pruugi teises riigis sugugi nii häid tulemusi anda. Lewis (2003, lk 112) nendib, et rahvusvahelises keskkonnas töötavad tippjuhid ja sekretärid peavad saama koolituse, mis vabastab nad vähemalt süüdistustest, et nad oma kolleegide kultuuri sugugi ei tunne. Kasuks tuleb ka keele õppimine, kuid samuti tuleb teada põhifakte kõnealuse maa, selle poliitika, ajaloo ja geograafia kohta, ning mõistagi läheb vaja elementaarset käitumisoskust. 1.1 Keelekasutuse rahvuslikud erinevused Üks tegur, mille tõttu suhtlus ei suju, jääb sageli kahe silma vahele: igal maal kasutavad sealse rahvuse esindajad keelt ja kõnet omal moel. Keel on suhtluse tööriist, mille abil edastatakse sõnumeid – kuid ta on veel midagi palju enamat, tal on tugevad ja nõrgad küljed, mis peegeldavad rahvuslikku iseloomu ja koguni filosoofiat, kirjeldab Lewis (2003, lk 118). Sekretär peab oskama riigikeelt kõrgtasemel ja vähemalt kahte keelt kesktasemel.
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Kõik kommentaarid