusromantilistega. Levis rahvusromantism Soomes ja Norras ­ polnud iseseisvat riiki. Norralane GERHARD MUNTHE lõi originaalse rahvusliku kujundusstiili, mis toetus viikingiaja rahvakunstile. Akvarell, stiil oli tasapinnaline ­ inimeste/esemete siluettid olid kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega (Kosilased, Allmaa hobune). Arhitektid ELIEL SAARINEN ja LARS ELIEL SONCK kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid

Kunstiajalugu

6

docx

EESTI ARHIEDEKTUURI AJALUGU

rumilahendusi ja hiiglaslike aknede sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Leiti, et kui ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjali omadustest, võib neile rajada nii ehitiste kui esemete esteetilise mõju. Nõnda muutus hiline juugendstiil 20.saj. tööstuskunsti alguseks ja 1920. aastail tärganud funktsionalismi eelastmeks. Modernism Sydney ooperi teater 1973. Rahvusromantism Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Põhjaalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena.

Ehitus alused

5

docx

Eksamiks õppimise III osa portfoolio

sõrestikega raudteejaamade, tööstushoonete ja kaubamajade ehitamisel, hiljem ka Eiffeli torn. Peter Behrens Iseloomustab lihtsus ja huvi hoone funktsiooni vastu, oluline eeskuju moodsale arhitektuurile. Horta hoonetele on omane taimemotiive meenutav ja ülespoole tungiv liikumine, suur mobiilsus ning tihti olid uhked interjöörid peidetud tagasihoidlike fassaadide taha. Antonio Gaudi fantaasiaküllasus ning Sagrada Familia kirik.  Sümbolism (rahvusromantism) 19.saj-20.saj Sümbolistidele oli esmatähtis kujutatu, mitte kuidas tehtud on. Mõned kasutasid akademistlikku, idealiseeritud vormi, teised detaile realistlikult jms. Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli Pierre Puvis de Chavannes. 19.sajandit on nimetatud rahvusriikide kujumise ajaks. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti riikides, mis polnud iseseisvad , Soomes ja Norras. Norra maalikunstnikud tahtsid esialgu rahvuslust kujutada realismi kaudu

teaduslikku uurimistöö alused

17

odt

Kunstiajalugu III kursus ehk 12. klass

kuigi inimesed neil on enamasti inetud ja labased. Tihtipeale meenutab Toulouse-Lautrec oma ainestikult Edgar Degas'd, kellega tutvusime impressionismi peatükis. Sama on tal ka mingi sapine joon, milleks põhjust andis ilmselt kunstniku traagiline saatus: ta oli lapsest saadik vigane. Toulouse-Lautreci eriliste teenete hulka kuulub see, et oma teatri- ja kohvikuplakatitega sai ta meieaegse reklaamikunsti rajajaks. Sümbolism Iseseisev töö 12. kl. õpiku § 1 ja 3 põhjal 1) Millal valitses sümbolism? 1880-1905.aastatel valitses sümbolism. 2) Milline on sümbolismi väljakujunemise ajalooline ja ideoloogiline taust? Just 19.sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnikke pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna

Kunstiajalugu

20

docx

Inglise 17.-18.sajandi kunst

E. Degas ­ jõukast perekonnast, huvitus balletist ja ratsavõistlustest. ,,Priimabaleriin ehk täht ehk tantsijatar laval". ,,Dzokid võiduajamisel". Avalik antisemitist. Impressionism pole loomingus valdav. Sisley Inglismaal. Mererannik, veeteemad. Bretagne'i rannikust palju maale, sealsed üleujutused. Veespordi alad, aerutamine. ,,Regatt". Eelistab sinist ja valget ­ on teinud ka talvemaastikku. Whistler. Realism: ,,Ema portree". impressionism: ,,Vana Battersea sild". Sümbolism. 1880A 8.näitus Pariisi. Jätkuvalt ebasoodsad olud. Laguneb laiali. Pissarro, Renoir, Degas kaugenevad.1889 impressionismi läbimurre: Monet ja Rodin'i ühisnäitus (hiljem saavad nad impressionismiga jõukaks).Rodin üritas muljelisust edasi anda krobelise tööpinnaga. Viimistlematu skulptuur.1889 ka maailmanäitus. Kunst 19 ja 20 sajandi vahetusel Aastate 1890-1905 kunst erineb suuresti realismist, impressionismist ja ka järgnevatest

Kunstiajalugu

9

docx

18 saj. Kunst

Impressionism viis looduse jäljendamise täiuseni. Impressionismi peetakse ka uue ajastu alguseks. Julgustati järgmisi põlvkondi kujutama heledaid värve, tähenduse alguseks peeti jäljendusviisi mitte mida maaliti. Kunst 19.20 saj vahetusel Kunst ei olnud ühtne vaid oli väga mitmekesine. Piir oli ebaselge ametliku jm kunsti vahel. Ametlik kunst võttis omaks realistide ja impressionistide saavutsued. Nimetatakse mitmeti. Sümbolism, juugend ja postimpressionism. Sümbolism ja juugend levis mitmes euroopa piirkonnas. Postimpressionism ainult Prantsusmaal. Sümbolistid põlgasid nähtava maailma jäljendamist. Kasutasid töödes suuri ja igavesi teemasid nagu armastus, surm, sünd, üksindus, inimene ja loodus, erootika. Lahendati süzeede abil. Rõhutati et elu on müsteerium. Sümbolism soosis fantaasiat. See avaldus põnevate süzeede väljamõtlemises. Erineva laadiga maalijad(realistlikud, akademistlikud, modernsed). Prantsuse sümbolismi eelkäijaks oli de

Kunstiajalugu

Kommentaarid (3)