50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-05-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
320307
Õppematerjali autor
Rahvasteliit Grete 11.c Rahvasteliit Aastadel 1919-1946 Eksisteerinud rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu Eesmärgiks oli sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste teel. Rahvasteliit eksisteeris 27 aastat. 44 riiki Keel ja embleem (1939-1941) Rahvasteliidu ametlikud keeled olid prantsuse, inglise ja hispaania keel. 1939. aastal hakati Rahvasteliidu poolametliku embleemina kasutama kahte viisnurkset tähte sinise pentagooni sees. Struktuur Rahvaste palee Genfis, rahvasteliidu peakorter 1920-46 Rahvasteliidu põhikirjas ette nähtud keskorganid olid täiskogu, nõukogu ja alaline sekretariaat. Kaks
Peale kõige selle Saksamaa veel ka desarmeeriti. Ta sai õiguse pidada vaid 100 tuhat kerge relvastusega Reichswehri sõdurit, mille relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raskesuurtükke ning keelama üldise sõjaväekohustuse. Keelatud oli omada õhujõude. Mereväes - Reischsmarine - võis olla ainult 15 000 meest, kusjuures keelatud oli lahingulaevade, lahinguristlejate, lennukikandjate ning allveelaevade omamine. Rahvasteliit Rahvasteliidu idee pärines USA presidendilt Woodroe Wilsonilt, kelle arvates pidi Rahvasteliit saama rahvusvaheliseks organisatsiooniks, mis suudaks tulevikus tagada rahu ning rahvusvaheliste konfliktide lahendamise ilma sõjata. Rahvasteliidu põhikiri koostati Pariisi rahukonverentsil ning kinnitati 28. juunil 1919. aastal Versailles'i rahulepinguga, mille esimese osa kahekümne kuuest artiklist koosnev Rahvasteliidu põhikiri moodustaski. Põhikiri jõustus 10. jaanuaril 1920 .aastal
1 Välispoliitika 1918–1939 Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu. Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu..
· Esimeses maailmasõjas Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nüüd otsustati need asumaad endale jõuga haarata. · Pärast Esimest maailmasõda meelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. · Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. Riikide omavaheline mõjuvõimu võitlus. Eriti suurriigid. Prantsusmaa hakkas taas kartma Saksamaa rünnakut. Sõjakaks muutus Jaapan tahtis saada Aasia valitsejaks. Veel näitasid oma sõjalist jõudu Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit. Rahvasteliidu langus, kes ei suutnud enam riikidevahelisi tülisid ära hoida hakati Rahvasteliidust välja astuma. Suuriigid püütsid saavutada kindlustunnet võimaliku sõja
· Esimeses maailmasõjas Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nüüd otsustati need asumaad endale jõuga haarata. · Pärast Esimest maailmasõda meelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita. · Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise, kui nendes osalesid suurriigid. Riikide omavaheline mõjuvõimu võitlus. Eriti suurriigid. Prantsusmaa hakkas taas kartma Saksamaa rünnakut. Sõjakaks muutus Jaapan tahtis saada Aasia valitsejaks. Veel näitasid oma sõjalist jõudu Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit. Rahvasteliidu langus, kes ei suutnud enam riikidevahelisi tülisid ära hoida hakati Rahvasteliidust välja astuma. Suuriigid püütsid saavutada kindlustunnet võimaliku sõja
MAAILM PÄRAST ESIMEST MAAILMASÕDA Pariisi rahukonverents. Versailles ´i rahuleping jt rahulepingud. Rahvasteliit http://www.youtube.com/watch_popup?v=hbok5tQICes&vq=medium Üldjooned http://www.youtube.com/watch?v=ShRA8HRMR4Q Saksamaa pärast Esimest maailmasõda Weimari vabariik konstitutsiooniline vabariik Saksamaal 1919-1933 3.nov. 1918 puhkes Kielis sõjalaevastikus madruste ülestõus, mässulaine rullus üle Saksamaa (samal päeval oli rahu sõlminud SM liitlane Austria-Ungari) ·
Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 Saksamaa ja tema liitlasriikide vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Selles samas Peeglisaalis kuulutati kunagi Saksamaa vabariigiks, ning see oli Saksamaale eriti valus hoop ja häbistav, kuna tegelikult ei olnud Saksamaa sõja alustamises süüdi. Rahuleping allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsil loodi ka Rahvasteliit (sellekohane punkt sisaldus kõigis rahulepingutes). Rahvasteliidu loomisele kirjutas alla 44 riiki. See oli riikidevaheline organisatsioon, mille eesmärgiks oli: · riikidevaheliste tülide rahumeelne lahendamine · riikidevahelise majandusalase ja kultuurilise koostöö edendamine · kuna otsused pidid olema ühehäälsed, nõrgestas see oluliselt rahvasteliidu tegutsemisvõimet Rahvasteliit eksisteeris aastatel 1920-1946. Tema peakorter asus Sveitsis, Genfis. Rahvasteliit oli
Rahvasteliidu Täiskogu esimene istungijärk. Rahvasteliidu Täiskogu kogunes kord aastas, mis koosnes kõigi liikmesriikide esindajatest. Rahvasteliidu Nõukogu koosnes 4- 6 alalisest ja 4-11 mittealalisest liikmest, kelle valib Täiskogu. Alaliste liikmete hulka kuulusid selle asutajariigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan, hiljem lisanduvad Saksamaa ja Nõukogude Liit. Rahvasteliidu struktuur sarnanes tänapäeva ÜRO struktuuriga, kuid erinevalt ÜRO-st ei suutnud Rahvasteliit muutuda universaalseks organisatsiooniks, mis ühendaks kõiki maailma riike. Eesmärgiks oli: tagada rahu ja edendada rahvusvahelist koostööd, rahu ja julgeoleku kindlustamine, rahvusvahelistest lepingutest kinni pidamine, agressiooni ohvrile pidid kõik appi minema, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine asendamaks traditsioonilist jõupoliitikat kõigi liikmesriikide ühissanktsioonidega agressori vastu. Rahvasteliit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid